3-1-1-69-99 · Riigikohus

3-1-1-69-99

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 31. augustil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. I. ja K. G. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa riigiprokurör Marge Püss, A. I. kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja K. G.

kaitsja vandeadvokaat Rein Napa.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. A. I. ja K. G. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 195 lg 2 järgi selles, et ööl vastu 9. septembrit 1996. a

ajavahemikus kella 00.30 kuni 01.55, olles alkoholijoobes, rikkusid nad huligaansel ajendil Tartus X tn N

asuvas baaris X rahu ja baari normaalset tööd, tülitades külastajaid, väljendudes ebatsensuurselt. Kui baari

külastaja T. V. soovitas neil lahkuda, tõukasid nad teda ning jätkasid sõimlemist. Seejärel kutsus baaridaam

välja turvafirma ESS Lõuna patrullteenistuse, kes A. I. ja K. G. kohapeal kinni pidasid. Mõlemad

süüdistatavad osutasid turvatöötajatele vastupanu, sõimlesid ning vehkisid seejuures jalgadega. A. I. lõi

turvatöötajatele A. R. jalaga rindu ning Ü. L. vastu õlga ning näkku. Patrullteenistuse autosse paigutamisel

lõi ta puruks patrullauto küljeklaasi. Süüdistatavad karjusid ja ähvardasid kuni Tartu Politseiprefektuuri

korrapidamispunkti saabumiseni, kus jätkasid karjumist ja sõimu. Autoakna purustamisega tekitas A. I.

turvafirmale ESS Lõuna varalise kahju 5300 krooni.

Tartu Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti A. I. ja K. G. süüdi KrK § 195 lg 2 järgi. A. I.

mõisteti karistuseks 1 aasta vabadusekaotust poolkinnises vanglas. K. G. mõisteti karistuseks 8 kuud

vabadusekaotust poolkinnises vanglas, millele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistus

osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas.

Linnakohus luges tõendatuks kohtualuste kuritahtliku huligaanitsemise väljaspool baari X, kuid leidis, et

süüdistatavate käitumine baaris sees on käsitatav pisihuligaansusena ning on karistatav halduskorras.

2. Tartu Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tartu Prokuratuuri prokurör

Kaire Hänilene ning apellatsioonkaebused esitas A. I. ja K. G. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel.

2.1 Esitatud protestis taotleti kohtualuste süüdistusest väljajäetud kuriteoepisoodis süüdimõistmist ning

nende karistuse karmistamist. Prokuröri arvates tuleb kohtualuste käitumist ööl vastu 9. septembrit 1996. a

käsitada jätkuva kuritahtliku huligaansusena, mis kogumis väljendas ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu.

2.2 Esitatud apellatsioonkaebustes taotles kaitsja Tartu Linnakohtu 18. jaanuari 1999. a otsuse tühistada ja

mõista K. G. süüdistuses KrK § 195 lg 2 järgi õigeks. A. I. tegevuse taotles kaitsja ümber kvalifitseerida KrK

§ 184 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahatrahv.

3. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 1999. a otsusega Tartu Linnakohtu eeltoodud otsus

osaliselt tühistati. A. I. ja K. G. mõisteti KrK § 195 lg 2 järgi süüdi ka selles, et nad ööl vastu 09. septembrit

1996. a eeltoodud ajal baaris X rikkusid huligaansel ajendil baaris rahu ja normaalset tööd - tülitasid

külastajaid, väljendusid ebatsensuurselt kui baaridaam palus neid korrektselt käituda, jätkasid seejärel

külastajate tülitamist ning ebatsensuurset kõnet. Kohtualused tõukasid ning sõimasid baari külastajat T. V.,

kes palus neil baarist lahkuda. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata, apellatsioonprotest rahuldati osaliselt,

apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotestiga osas, kus leiti,

et kohtualuste tegevust tuleb nii baaris sees kui ka hiljem väljas käsitada ühtse jätkuva kuriteona, mis on

kvalifitseeritav KrK § 195 lg 2 järgi. Kriminaalkolleegium ei nõustunud aga protestis sisalduva taotlusega

kohtualuste karistuste karmistamiseks.

II Kassatsioonkaebuste sisu

4. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 1999. a otsuse peale esitasid piiramatu

kassatsiooniõiguse korras kassatsioonkaebused süüdimõistetud A. I. ja K. G.

4.1 A. I. palub ringkonnakohtu eeltoodud otsuse tühistada kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ning

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise tõttu ning saata kriminaalasi samale kohtule uueks

arutamiseks. Kassaator ei nõustu ringkonnakohtu otsusega ja leiab, et tema tegevus baaris X moodustab HÕS

§ 144 järgi ettenähtud haldusõigusrikkumise koosseisu, kuid tegevus väljaspool baari ei ole huligaansus KrK

§ 195 lg 2 mõttes. A. I. kinnitab, et konflikt turvatöötajatega tekkis isikliku, mitte aga huligaanse ajendi

pinnalt ning tulenevalt eeltoodust leiab, et tema käitumisel väljaspool baari võivad olla KrK §-s 184 lg 2 p 2

ettenähtud kuriteo tunnused.

4.2 K. G. palub oma kassatsioonkaebuses mõlema astme kohtu otsused tühistada ning end süüdistuses KrK

§ 195 lg 2 järgi õigeks mõista. Kassaatori arvates on tema süü huligaansuse toimepanemises baaris X

tõendamata ning ta kinnitab, et mingit vastuhakkamist turvatöötajatele aset ei leidnud. K. G. arvates kutsus

väljas asetleidnud konflikti esile turvatöötajate endi agressiivne käitumine. Kassaator leiab, et talle

süüksarvatud tegevus, mis leidis aset nii baaris sees kui ka väljas, ei ole käsitatav jätkuva tegevusena ning

mõlemat sündmust tuleb hinnata eraldi.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste

seletused leiab, et Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu

tühistamisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et

süüdimõistetute huligaanset käitumist algul baaris ja pärast väljaspool baari tuleb vaadelda ühtse jätkuva

tegevusena. Baaris süüdimõistetuid korrale kutsunud baarikülastaja T. V. tõukamine on tegevus, mis jämedalt

rikub avalikku korda ja väljendab ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu, s.o moodustab kriminaalkorras

karistatava huligaansuse koosseisu. Kuna süüdimõistetud seejärel hakkasid vastu kohalekutsutud

turvatöötajatele, panid nad toime kuritahtliku huligaansuse KrK § 195 lg 2 järgi, s.o huligaansuse, mis oli

seotud vastuhakkamisega isikutele, kes tõkestasid huligaanset tegevust.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. mai 1999. a otsus A. I. ja K. G. süüdistusasjas KrK

§195 lg 2 järgi jätta muutmata.

2. A. I. ja K. G. kassatsioonkaebused jätta rahuldamata.

3. Välja mõista A. I. 991 krooni ja 20 senti ning K. G. 991 krooni ja 20 senti kohtukulu kaitsjatasu näol

riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 31. augustil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Peeter Vaher

Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg