3-1-1-94-99 · Riigikohus

3-1-1-94-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 21. septembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Ilvest ja Jüri Rätsep

vaatas avalikul kohtuistungil läbi

A.O. esindaja Tõnu Tuulase erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a

määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata A.O. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli

1999. a kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse tühistamiseks.

Kohtuistungist võttis osa riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esitas A.O. 18. märtsil 1999. a Harju Maakohtule avalduse

kriminaalasja algatamiseks A.V. suhtes KrK § 129 lg 2 tunnustel. Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a

määrusega keelduti A.V. suhtes kriminaalasja algatamisest kuriteosündmuse puudumise motiivil. Määruses

märgiti muuhulgas, et selle peale saab edasi kaevata 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

II Esitatud erikaebuses taotles A.O. Harju Maakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistamist

kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu ja asja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks.

III Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Jüri Paap jättis oma 4. augusti 1999. a määrusega A.O. erikaebuse

Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a määruse peale läbi vaatamata ja leidis, et puudub alus selle

sisuliseks läbi vaatamiseks. Kohtunik tuli järeldusele, et AKKS §-des 68 ja 69 on antud ammendav loetelu

nendest määrustest, mida võib erikaebe korras vaidlustada ning määrus, millega keeldutakse kriminaalasja

algatamisest kuriteosündmuse puudumise tõttu, sellesse loetellu ei kuulu. Veel leidis kohtunik, et

edasikaevatud määruse lõpuosas tehtud märge edasikaebamise õiguse ja korra kohta on käesolevas asjas

ekslik.

IV Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku J. Paapi 4. augusti 1999. a määruse peale esitas erikaebuse A.O.

esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulas, kes palub viimatinimetatud määruse tühistada ja saata A.O.

erikaebus samale kohtule uueks läbivaatamiseks. A.O. esindaja ei nõustu kohtuniku määruses toodud

põhistusega erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning leiab, et taolise käsitluse juures ei ole juhul, kui

esimese astme kohtu kohtunik keeldub KrMK § 5 lg 1 p 1 alusel kriminaalasja algatamisest, võimalik

kontrollida selle lahendi seaduslikkust. Samas nõustub kaebuse esitaja linnakohtu kohtuniku määrusega osas,

kus leitakse, et tema poolt tehtud määrus on KrMK § 96 lg 3 alusel kõrgemale kohtule edasi kaevatav. Lisaks

eeltoodule juhib A.O. esindaja tähelepanu AKKS § 68 lg 2 sõnastusele, mille kohaselt saab järeldada, et see

paragrahv annab ammendava loetelu kohtumääruste kohta, mis on tehtud kriminaalasjas. Kuna käesolevas

asjas kriminaalasja algatatud ei ole, kuulub kohaldamisele KrMK § 96 lg 3, mis annab võimaluse kohtuniku

kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse peale kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

Käesolevas asjas väljakujunenud olukorraga pannakse T. Tuulase arvates kannatanu põhjendamatult

halvemasse olukorda võrreldes kuritegudega, mille puhul otsustab kriminaalasja algatamise uurija, kelle

määrust on võimalik prokurörile edasi kaevata.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud menetlusdokumentidega ja kuulanud ära prokuröri, kes toetas

erikaebuse rahuldamist KrMK § 1 p 4 rakendamise kaudu,

l e i d i s:

Vaidlustatud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata

A.O. erikaebus Harju Maakohtu kohtuniku 9. juuli 1999. a määruse peale kriminaalasja algatamisest

keeldumise kohta on vastuolus menetlusseaduse mõttest tulenevate õigusemõistmise põhimõtetega ja kuulub

tühistamisele.

1. AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 on esitatud kohtumääruste loetelu, mida saab vaidlustada erikaebe korras.

AKKS § 68 lg 1 p 3 sätestab rõhutatult muuhulgas KrK §-s 129 tähendatud kuriteos kannatanule ja tema

esindajale õiguse vaidlustada kriminaalasja algatamisest keeldumist, kui keeldumise aluseks on olnud

konfliktipoolte leppimine (KrMK § 5 lg 1 p 6) või kannatanu mõjuvate põhjusteta kohtusse mitteilmumine

(KrMK § 221 lg 2).

AKKS § 68 lg-s 2 sätestatu kohaselt saab teiste kriminaalasjas tehtud määruste peale, mida erikaebe korras

vaidlustada ei saa, esitada vastuväiteid kriminaalasja kui terviku suhtes tehtud lahendi vaidlustamisel

apellatsiooni- või kassatsiooni korras. Kuna käesolevas olukorras polegi kriminaalasja algatatud, jäetakse

isik lõplikult ilma õigusest vaidlustada tema suhtes tehtud kriminaalõiguslike järelmitega kohtu otsustust.

2. Kohtukaebe instituudi loogikast lähtuvalt ei ole võimalik nõustuda seisukohaga, et kohtu või kohtuniku

koostatud kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse vaidlustamine erasüüdistusasjades on võimalik

ainult konfliktipoolte vahepealse leppimise või kannatanu mõjuvate põhjusteta kohtusse mitteilmumise

eeltingimusel. Käsitletava sätte mõtestamisel on oluline arvestada, et kriminaalasja algatamisest keeldumise

vaidlustamist käsitlev KrMK § 96 lg 3 sätestab ühemõtteliselt, et kohtu või kohtuniku keeldumise peale

kriminaalasja algatamisest võib edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule.

3. Seda seisukohta kinnitab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse kohtumenetlust käsitlev § 24, mille kohaselt peab

olema tagatud igaühe õigus tema kohta tehtud kohtulahendi peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata

kõrgemalseisvale kohtule.

Lähtudes nendest üldpõhimõtetest ja kriminaalmenetlusallikate ühtse kohaldamise vajadusest, juhindudes

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg-st 5; AKKS § 72 lg-st 2 ja § 77 ning KrMK § 1 p-dest 1 ja 4, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 4. augusti 1999. a määrus ja saata A.O. erikaebus

läbivaatamiseks samale kohtule.

2. A.O. esindaja vandeadvokaadi vanemabi Tõnu Tuulase erikaebus rahuldada.

Määrus jõustub 21. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Jüri Ilvest, Jüri Rätsep