3-1-1-74-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör
Legislator headnote
AI generated3-1-1-74-99 · Riigikohus: tasumiseks ja alles määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumise järel oleks kassatsioonkaebus talle tagastatud.
Full text
3-1-1-74-99
K O H T U M Ä Ä R U S
Tartus 24. augustil 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter
Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi M. R. erikaebuse
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale, millega jäeti rahuldamata
tema taotlus kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. R., tema kaitsja vandeadvokaat Aino-Eevi Lukas ja riigiprokurör
Toivo Vee.
I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõisteti M. R. Võru Maakohtu 3. märtsi 1999. a otsusega süüdi KrK
§ 139 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses, s.o 1000 krooni. Sama otsusega
mõisteti süüdi R. R. ja M. R.
II Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. aprilli 1999. a otsusega jäeti Võru Maakohtu eeltoodud
otsus muutmata ning kohtualuste M. ja R. R. poolt esitatud apellatsioonkaebused jäeti rahuldamata.
Kõnesolev kohtuotsus jõustus 28. aprillil 1999. a.
III 25. mail 1999. a vormistas süüdimõistetu M. R. kassatsioonkaebuse, kuid jättis selle kassatsioonkautsjoni
tasumiseks vajamineva raha puudumise tõttu ringkonnakohtule esitamata. 3. juunil 1999. a esitas M. R. Tartu
Ringkonnakohtule taotluse kassatsioonitähtaja ennistamiseks, põhjendades tähtaja mööda laskmist rahaliste
vahendite puudumisega.
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrusega jäeti M. R. taotlus
kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata, sest kohus ei tuvastanud tähtaja mööda
laskmise mõjuvaid põhjusi. Ringkonnakohus leidis, et M. R. selgitati peale ringkonnakohtu otsuse
ettelugemist kassatsiooni korras edasikaebamise korda ning tingimusi. Kriminaalkolleegiumi arvates ei
kasutanud M. R. võimalust esitada kassatsioonkaebus tähtaegselt, jättes kassatsioonkautsjoni esialgselt
tasumata. Määruses märgitakse, et vastavalt AKKS § 44 sätetele oleks talle antud tähtaeg kautsjoni
tasumiseks ja alles määratud tähtajaks kautsjoni mittetasumise järel oleks kassatsioonkaebus talle tagastatud.
IV Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määruse peale esitas M. R. Riigikohtule
erikaebuse, milles palub selle määruse tühistada, ennistada kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning võtta
tema poolt koostatud kassatsioonkaebus Riigikohtu menetlusse.
Kaebuse kohaselt ei olnud süüdimõistetu teadlik kassatsioonkaebuse esitamise võimalusest ilma kautsjonit
tasumata. Jätkuvalt viitab ta enda halvale majanduslikule olukorrale. Samas leiab süüdimõistetu, et esitatud
kassatsioonkaebuse vormilised puudujäägid ei tohiks olla takistuseks kaebuse sisulisel lahendamisel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega, kohtuistungil M. R. poolt esitatud AS X
väljastatud töötasuõiendi ja seitsme üüriarvega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, kes taotlesid
erikaebuse rahuldamist ning prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks,
l e i d i s :
AKKS § 43 kohaselt peab kassatsioonkaebuse esitaja tasuma kautsjoni kaebuse esitamise ajal kehtiva poole
miinimumpalga ulatuses. Seadus - AKKS § 44 - sätestab ka kautsjoni mittetasumise tagajärjed. Nimelt jätab
ringkonnakohtunik sel juhul kaebuse käiguta ning annab kassaatorile tähtaja kautsjoni tasumiseks. Sellest
järeldub, et seadus tunnistab isiku kassaatoriks ka siis, kui ta ei ole õigeaegselt kautsjoni tasunud ning
võimaldab selle tasumist hiljem, kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul. Seega on Tartu Ringkonnakohus
põhjendatult leidnud, et raha puudumine kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemise momendil ei ole
iseenesest käsitletav mõjuva põhjusena kassatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmisel.
Mõjuva põhjusena ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates käsitletav ka asjaolu, et M. R. ei ole
1994. a juulist kuni 1999. a maikuuni, mil toimus tema süüdistusasja menetlemine, soovinud tutvuda
kriminaalmenetlust reguleeriva seadusandlusega ega kasutanud selleks kaitsja abi.
Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
m ä ä r a s :
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 1999. a määrus M. R. suhtes jätta muutmata, erikaebus
jätta rahuldamata.
Mõista M. R. riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu näol.
Määrus jõustub 24. augustil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja Jüri Ilvest
Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher