3-1-1-72-99 · Riigikohus

3-1-1-72-99 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 24. augustil 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi A. K. erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. mai 1999. a määruse peale, millega jäeti läbi vaatamata tema erikaebus Tallinna Linnakohtu 11. mai 1999. a määruse peale tõkendi muutmisest keeldumise kohta. Kohtuistungist võtsid osa A. K. kaitsja vandeadvokaat Sulev Raudsepp ja riigiprokurör Toivo Vee. I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti A. K. kohtu alla süüdistuses KrK § 17 lg 4 ja § 812 lg 2 p 1 ning § 15 lg 2, § 17 lg 4 p 1 ja § 186 järgi. Alates 3. juunist 1998. a viibib A. K. vahi all. Tallinna Linnakohtu 11. mai 1999. a istungil esitas A. K. taotluse tõkendi vahi all pidamine asendamiseks kautsjoniga. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Leo Kunmani 11. mai 1999. a määrusega jäeti A. K. taotlus rahuldamata põhjendusel, et tal puudub Eestis kindel elu- ja töökoht ning kohtul puuduvad andmed tema varalise seisundi kohta. Nimetatud määruse resolutiivosas märgiti, et selle määruse võib erikaebe korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 5 päeva jooksul. II Kohtualune A. K. esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles palus tühistada Tallinna Linnakohtu 11. mai 1999. a määrus ja asendada tema suhtes valitud tõkend - vahi all pidamine kautsjoniga. Kohtualune põhistas oma taotlust sellega, et tema tervislik seisund vajab pidevalt kvalifitseeritud arstlikku järelevalvet. A. K. kinnitas, et kuigi ta elab alaliselt Rootsis, garanteerib Eesti kodanik I. L. talle elamispinna Eestis kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtualune väitis oma kaebuses, et on Rootsis asuva firma omanik, mille sissetulek võimaldab tasuda kautsjonit. III Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 28. mai 1999. a määrusega jäeti linnakohtu kohtuniku eeltoodud määrus muutmata ja A. K. poolt esitatud erikaebus jäeti läbi vaatamata. Määruses leiti, erikaebus ei kuulu läbivaatamisele, sest AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole menetlusotsustus, millega jäetakse tõkend muutmata, erikaebe korras vaidlustatav. Siinkohal tugines ringkonnakohtu kohtunik Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a kohtumääruses nr 3-1-1-36-98 väljendatud seisukohale ning leidis, et linnakohtu määruse resolutiivosas on ekslikult osundatud selle määruse vaidlustamise võimalusele. IV Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi kohtuniku 28. mai 1999. a määruse peale esitas A. K. erikaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitaja palub ringkonnakohtu kohtuniku eeltoodud määruse tühistada ning leiab, et tema poolt esitatud erikaebuse läbivaatamata jätmisega võeti temalt ära võimalus esitada kohtule usaldusväärseid tõendeid enda varalise seisundi kohta. A. K. väidab jätkuvalt, et on Rootsis asuva firma omanik, mis võimaldab tasuda kautsjonit. Samas kinnitab ta, et tal puudub tahtlus kohtuistungitest kõrvale hoida. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud erikaebuse materjalidega ning kuulanud ära kaitsja, kes taotles erikaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes pidas erikaebust põhjendamatuks, l e i d i s : Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku määrus kuulub tühistamisele, kuna kohus on jätnud kohaldamata kohaldamisele kuuluva seaduse. Viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusele nr 3-1-1-36-98 on eksitav, kuna nimetatud määrus tehti 25. veebruaril 1998. a. Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et hiljem, 13. mail 1998. a on seadusandja kehtestanud KrMK § 712, mis sõnaselgelt sätestab õiguse erikaebuse esitamiseks kautsjoni kohaldamisest keeldumise juhtudel.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 72 lg-st 2 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 28. mai 1999. a määrus A. K. erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta ja saata erikaebus läbivaatamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Erikaebus rahuldada. Määrus jõustub 24. augustil 1999.a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher