3-3-3-1-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedPääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja vaatas 10. juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks
Legislator headnote
AI generated3-3-3-1-99 · Riigikohus: juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks
Full text
3-3-3-1-99
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 11. juunil 1999
A. Pääslase kohtuvea parandamise avalduse läbivaatamine kannatanu välja selgitamata ja
kohtuistungile kutsumata jätmise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 10. juunil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Aulik Pääslase avalduse kohtuvea parandamiseks
Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a. otsuses haldusasjas nr. 4-82/99.
Protsessiosalisena võttis istungist osa Aulik Pääslane. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu
Varend.
22. jaanuaril 1999 esitas Lembit Hell Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Liikluspolitsei komissari
kohusetäitja 13. jaanuari 1999. a. otsuse peale, millega haldusõiguserikkumise asjas nr. 1244 av
tuvastati, et L. Hell rikkus 17. detsembril 1998 LE punkte 76 ja 100, mille eest on ette nähtud
vastutus HÕS § 99 lg 1 järgi. L. Hellile määrati karistuseks rahatrahv 600 krooni. Vaidlustatud otsuse
kohaselt "juht Hell ei valinud vastavalt teeoludele ohutut sõidukiirust ning teede ristumiskohas, mis
pole määratletud eesõigusmärkidega ei andnud teed paremalt lähenenud sõidukijuhile". Kaebuses
väitis L. Hell, et liiklusõnnetuse põhjustas teise sõiduki juht, kes ei andnud tema juhitud sõidukile
teed parklast teele sõites.
Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a. otsusega haldusasjas nr. 4-82/99 rahuldati L. Helli kaebus ja
tühistati Tartu Liikluspolitsei komissari kohusetäitja vaidlustatud otsus ning lõpetati asja menetlus.
Kohtuotsuse kohaselt kaebuse esitaja ei rikkunud LE punkte 76 ja 100. Kohus leidis, et
liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht on süüdi LE p. 73 rikkumises.
13. mail 1999 esitas liiklusõnnetuses osalenud teise sõiduki juht Aulik Pääslane avalduse kohtuvea
parandamiseks, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja saata asi uuesti läbivaatamiseks
samale kohtule teises koosseisus. Avalduses väidab A. Pääslane, et halduskohtu otsus on ebaõige
materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, asja tehiolude eksliku hindamise ja menetlusnormide olulise
rikkumise tõttu. Avaldaja leiab, et asja arutamine ilma teda kui kannatanut kaasamata on oluline
menetlusnormide rikkumine. Kohus leidis alusetult ja seadusevastaselt, et ta on süüdi LE p. 73
rikkumises.
L. Helli kirjalikus vastuses kohtuvea parandamise avaldusele leitakse, et avaldus on esitatud isiku
poolt, kellel puudub selleks protsessuaalne õigus. Selles haldusõiguserikkumise asjas on
liiklusõnnetuses osalenud Skorpioni Julgeolekuteenistuse AS sõiduki juht A. Pääslane kolmas isik,
mitte aga kannatanu.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
1. L. Hell võeti haldusvastutusele HÕS § 99 lg 1 järgi. HÕS § 99 lg 1 sätestab haldusvastutuse
mootorsõiduki juhi poolt liikluseeskirjade rikkumise eest, kui see põhjustas varalise kahju või kerge
kehavigastuse. Varalise kahju või kerge kehavigastuse põhjustamise korral tuleb HÕS § 244 lg 1
alusel eeldada, et sellises haldusõiguserikkumise asjas on olemas ka kannatanu. HÕS § 242 p. 2 järgi
on kannatanu haldusõiguserikkumise asja menetluses osalev isik, kellel on HÕS § 244 lg 2 alusel
õigus tutvuda asjas kogutud materjaliga, avaldada taotlusi ning esitada kaebus haldusõiguserikkumise
asjas tehtud otsuse peale. Ametiisiku või halduskohtuniku kohustus selgitada välja kannatanu ja
kutsuda ta asja arutamise juurde tuleneb HÕS §-dest 251 lg 1 p. 5 ja lg 2, 254 lg 1 ning seadustiku
19. peatüki teistest sätetest. Kui haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale on esitatud kaebus
halduskohtule, peab halduskohtunik HÕS §-de 276 p. 1 ja 4 ning 279 alusel selgitama välja, kes on
asjas kannatanu, ja kutsuma ta kohtuistungile, kuulates istungil ära tema seletuse.
Selles haldusõiguserikkumise asjas ei ole halduskohtunik selgitanud välja kannatanut, mis on
protsessiõiguse normide oluline rikkumine HÕS § 325 lg 1 mõttes. Selle rikkumise tõttu tuleb Tartu
Halduskohtu otsus tühistada.
2. Halduskaristuse määramise tähtajad on sätestatud HÕS §-s 30. Üldjuhul võib sama paragrahvi
lõike üks kohaselt halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kahe kuu jooksul haldusõiguserikkumise
päevast arvates, jätkuva haldusõiguserikkumise korral aga mitte hiljem kui kahe kuu jooksul selle
avastamise päevast arvates. Erinorm halduskaristuse määramise tähtaja kohta juhtumil, kui
halduskohtunik tegi asjas menetluse lõpetamise otsuse ja selle otsuse peale on esitatud
apellatsioonkaebus, on sätestatud 21. jaanuaril 1999 vastuvõetud Autoriõiguse seaduse,
Haldusõiguserikkumiste seadustiku, Kriminaalkoodeksi, Tarbijakaitseseaduse ja Tolliseaduse
muutmise ja täiendamise seaduse §-ga 29. Selle paragrahvi alusel täiendati HÕS § 30 lõikega 31,
mille kohaselt võib halduskaristuse määrata kirjeldatud juhtumil halduskohtu teine koosseis kahe kuu
jooksul esialgse otsuse tühistamise päevast arvates, kui menetluse lõpetamise otsuse tühistanud
ringkonnakohus samaaegselt ei kohalda halduskaristust. Haldusõiguserikkumiste seadustiku § 30
lõikega 31 täiendanud seadus avaldati 5. veebruaril 1999 (RT I 1999, 10, 156), seega pärast L. Helli
haldusõiguserikkumist 17. detsembril 1998. HÕS §-ga 4 lg 1 on sätestatud üldpõhimõte, et
haldusõiguserikkuja kannab vastutust haldusõiguserikkumise ajal kehtiva seaduse alusel. Järelikult
tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas kohaldada HÕS §-s 30 lg 1 sätestatud halduskaristuse
määramise üldist tähtaega. Seega ei oleks enam võimalik L. Hellile halduskaristust menetletavas
haldusõiguserikkumise asjas määrata ja tulenevalt HÕS §-st 218 lg 1 p. 7 tuleb seepärast menetlus
asjas lõpetada.
Juhindudes HÕS §-dest 32910, 325 lg 1, 324 lg 1 p. 3, 3299 lg 2 ja 218 lg 1 p. 7, Riigikohtu
halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada Aulik Pääslase kohtuvea parandamise avaldus.
Tühistada Tartu Halduskohtu 15. märtsi 1999. a. otsus haldusõiguserikkumise asjas nr. 4-82/99
ja lõpetada menetlus selles asjas.
Tagastada Aulik Pääslasele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.
Määrus jõustub 11. juunil 1999 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann