3-1-1-70-99 · Riigikohus

3-1-1-70-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. septembril 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Lea

Kalm vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Igor Kirejenkovi süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 207 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsusega tunnistati I. Kirejenkov süüdi ja teda karistati

KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vabadusekaotusega 2 aastaks ning KrK § 207 lg 1 järgi

vabadusekaotusega 1 aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel loeti tema lõplikuks karistuseks vabadusekaotus

2 aastaks ja 6 kuuks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati I. Kirejenkov karistuse kandmisest

tingimisi 3-aastase katseajaga. Vabadusekaotusest loeti kantuks vahi all viibitud aeg 13. oktoobrist

1998. a kuni 2. veebruarini 1999. a.

KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi tunnistati I. Kirejenkov süüdi selles, et ta ajavahemikus 5. augustist

kuni 6. oktoobrini 1998. a murdis Tallinnas sisse kuude korterisse, kust varastas salaja võõrast vara

kokku 35 724 krooni väärtuses. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi tunnistati I. Kirejenkov süüdi selles,

et ta ajavahemikul 15. augustist kuni 16. oktoobrini 1998. a omandas ja hoidis enda korteris Tallinnas

Linnamäe tee 22-32 Makarov tüüpi püstoli nelja padrunit.

Karistuse mõistmisel arvestas linnakohus toimepandu ohtlikkust, asja tehiolusid ja kohtualuse isikut.

I. Kirejenkovit on varem korduvalt karistatud, elukohajärgse konstaabli ja naabrite poolt on talle

antud rahuldav iseloomustus. Vastutust kergendava asjaoluna arvestas kohus kohtualuse

puhtsüdamlikku kahetsust ja süü ülestunnistamisele ilmumist. Vastutust raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. Samuti võttis kohus arvesse, et kohtualusel on tahe tööle asuda ja hüvitada

kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud ning ta on hakanud usklikuks.

2. Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna

abiprokurör Ave Eisel. Apellant vaidlustas otsuse I. Kirejenkovile mõistetud karistuse osas selle

leebuse motiivil ning palus mõista talle vabadusekaotuslik karistus reaalselt. Apellatsioonprotesti

kohaselt on kohus I. Kirejenkovile karistuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti kriminaalseadust ja

mõistnud karistuse, mis ei vasta kuriteo raskusele ja eeskätt süüdlase isiksusele.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsusega tühistati Tallinna

Linnakohtu 2. veebruari 1999. a otsus I. Kirejenkovile mõistetud vabadusekaotuse tingimusliku

kohaldamata jätmise osas KrK § 47 järgi. I. Kirejenkovile mõisteti lõplikuks karistuseks 2 aastat ja

6 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas. Mõistetud karistusest loeti kantuks ajavahemik

13. oktoobrist 1998. a kuni 2. veebruarini 1999. a, s.o 3 kuud ja 20 päevaning karistuse kandmise aja

alguseks loeti 8. aprill 1999. a. Muus osas jäi linnakohtu otsus muutmata, apellatsioonprotest

rahuldati.

Kriminaalkolleegiumi tuli järeldusele, et I. Kirejenkovi suhtes on KrK § 47 sätete kohaldamine

põhjendamatu, kuna see on vastuolus KrK § 36 sätetega ja väljakujunenud kohtupraktikaga.

Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et I. Kirejenkov ei ole varem samalaadsete kuritegude eest

mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning pani käesolevas kriminaalasjas süüksarvatud

esimese kuriteo toime pärast vähem kui nelja kuu möödumist kinnipidamiskohast vabanemisest.

II Kassatsioonkaebuse sisu

3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse süüdimõistetu I. Kirejenkov, kes palub kergendada talle mõistetud karistust.

Süüdimõistetu kinnitab oma kassatsioonkaebuses, et ta kahetseb oma tegusid ning lubab edaspidi

elada ausalt, asuda tööle ning hüvitada kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud.

Riigikohtu istungil toetas kaitsja kassatsioonkaebust täielikult ja taotles süüdimõistetu tingimuslikult

karistusest vabastamist. Prokurör leidis, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja rahuldamisele ei

kuulu.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järeldused ja põhjendused

4. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud

süüdimõistetu kaitsja ja prokuröri seletused, leidis, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

26. aprilli 1999. a otsus I. Kirejenkovi osas on seaduslik ja põhjendatud ning puudub seaduslik alus

selle tühistamiseks või muutmiseks. Kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on põhjendatult tulnud järeldusele, et isiku suhtes, kes on

varem korduvalt karistatud varguste eest ja sealhulgas ka vabadusekaotusliku karistusega ning kes

pärast viimase karistuse ärakandmist vähem kui nelja kuu möödudes hakkas uuesti kuritegusid toime

panema, puudub alus kohaldada karistuse kandmisest tingimuslikku vabastamist KrK § 47 alusel.

Seejuures on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium I. Kirejenkovile karistuse mõistmisel arvestanud

kõigi kassatsioonkaebuses toodud asjaoludega ning mõistnud karistuse sanktsiooni keskmääras.

Kassatsioonkaebuses ei ole esitatud asjaolusid, millised kohus oleks jätnud karistuse mõistmisel

arvestamata ja mis tingiksid mõistetud karistuse kergendamist.

5. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuotsusesse

tuleb teha täpsustus I. Kirejenkovile mõistetud karistuse ärakantud aja osas. Kohtuotsuse kohaselt on

mõistetud karistusest loetud kantuks ajavahemik 13. oktoobrist 1998. a kuni 2. veebruarini 1999. a,

s.o 3 kuud ja 20 päeva. Seejuures on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud tähelepanuta, et nii

vahi alla võtmise päev kui ka vahi alt vabastamise päev tulevad lugeda ära kantud karistuse hulka,

sest KrK § 44 kohaselt arvutatakse vabadusekaotuse tähtaega vaid aastates, kuudes ja päevades aga

mitte tundides. Seega tuleb I. Kirejenkovile mõistetud karistusest lugeda kantuks 3 kuud ja 21 päeva.

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a otsus Igor Kirejenkovi

süüdistusasjas KrK § 139 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 207 lg 1 järgi muutmata.

Teha nimetatud kohtuotsuses täpsustus ja lugeda Igor Kirejenkovile mõistetud karistusest kantuks 3

kuud ja 21 päeva.

Süüdimõistetu kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Välja mõista Igor Kirejenkovilt riigieelarve tuludesse kohtukulu 991 krooni 20 senti kaitsjatasu

katteks.

Kohtuotsus jõustub 7. septembril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Rätsep

Liikmed Ott Järvesaar, Lea Kalm