3-2-1-77-99 · Riigikohus

3-2-1-77-99

M Ä Ä R U S

Tartus 17. septembril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas läbi

kirjalikus menetluses 30. augustil 1999. a

Allan Tederi erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. aprilli 1999. a

määruse menetluse lõpetamises Allan Tederi avalduses põlvnemise tuvastamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu määruse kohaselt esitas A. Teder Tartu Maakohtule avalduse, milles palus

tuvastada, et tema vanaema Alma Teder põlvnes Johan Pehkist ning et Johan Pehki ja Alma Tederi

vahel oli sõlmitud pärimisleping.

7. jaanuaril 1894. a sündis Ann Siimul tütar Alma. Kuna Ann Siim ei olnud lapse isa Johan Pehkiga

abielus, kanti tütar Rõngu Eesti Evangeelse Luteri Koguduse kirikuraamatusse ema

perekonnanimega. EELK Rõngu koguduse kirikukirjade väljavõtte järgi abiellusid Ann Siim ja Johan

Pehk 1889. a. Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatise järgi aga 12. märtsil 1899. a.

Kuigi Johan Pehk pidas Alma Siimu oma tütreks ja kasvatas teda, on meetrikaraamatusse jäänud

tegemata kanne Alma Siimu põlvnemise kohta Johan Pehkist.

Tartu Maakohtu 30. märtsi 1998. a otsusega jäeti A. Tederi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks

rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1998. a otsusega tühistati maakohtu otsus

osaliselt ja lõpetati menetlus põlvnemise fakti tuvastamise osas TsKS § 217 p 1 alusel, kuna asi ei

kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse. Otsuse põhjenduse kohaselt toimub hagita

menetlus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma siis, kui hagejal ei ole teisiti võimalik

seda fakti tõendavat dokumenti saada. Hageja esitas ringkonnakohtule EELK Rõngu koguduse

diakoni poolt allakirjutatud ja pitsatiga dokumendi koguduse 1913-1922. a hõlmava meetrikaraamatu

kande väljavõtte kohta, mille kohaselt Pehk, Johanil ja Pehk, Anil on tütar Pehk, Alma.

Vastavalt TsMS §-le 278 lg 2 saab avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud,

esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb. Avaldaja ei taotlenud mitte enda, vaid

oma vanaema põlvnemise tuvastamist.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 10. märtsi 1999. a otsusega ringkonnakohtu otsuse põlvnemise

tuvastamise avalduses ja saatis asja selles osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

8. oktoobril 1997. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 8

täiendamise seaduse, mis jõustus 6. novembril 1997. a. Osundatud seadusega täiendati ORAS § 8

lõikega 6 järgmises sõnastuses: "Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 alusel omandireformi

õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli

õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks tehtud, võib see isik taotleda

kohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel". Eeltoodu on erisätteks ja

laiendab isikute ringi, kellel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist, kui see on vajalik

omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuvastab kohus omandireformi käigus vara

tagastamiseks ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud.

Väljavõtet meetrikaraamatust pole kohtule esitatud. Ringkonnakohtule esitatud EELK Rõngu

koguduse diakoni poolt allakirjutatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks

kohtu poolt kontrollimist. Nii nimetatud kirjalikud dokumendid kui ka I astme kohtule esitatud

perekonnaseisuameti teatised põhinevad EELK Rõngu kiriku meetrikaraamatul, kuid neis sisalduvad

andmed on erinevad.

Ringkonnakohus tühistas asja uuel läbivaatamisel maakohtu otsuse ja lõpetas 20. aprilli 1999. a

määrusega põlvnemise tuvastamise menetluse ilma kohtuistungit pidamata. Ringkonnakohus leidis, et

vastavalt ORAS § 8 tuvastatakse ennast omandireformi õigustatud subjektiks taotleva isiku avalduse

alusel tema vanema või vanavanema põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine

omanik, vaid siis, kui põlvnemine ei ole varem kindlaks tehtud. Avaldaja viitab varasemale põlvemise

tuvastamisele, mis on tõendatud EELK Rõngu koguduse 7. aprilli 1998. a teatisega ning väljavõtte-

koopiaga EELK Rõngu koguduses asuvast meetrikaraamatust.

Avaldaja leidis erikaebuses, et ringkonnakohus kohaldas 20. aprilli 1999. a määrusega ebaõigesti

materiaalõiguse normi ja rikkus protsessiõiguse norme. ORAS § 8 lg 6 alusel saab kohus tuvastada ka

vanavanema põlvnemist perekonnaseaduse sätete alusel kui põlvnemine pole varem kindlaks tehtud.

Määrusest ei selgu, kas EELK Rõngu koguduse 7. aprilli 1998. a teatise ja meetrikaraamatu

väljavõttega on põlvnemine varem kindlaks tehtud ning seetõttu kohtu kaudu põlvnemise tuvastamist

taotleda ei saa. Alma Tederi sünniaktis puuduvad andmed tema isa kohta ning emana on märgitud An

Siim. Muudatusi saab perekonnaseisuakti kannetes teha, kui tuvastatakse või tehakse kindlaks

põlvnemine. Ringkonnakohus ei võtnud seisukohta avaldaja poolt saadetud arhiiviteatise suhtes.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus kuulub tühistamisele protsessiõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 363 p 2 alusel.

Kohus lõpetab TsMS § 217 p 1 alusel menetluse, kui asi ei kuulu kohtu pädevusse

tsiviilkohtumenetluse korras läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja lõpetamise alused on

selged ning põlvnemine on varasemalt tuvastatud. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et

asjas oli tõendina esitatud nii EELK Rõngu koguduse diakoni poolt allakirjutatud dokumendid kui ka

Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatised, milles sisalduvad andmeid on erinevad ja

EV Riikliku Perekonnaseisuameti 16. oktoobri 1993. a teatis, mille kohaselt andmed Alma Siimu isa

kohtu puuduvad. Nimetatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks kohtu poolt

kontrollimist. Tõendeid saab kohus kontrollida ainult kohtuistungil, mistõttu kohus oleks pidanud

asjas pidama kohtuistungi.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 20. aprilli 1999. a määrus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Allan Tederile 28. aprillil 1999. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar,

Liikmed: L. Laarmaa, J. Luik