Legislator Case Law & Legislation
3-3-3-1-99 ECLI:EE:RK:1999:3.3.3.1.99.177 AI generated

3-3-3-1-99 · Riigikohus

Case Number 3-3-3-1-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Pääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja vaatas 10. juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks

Legislator headnote

AI generated

3-3-3-1-99 · Riigikohus: juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-3-1-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 11. juunil 1999

A. Pääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja

kohtuistungile kutsumata jätmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 10. juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks

Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a. otsuses haldusasjas nr. 4-82/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Aulik Pääslane. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu

Varend.

22. jaanuaril 1999 esitas Lembit Hell Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Liikluspolitsei komissari

kohusetäitja 13. jaanuari 1999. a. otsuse peale, millega haldusõiguserikkumise asjas nr. 1244 av

tuvastati, et L. Hell rikkus 17. detsembril 1998 LE punkte 76 ja 100, mille eest on ette nähtud

vastutus HÕS § 99 lg 1 järgi. L. Hellile määrati karistuseks rahatrahv 600 krooni. Vaidlustatud otsuse

kohaselt "juht Hell ei valinud vastavalt teeoludele ohutut sõidukiirust ning teede ristumiskohas, mis

pole määratletud eesõigusmärkidega ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukijuhile". Kaebuses

väitis L. Hell, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõiduki juht, kes ei andnud tema juhitud sõidukile

teed parklast teele sõites.

Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 4-82/99 rahuldati L. Helli kaebus ja

tühistati Tartu Liikluspolitsei komissari kohusetäitja vaidlustatud otsus ning lõpetati asja menetlus.

Kohtuotsuse kohaselt kaebuse esitaja ei rikkunud LE punkte 76 ja 100. Kohus leidis, et

liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht on süüdi LE p. 73 rikkumises.

13. mail 1999 esitas liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht Aulik Pääslane avalduse kohtuvea

parandamiseks, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks

samale kohtule teises koosseisus. Avalduses väidab A. Pääslane, et halduskohtu otsus on ebaõige

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, asja tehiolude eksliku hindamise ja menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu. Avaldaja leiab, et asja arutamine ilma teda kui kannatanut kaasamata on oluline

menetlusnormide rikkumine. Kohus leidis alusetult ja seadusevastaselt, et ta on süüdi LE p. 73

rikkumises.

L. Helli kirjalikus vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leitakse, et avaldus on esitatud isiku

poolt, kellel puudub selleks protsessuaalne õigus. Selles haldusõiguserikkumise asjas on

liiklusõnnetuses osalenud Skorpioni Julgeolekuteenistuse AS sõiduki juht A. Pääslane kolmas isik,

mitte aga kannatanu.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. L. Hell võeti haldusvastutusele HÕS § 99 lg 1 järgi. HÕS § 99 lg 1 sätestab haldusvastutuse

mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge

kehavigastuse. Varalise kahju või kerge kehavigastuse põhjustamise korral tuleb HÕS § 244 lg 1

alusel eeldada, et sellises haldusõiguserikkumise asjas on olemas ka kannatanu. HÕS § 242 p. 2 järgi

on kannatanu haldusõiguserikkumise asja menetluses osalev isik, kellel on HÕS § 244 lg 2 alusel

õigus tutvuda asjas kogutud materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise

asjas tehtud otsuse peale. Ametiisiku või halduskohtuniku kohustus selgitada välja kannatanu ja

kutsuda ta asja arutamise juurde tuleneb HÕS §-dest 251 lg 1 p. 5 ja lg 2, 254 lg 1 ning seadustiku

19. peatüki teistest sätetest. Kui haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale on esitatud kaebus

halduskohtule, peab halduskohtunik HÕS §-de 276 p. 1 ja 4 ning 279 alusel selgitama välja, kes on

asjas kannatanu, ja kutsuma ta kohtuistungile, kuulates istungil ära tema seletuse.

Selles haldusõiguserikkumise asjas ei ole halduskohtunik selgitanud välja kannatanut, mis on

protsessiõiguse normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg 1 mõttes. Selle rikkumise tõttu tuleb Tartu

Halduskohtu otsus tühistada.

2. Halduskaristuse määramise tähtajad on sätestatud HÕS §-s 30. Üldjuhul võib sama paragrahvi

lõike üks kohaselt halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise

päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle

avastamise päevast arvates. Erinorm halduskaristuse määramise tähtaja kohta juhtumil, kui

halduskohtunik tegi asjas menetluse lõpetamise otsuse ja selle otsuse peale on esitatud

apellatsioonkaebus, on sätestatud 21. jaanuaril 1999 vastuvõetud Autoriõiguse seaduse,

Haldusõiguserikkumiste seadustiku, Kriminaalkoodeksi, Tarbijakaitseseaduse ja Tolliseaduse

muutmise ja täiendamise seaduse §-ga 29. Selle paragrahvi alusel täiendati HÕS § 30 lõikega 31,

mille kohaselt võib halduskaristuse määrata kirjeldatud juhtumil halduskohtu teine koosseis kahe kuu

jooksul esialgse otsuse tühistamise päevast arvates, kui menetluse lõpetamise otsuse tühistanud

ringkonnakohus samaaegselt ei kohalda halduskaristust. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 30

lõikega 31 täiendanud seadus avaldati 5. veebruaril 1999 (RT I 1999, 10, 156), seega pärast L. Helli

haldusõiguserikkumist 17. detsembril 1998. HÕS §-ga 4 lg 1 on sätestatud üldpõhimõte, et

haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. Järelikult

tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldada HÕS §-s 30 lg 1 sätestatud halduskaristuse

määramise üldist tähtaega. Seega ei oleks enam võimalik L. Hellile halduskaristust menetletavas

haldusõiguserikkumise asjas määrata ja tulenevalt HÕS §-st 218 lg 1 p. 7 tuleb seepärast menetlus

asjas lõpetada.

Juhindudes HÕS §-dest 32910, 325 lg 1, 324 lg 1 p. 3, 3299 lg 2 ja 218 lg 1 p. 7, Riigikohtu

halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Aulik Pääslase kohtuvea parandamise avaldus.

Tühistada Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-82/99

ja lõpetada menetlus selles asjas.

Tagastada Aulik Pääslasele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 11. juunil 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann