Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-75-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.1.75.99.212 AI generated

3-1-1-75-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-75-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

3-1-1-75-99

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-75-99 · Riigikohus: 3-1-1-75-99

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-75-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. septembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. Z. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A. Z. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel ja riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. A. Z. mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai 1999. a otsusega süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi ning

teda karistati vabadusekaotusega 5 aastaks kinnises vanglas. A. Z. mõisteti süüdi selles, et ta ööl vastu

10. juunit 1998. a, alkoholijoobes X linnas X pst N-N korteris peale tüli R. K. lõi teda kodust kaasa võetud

noaga elutähtsatesse organitesse - pähe, kaela ja kehasse, tekitades kannatanule ülirasked kehavigastused.

Kuritegu jäi lõpule viimata kohtualusest mitteolenevatel põhjustel, sest kannatanul õnnestus abi kutsuda.

2. Kohtla-Järve Linnakohtu eeltoodud otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune A. Z. ja tema

kaitsja vandeadvokaat Nikolai Rõšov. A. Z. vaidlustas linnakohtu otsuse karistuse ranguse motiivil. Kaitsja

palus A. Z. süü tõendamatuse tõttu õigeks mõista, süüdimõistmise korral aga tema karistust kergendada. Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai

1999. a otsus osaliselt. A. Z. mõisteti KrK § 15 lg 2 ja § 100 järgi karistuseks 3 aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas KrK § 39 sätete kohaldamisega. Muuhulgas nõustus ringkonnakohus linnakohtu

järeldusega, et A. Z. sai aru oma tegevuse laadist ja tähendusest, sest ta lõi kannatanut noaga korduvalt

elutähtsatesse organitesse ning nägi ette ja soovis kannatanu surma, s.t tegutses otsese tahtlusega R. K. tappa.

II Kassatsioonprotesti sisu

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti

riigiprokurör Jaan Naaber, kes vaidlustab A. Z. süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooni.

Kassaator ei nõustu esimese ja teise astme kohtu otsustes sisalduva tagajärje saabumata jäämise põhjuse

käsitlusega ning leiab, et abi kutsumine, s.o naabrite uksekella helistamine, ei saanud olla A. Z. takistuseks

kannatanu tapmine lõpule viia. Protestis leitakse, et hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, on kõnesolevas

kriminaalasjas tegemist kaudse tahtlusega toime pandud kuriteoga ning selle kvalifitseerimisel tuleb lähtuda

saabunud tagajärjest. Prokurör palub kvalifitseerida A. Z. kuritegu KrK § 107 lg 1 järgi, jättes mõistetud

karistuse muutmata.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ja

kaitsja seletused leidis, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu 12. mai 1999. a kohtuotsus kuulub

tühistamisele A. Z. inkrimineeritud kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise koha osas.

Mõlemas eeltoodud kohtuotsuses puuduvad kaalukad tõendid, et A. Z. tahtlus oleks hõlmanud veel

mingisuguse eesmärgi saavutamist peale tema poolt faktiliselt tekitatud tagajärje. Veelgi enam, tuleb

rõhutada, et tapmise katse saab olla toime pandud vaid otsese tahtlusega, viimane aga kuulub

tõendamisesemesse ning tuleb kohtu poolt isiku süüdimõistmisel vaieldamatult tuvastada. Eeltoodu alusel

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis tooduga, et süüdimõistetul puudus otsene

tahtlus tappa kannatanu ja tema tegu tuleb kvalifitseerida vastavalt saabunud tagajärjele, s.o üliraske

kehavigastuse tahtliku tekitamisena KrK § 107 lg 1 järgi. Seoses kuriteo kvalifikatsiooni muutumisega

kuulub muutmisele ka karistuse kandmise koht ja A. Z. tuleb tahtliku teise astme kuriteo toimepannud

isikuna kanda karistust poolkinnises vanglas.

Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja KrK § 23 lg-st 6, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16. juuni 1999. a ja Kohtla-Järve Linnakohtu

12. mai 1999. a kohtuotsus A. Z.süüdistusasjas kuriteo kvalifikatsiooni ja karistuse kandmise koha osas.

2. Mõista A. Z. süüdi KrK §107 lg 1 järgi ja mõista karistuseks kolm aastat vabadusekaotust poolkinnises

vanglas.

Vastavalt KrK §-le 45 arvestada karistuse hulka eelvangistusaeg 11. juunist 1998. a kuni 16. juunini 1999.a,

s.o üks aasta ja kuus päeva, kusjuures tal jääb karistust kanda üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend neli

päeva. Karistuse kandmise aja algust arvestada 17. juunist 1999. a.

3. Riigiprokuröri kassatsioonprotest rahuldada.

4. Välja mõista A. Z-lt 867 krooni ja 30 senti kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 7. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg