3-1-1-75-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generated3-1-1-75-99
Legislator headnote
AI generated3-1-1-75-99 · Riigikohus: 3-1-1-75-99
Full text
3-1-1-75-99
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 7. septembril 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik
Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
A. Z. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi.
Kohtuistungist võtsid osa A. Z. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.
I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik
1. A. Z. mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai 1999. a otsusega süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi ning
teda karistati vabadusekaotusega 5 aastaks kinnises vanglas. A. Z. mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu
10. juunit 1998. a, alkoholijoobes X linnas X pst N-N korteris peale tüli R. K. lõi teda kodust kaasa võetud
noaga elutähtsatesse organitesse - pähe, kaela ja kehasse, tekitades kannatanule ülirasked kehavigastused.
Kuritegu jäi lõpule viimata kohtualusest mitteolenevatel põhjustel, sest kannatanul õnnestus abi kutsuda.
2. Kohtla-Järve Linnakohtu eeltoodud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune A. Z. ja tema
kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõšov. A. Z. vaidlustas linnakohtu otsuse karistuse ranguse motiivil. Kaitsja
palus A. Z. süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista, süüdimõistmise korral aga tema karistust kergendada. Viru
Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai
1999. a otsus osaliselt. A. Z. mõisteti KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi karistuseks 3 aastat vabadusekaotust
kinnises vanglas KrK § 39 sätete kohaldamisega. Muuhulgas nõustus ringkonnakohus linnakohtu
järeldusega, et A. Z. sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, sest ta lõi kannatanut noaga korduvalt
elutähtsatesse organitesse ning nägi ette ja soovis kannatanu surma, s.t tegutses otsese tahtlusega R. K. tappa.
II Kassatsioonprotesti sisu
3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti
riigiprokurör Jaan Naaber, kes vaidlustab A. Z. süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni.
Kassaator ei nõustu esimese ja teise astme kohtu otsustes sisalduva tagajärje saabumata jäämise põhjuse
käsitlusega ning leiab, et abi kutsumine, s.o naabrite uksekella helistamine, ei saanud olla A. Z. takistuseks
kannatanu tapmine lõpule viia. Protestis leitakse, et hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, on kõnesolevas
kriminaalasjas tegemist kaudse tahtlusega toime pandud kuriteoga ning selle kvalifitseerimisel tuleb lähtuda
saabunud tagajärjest. Prokurör palub kvalifitseerida A. Z. kuritegu KrK § 107 lg 1 järgi, jättes mõistetud
karistuse muutmata.
III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused
4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ja
kaitsja seletused leidis, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai 1999. a kohtuotsus kuulub
tühistamisele A. Z. inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise koha osas.
Mõlemas eeltoodud kohtuotsuses puuduvad kaalukad tõendid, et A. Z. tahtlus oleks hõlmanud veel
mingisuguse eesmärgi saavutamist peale tema poolt faktiliselt tekitatud tagajärje. Veelgi enam, tuleb
rõhutada, et tapmise katse saab olla toime pandud vaid otsese tahtlusega, viimane aga kuulub
tõendamisesemesse ning tuleb kohtu poolt isiku süüdimõistmisel vaieldamatult tuvastada. Eeltoodu alusel
Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis tooduga, et süüdimõistetul puudus otsene
tahtlus tappa kannatanu ja tema tegu tuleb kvalifitseerida vastavalt saabunud tagajärjele, s.o üliraske
kehavigastuse tahtliku tekitamisena KrK § 107 lg 1 järgi. Seoses kuriteo kvalifikatsiooni muutumisega
kuulub muutmisele ka karistuse kandmise koht ja A. Z. tuleb tahtliku teise astme kuriteo toimepannud
isikuna kanda karistust poolkinnises vanglas.
Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK § 23 lg-st 6, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu
12. mai 1999. a kohtuotsus A. Z.süüdistusasjas kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise koha osas.
2. Mõista A. Z. süüdi KrK §107 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises
vanglas.
Vastavalt KrK §-le 45 arvestada karistuse hulka eelvangistusaeg 11. juunist 1998. a kuni 16. juunini 1999.a,
s.o üks aasta ja kuus päeva, kusjuures tal jääb karistust kanda üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend neli
päeva. Karistuse kandmise aja algust arvestada 17. juunist 1999. a.
3. Riigiprokuröri kassatsioonprotest rahuldada.
4. Välja mõista A. Z-lt 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.
Kohtuotsus jõustub 7. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Peeter Vaher
Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg