Legislator Case Law & Legislation
3-1-1-74-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.1.74.99.201 AI generated

3-1-1-74-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-1-74-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör

Legislator headnote

AI generated

3-1-1-74-99 · Riigikohus: tasumiseks ja alles määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumise järel oleks kassatsioonkaebus talle tagastatud.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-1-74-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 24. augustil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi M. R. erikaebuse

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata

tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör

Toivo Vee.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti M. R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK

§ 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega

mõisteti süüdi R. R. ja M. R.

II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud

otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R. R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.

Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a.

III 25. mail 1999. a vormistas süüdimõistetu M. R. kassatsioonkaebuse, kuid jättis selle kassatsioonkautsjoni

tasumiseks vajamineva raha puudumise tõttu ringkonnakohtule esitamata. 3. juunil 1999. a esitas M. R. Tartu

Ringkonnakohtule taotluse kassatsioonitähtaja ennistamiseks, põhjendades tähtaja mööda laskmist rahaliste

vahendite puudumisega.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrusega jäeti M. R. taotlus

kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda

laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et M. R. selgitati peale ringkonnakohtu otsuse

ettelugemist kassatsiooni korras edasikaebamise korda ning tingimusi. Kriminaalkolleegiumi arvates ei

kasutanud M. R. võimalust esitada kassatsioonkaebus tähtaegselt, jättes kassatsioonkautsjoni esialgselt

tasumata. Määruses märgitakse, et vastavalt AKKS § 44 sätetele oleks talle antud tähtaeg kautsjoni

tasumiseks ja alles määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumise järel oleks kassatsioonkaebus talle tagastatud.

IV Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale esitas M. R. Riigikohtule

erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta

tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse.

Kaebuse kohaselt ei olnud süüdimõistetu teadlik kassatsioonkaebuse esitamise võimalusest ilma kautsjonit

tasumata. Jätkuvalt viitab ta enda halvale majanduslikule olukorrale. Samas leiab süüdimõistetu, et esitatud

kassatsioonkaebuse vormilised puudujäägid ei tohiks olla takistuseks kaebuse sisulisel lahendamisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kohtuistungil M. R. poolt esitatud AS X

väljastatud töötasuõiendi ja seitsme üüriarvega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlesid

erikaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks,

l e i d i s :

AKKS § 43 kohaselt peab kassatsioonkaebuse esitaja tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole

miinimumpalga ulatuses. Seadus - AKKS § 44 - sätestab ka kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Nimelt jätab

ringkonnakohtunik sel juhul kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Sellest

järeldub, et seadus tunnistab isiku kassaatoriks ka siis, kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning

võimaldab selle tasumist hiljem, kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul. Seega on Tartu Ringkonnakohus

põhjendatult leidnud, et raha puudumine kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemise momendil ei ole

iseenesest käsitletav mõjuva põhjusena kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel.

Mõjuva põhjusena ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitletav ka asjaolu, et M. R. ei ole

1994. a juulist kuni 1999. a maikuuni, mil toimus tema süüdistusasja menetlemine, soovinud tutvuda

kriminaalmenetlust reguleeriva seadusandlusega ega kasutanud selleks kaitsja abi.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrus M. R. suhtes jätta muutmata, erikaebus

jätta rahuldamata.

Mõista M. R. riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu näol.

Määrus jõustub 24. augustil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher