Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-97-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.1.97.99.224 AI generated

3-1-1-97-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-97-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

S.S. ja M.R. tunnistati Narva Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsusega süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-97-99 · Riigikohus: S.S. ja M.R. tunnistati Narva Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsusega süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-97-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 28. septembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil läbi eriprotesti

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määruse peale, millega saadeti Narva

Linnakohtule uueks arutamiseks kriminaalasi S.S. ja M.R. süüdistuses KrK § 107 lg 2 p 1 ja § 142 lg 2

p-de 2, 3 ja 4 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa kohtualuse S.S. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kohtualuse

M.R. kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalmenetluse senine käik

1. S.S. ja M.R. tunnistati Narva Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsusega süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi ja

karistati vabadusekaotusega kaheksaks aastaks ning KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 järgi ja karistati

vabadusekaotusega üheks aastaks ja kuueks kuuks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus

kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti kummalegi kohtualusele

kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas.

2. Narva Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune S.S. ja tema

kaitsja vandeadvokaat Vladimir Rogulski, taotledes kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks esimese astme

kohtule ning kohtualune M.R. ja tema kaitsja vandeadvokaat Sergei Belov, taotledes M.R. õigeksmõistmist.

Muuhulgas märkisid S.S. ja V. Rogulski oma kaebustes sedagi, et linnakohus rikkus oluliselt

kriminaalmenetluse seadust sellega, et eemaldades 5. jaanuari 1999. a määrusega kohtuistungi korra

väidetava rikkumise tõttu istungisaalist vandeadvokaat V. Rogulski, jäeti kohtualune S.S. kaitseta.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määrusega tühistati Narva Linnakohtu

18. jaanuari 1999. a otsus kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise motiivil ja kriminaalasi saadeti

Narva Linnakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohtu määruses märgitakse, et 5. jaanuari 1999. a määrus

(kriminaaltoimiku IV kd, tl 556) on paljasõnaline, sest selle tegemise alused " kaitsja poolt kohtuistungi

korra väidetavad rikkumised, samuti eesistuja poolt korrarikkuja korrale kutsumised - ei kajastu kohtuistungi

protokollis. Samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et S.S-le oleks tema senise kaitsja eemaldamise

järgselt pakutud võimalust uue kaitsja valimiseks.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ei nõustunud 5. jaanuari 1999. a määruses esitatud väitega, et

"kriminaalasja arutamise antud etappi ei takista kaitsja puudumine kohtuistungi saalist" ja rõhutab, et

kohtualusel on õigus omada kaitsjat kogu kriminaalmenetluse vältel, kui ta ei ole kaitsjast loobunud.

4. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määruse peale esitas eriprotesti

riigiprokurör Elo Kungla, kes taotleb vaidlustatava kohtumääruse tühistamist järgmistel motiividel:

4.1 Vastavalt KrMK § 225 lg-le 1 võib kohtunik eemaldada istungisaalist iga isiku, kes rikub kohtuistungi

korda. Kaitsja ajutist eemaldamist istungisaalist ei saa aga automaatselt võrdsustada kaitsja puudumisega,

sest " väidab prokurör " "kaitsjana esineval isikul säilib tema protsessuaalne seisund antud kriminaalasjas

koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis lõpeb siis, kui kohtualune ise soovib tema teenetest loobuda".

4.2 Prokurör on seisukohal, et kohus ei saa kohustada uue kaitsja valikut ja võib seda üksnes soovitada, kuid

sedagi vaid KrMK § 361 lg-s 3 sätestatud juhtudel.

4.3 Prokurör märgib sedagi, et KrMK § 225 lg-s 3 ei sätestata juhtumeid, mil kohus peaks kriminaalasja

arutamise edasi lükkama. Seega võis kohus ka kaitsja eemaldamise järgselt jätta kohtuliku arutamise edasi

lükkamata. Samuti rõhutatakse eriprotestis, et kaitsja eemaldamine kriminaaltoimiku materjalide avaldamise

ajaks ei kahjustavat milgi määral kohtualuse huvisid ja hiljem " kohtuvaidluste ajaks lubati ju kaitsja

kohtuistungisaali tagasi.

5. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määruse on lisaks prokurörile

vaidlustanud ka kohtualused S.S. ja M.R..

5.1 Kassatsioonprotestina pealkirjastatud kaebuse kokkuvõtvas osas taotleb S.S. vägivalla lõpetamist isiksuse

kallal, kriminaalmenetluse lõpetamist ja tema õigeksmõistmist.

5.2 Samuti kassatsioonprotestina pealkirjastatud kaebuses taotleb M.R. enese õigeks-mõistmist ja vahi alt

vabastamist.

II Menetlus Riigikohtus

6. Riigikohtu istungil esitatud seletuses tunnistas prokurör, et kohtuistungi protokollist ei nähtu, milles

seisnes vandeadvokaat V. Rogulski poolne korrarikkumine kohtuistungil. Kuid rõhutades, et kohtul on õigus

eemaldada istungisaalist korrarikkujaid, toetas prokurör eriprotestis sisalduvat taotlust. Kaitsjad toetasid oma

seletustes kaitsealuste taotlusi ja ei toetanud eriprotestis sisalduvat taotlust.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

puudub alus selle tühistamiseks. Vastavalt KrMK § 225 lg-le 1 võib kohtusaalist eemaldada iga isiku, kes

rikub kohtuistungi korda või häirib kohtulikku arutamist. Arvestades täiendavalt ka sama paragrahvi teises

lõikes sätestatud võimalust eemaldada kohtusaalist isegi kohtuistungi korda rikkunud kohtualust, ei saa

kahtlusi olla selles, et võimalik on kohtusaalist eemaldada ka korda rikkuvat kaitsjat. Samas aga tuleb

nõustuda ringkonnakohtu vaidlustatud kohtumääruses märgituga, et korrarikkumine, mille eest

menetlusosaline kohtusaalist eemaldatakse, peab olema fikseeritud kohtuistungi protokollis. Seadusandja ei

ole otseselt sätestanud, kuidas peaks edasiselt toimima kohus, kes on kohtusaalist eemaldanud korda

rikkunud kaitsja. Nõustuda tuleb prokuröri poolt eriprotestis märgituga, et ainuüksi KrMK § 225 lg 3

kohaselt ei ole kohus käsitletaval juhul otsesõnu kohustatud kohtulikku arutamist edasi lükkama. Kuid

kõnealusel juhtumil tuleb vältimatult lähtuda ka kaitseõigust reguleerivatest sätetest. Kuna vastavalt KrMK

§ 361 lg-le 1 on kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel õigus omada kaitsjat kogu kriminaalmenetluse

vältel, siis puudub menetlejail õigus otsustada selle üle millisel kriminaalmenetluse etapil võiks kaitsja

osavõttu piirata.

Seega tuleb kaitseõiguse rikkumiseks lugeda igasuguseid menetlustoiminguid ilma kaitsjaosavõtuta, kui

selleks puudus kaitsealuse isiku nõusolek. Arvestades eelöeldut oleks pärast kaitsja eemaldamist kohtusaalist

tulnud kõigepealt vastavalt KrMK § 361 lg-le 3 teha kohtualusele ettepanek uue kaitsja valimiseks või

pakkuda võimalust kaitsja määramiseks. Sellise ettepanekuga mittenõustumisel oleks " vastavalt KrMK

§ 225 lg-le 3 tulnud kohtulik arutamine edasi lükata, pannes kohtuistungi saalist eemaldatud kaitsjale ka

edasilükkamisega kaasnevad kulud.

Puutuvalt kohtualuste poolt esitatud kaebustesse peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et

need ei ole ei sisuliselt ega vormiliselt erikaebused, sest nendes ei vaidlustata mitte Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määrust vaid avaldatakse rahulolematust kogu kriminaalmenetluse

senise käiguga. Seetõttu tuleb need kaebused käesoleva erikaebemenetluse raames jätta läbivaatamata.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja § 72 lg-st 2, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. augusti 1999. a määrus S.S. ja M.R. süüdistusasjas

jätta muutmata.

2. Prokuröri eriprotest jätta rahuldamata.

3. Kohtualuste S.S. ja M.R. kaebused jätta läbi vaatamata.

4. Mõista S.S-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu üks tuhat kakssada kolmkümmend üheksa

krooni (1239 kr).

5. Mõista M.R-lt välja riigituludesse kohtukuluna kaitsjatasu üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaks

krooni ja üheksakümmend senti (1362 kr 90 s).

Kohtumäärus jõustub 28. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep