3-1-1-65-99 · Riigikohus

3-1-1-65-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 31. augustil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Eerik Kergandberg ja Jüri

Rätsep tõlgi Lüüli Lombi osavõtul vaatas avalikul kohtuistungil läbi

I. B. poolt AKKS § 68 lg 1 p 9 alusel esitatud erikaebuse.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa avaldaja I. B., tema esindaja vandeadvokaat Anton Frosch ja

riigiprokurör Marge Püss.

I. B. pöördus 9. veebruaril 1999. a Narva Linnakohtusse avaldusega, milles taotles kriminaalasja algatamist

X Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel S. I. vastu seoses viimase poolt I. B. kohta Viru Ringkonnakohtule

väidetavalt laimava sisuga tõendi esitamisega 4. detsembril 1998. a. Maksujõuetuse põhjendusel taotles I. B.

enese vabastamist KrMK § 391 lg-s 3 sätestatud kautsjoni tasumisest.

Narva Linnakohtu kohtuniku Aleksei Kovalenko poolt 15. veebruaril 1999. a koostatud määrusega keelduti

S. I. suhtes kriminaalasja algatamisest KrK § 129 lg 2 tunnustel viitega KrMK §-le 131. Määruse

motiveerivas osas rõhutatakse, et avaldus ei vasta KrMK §-s 391 sätestatud nõuetele, sest selles ei osundata

süüdistatava elukohale, tasumata on kautsjonisumma ning esitamata tõendid enese maksujõuetuse kohtaja

pole lisatud ühtegi tõendit. Määruse teksti kohaselt saab seda 10 päeva jooksul erikaebe korras vaidlustada.

Kõnealuse kohtumääruse on I. B. kätte saanud 18. veebruaril 1999. a ja ta ei ole seda määrust erikaebe korras

vaidlustanud. Küll aga esitas ta 3. märtsil 1999. a Narva Linnakohtule taotluse kohtulik Aleksei Kovalenko

taandamiseks. Narva Linnakohtu esimehe poolt 16. märtsil 1999. a koostatud kirjaga selgitati I. B., et

algatamata kriminaalmenetlusest ei saa kohtunikku taandada. Vaatamata käsitletava kohtumääruse alusel

kriminaalasja menetlemisest keeldumisele jätkas Narva Linnakohus siiski I. B. avalduse selgitamist ja

mitmesuguste dokumentide väljanõudmist.

27. aprillil 1999. a koostas Narva Linnakohtu kohtunik Aleksei Kovalenko teistkordselt määruse S. I. suhtes

kriminaalasja algatamisest keeldumise kohta. Selles määruses tuginetakse KrMK § 5 lg 1 p-le 2 ja §-le 392

ning nenditakse, et S. I. käitumises puudub kuriteokoosseis. Viimatinimetatud kohtumääruse vaidlustas I. B.

sisuliselt erikaebe korras tähtaegselt.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a määrusega tühistati Narva Linnakohtu

kohtuniku 27. aprilli 1999. a määrus kuid I. B. erikaebus jäeti läbi vaatamata. 27. aprilli 1999. a määruse

tühistamist põhjendas ringkonnakohus sellega, et 15. veebruari 1999. a kohtumäärusega on juba keeldutud

kriminaalasja algatamisest. See määrus on tühistamata, seda ei ole vaidlustatud, ei ole taotletud kaebetähtaja

ennistamist, jätkuvalt on tasumata KrMk §-s 391 sätestatud kautsjonisumma.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a määruse on erikaebe korras vaidlustanud I. B.,

kes leiab, et tema avalduste menetlemine onolnud pinnaline ja erapoolik, tema kaebuste sisusse ei ole

süüvitud, tema põhiõigusi ei ole tagatud, tema poolt esitatud tõenditesse on suhtutud eelarvamuslikult, küll

aga on põhjendamatult usutud vihjeid, mis püüavad kahjustada tema väärikust. Kokkuvõtvalt taotleb I. B.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a määruse tühistamist ja S. I. kriminaalvastutuse

küsimuse lahendamist mõnes väljaspool Ida-Virumaad asuvas kohtus.

Riigikohtu istungil toetasid I. B. ja tema esindaja kaebuses sisalduvat taotlust. Prokurör taotles Viru

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a määruse ja Narva Linnakohtu kohtuniku 27. aprilli

1999. a määruse tühistamist ning materjalide tagastamist Narva Linnakohtule

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud I. B. erikaebuse materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja,

tema esindaja ja prokuröri seletused,

l e i d i s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a määruses on põhjendatult märgitud, et

kuna 15. veebruari 1999. a kohtumäärusega on juba keeldutud kriminaalasja algatamisest, siis puudus

alus 27. aprillil 1999. a määruse koostamiseks ja teistkordseks kriminaalasja algatamisest

keeldumiseks. Seetõttu oli viimatinimetatud kohtumääruse tühistamine ringkonnakohtu poolt

põhjendatud. Kuid olles I. B. erikaebuse alusel tühistanud 27. aprilli 1999. a kohtumääruse, puudus

ringkonnakohtul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates võimalus väita, et erikaebus jäetakse läbi

vaatamata.

2. Nõustudes põhimõtteliselt Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a määruses

väljendatud seisukohaga, et 15. veebruari 1999. a kohtumääruse kehtivus oleks pidanud välistama

27. aprillil 1999. a kohtumääruse tegemise, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks märkida,

et 15. veebruari 1999. a kohtumäärus ei ole õiguslikult korrektne, sest selles ei ole viidatud ühelegi

KrMK §-s 5 sätestatud kriminaalasja menetlust kõrvaldavale asjaolule. Analoogia pinnalt AKKS § 10

lg-s 1 sätestatuga kujutab Narva Linnakohtu kohtuniku poolt 15. veebruaril 1999. a koostatud määrus

endast avalduse käigutajätmise määrust, kuigi sellise määruse tegemise võimalust KrMK 34. peatükis

otsesõnu ei sätestata. See tähendab, et kõnealuse määrusega oleks tegelikult tulnud

erasüüdistusmenetluse alustamiseks avalduse esitanud isikule anda võimalus määruses osundatud

vigade kõrvaldamiseks.

Lähtudes eeltoodust, pidades silmas põhiseadusliku kohtukaebeõiguse tagamise vajadust ja juhindudes

AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 71 lg-st 2, Riigikohtu kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. mai 1999. a kohtumäärus ning Narva

Linnakohtu 15. veebruari 1999. a ja 27. aprilli 1999. a kohtumäärused.

2. Saata I. B. poolt esitatud avaldusega seonduvad materjalid Narva Linnakohtusse kriminaalasja

algatamise küsimuse otsustamiseks.

3. I. B. erikaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtukulu I. B. esindajatasu näol 1486 kr 80 s jätta riigi kanda.

Kohtumäärus jõustub 31. augustil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Eerik Kergandberg, Jüri Rätsep