3-2-1-68-99 · Riigikohus

3-2-1-68-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. juunil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, hageja

R. Ranna ja tema esindaja vandeadvokaat P. Järve osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

24. mail 1999. a

Pärnu Linnavalitsuse kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari 1999. a otsuse Riina Ranna hagis Pärnu Linnavalitsuse vastu 9300 krooni

saamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt töötas R. Rand ME-s Pärnu Turismiarendus direktorina

alates 10. detsembrist 1993. a kuni temaga TLS § 86 p 1 alusel töölepingu lõpetamiseni 4. juulil

1997. a seoses ettevõtte likvideerimisega. Seoses töölepingu lõpetamisega maksti hagejale hüvituseks

tema 2 keskmist kuupalka 9300 krooni. Pärnumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon jättis

rahuldamata R. Ranna nõude töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest keskmise palga

nõudes. Töövaidluskomisjon leidis, et tööandja täitis TLS § 87 lg 1 p 1 ettenähtud kohustuse, kuna

2. mail 1997. a saatis posti teel hagejale temaga töölepingu lõpetamise kirjaliku teate. 3. detsembril

1997. a esitatud hagis palus R. Rand välja mõista Pärnu Linnavalitsuselt TLS § 87 lg 1 p 1 kohaselt

hüvituse töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest 2 kuu keskmise palga ulatuses 9300

krooni.

Pärnu Linnakohtu 19. märtsi 1998. a otsusega hagi rahuldati. Otsuse põhjendustel on TLS § 87 lg 1

p 1 järgi tööandja kohustatud ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel töölepingu

lõpetamisest töötajale kirjalikult ette teatama mitte vähem kui 2 kuud. Seega peab tööandja tõendama,

et töötaja on kirjaliku teate kätte saanud või teate vastuvõtmisest keeldunud. Tähitud kirjaga teate

saatmine töötaja kodusel aadressil, kui teade pole jõudnud töötajani, ei anna alust lugeda tööandja

poolt etteteatamise kohustus täidetuks. Hageja sai töölepingu lõpetamisest teada 25. augustil 1997. a,

kui ta viis tööandjale avalduse lapsehoolduspuhkusele jäämiseks.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. juunil 1998. a linnakohtu otsuse ja tegi asjas uue otsuse,

millega jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna hagejal oli tööleping TLS § 55 p 4

alusel peatunud ning sellel ajal ei ole töötajal õigust töötasule ega hüvitisele, siis ei ole tema nõue

töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest hüvitise saamiseks põhjendatud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium tühistas 23. detsembril 1998. a ringkonnakohtu otsuse leides, et

töölepingu seaduses ja teistes seadustes ei ole sätestatud, et tööandja vabaneks etteteatamise

kohustusest siis, kui tööleping oli peatunud.

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium jättis 1. veebruaril 1999. a Pärnu Linnakohtu otsuse

muutmata ja kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonikohus pidas ekslikuks Pärnu

Linnavalitsuse väidet, mille kohaselt ei pea tööandja veenduma, kas töötaja saab kätte või mitte

töölepingu lõpetamise teate. Tööandja kohustusele teatada töölepingu lõpetamisest TLS § 87 lg 1 p 1

asjaoludel vastab töötaja õigus töölepingu lõpetamisest teada saada. Seega peab tööandja veenduma,

et töötaja töölepingu lõpetamise teate kätte saab. Ringkonnakohus mõistis kostjalt välja 5000 krooni

advokaadi abi eest Riigikohtus ja apellatsioonikohtu istungitel.

Kassatsioonkaebuses palub kostja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi

rahuldamata. Kassaator leiab, et kuna ta saatis 2. mail 1997. a (s.o kaks kuud ja kaks päeva enne

töölepingu lõpetamist) tähitud kirjaga teate töölepingu lõpetamisest, siis on ta oma TLS §-s 87 lg 1

p 1 sätestatud kohustuse täitnud ja ei pidanud veenduma, kas see teade töötajale ka kätte jõudis.

Kassaatori väitel saatis ta hagejale kokku 3 kirja.

Samuti on apellatsioonikohus oluliselt rikkunud TsMS §-s 61 lg 1 kehtestatut, mille kohaselt saab

advokaadi abi eest kostjalt välja mõista kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast, seega 9300 kroonist

465 krooni.

Hageja ei nõustu kassatsioonkaebusega, palub jätta selle rahuldamata ja apellatsioonikohtu otsuse

muutmata. Sama seisukohta toetab hageja esindaja tsiviilkolleegiumi istungil, paludes välja mõista

vajaliku ja põhjendatud kulu advokaadiabi eest Riigikohtus tasutud 3000 kroonist.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Töölepingu lõpetamisest etteteatamise kohustus pannakse töölepingu pooltele tulenevalt TLS §-st 72

lg 1 ja sama seaduse § 87 lg 1 p1 kohaselt peab tööandja töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult

ette teatama ettevõtte likvideerimisel mitte vähem kui kaks kuud. Nimetatud tähtaja järgimata

jätmisel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist. Kui töölepingu lõpetamist pole võimalik

töötajale teatavaks teha töökohas, tuleb tööandja kohustus teatada töötajale töölepingu lõpetamisest,

lugeda täidetuks tähitud kirjaga vastava teate saatmisega töötaja poolt tööandjale teatatud

viibimiskohta. Sellega on tööandja täitnud oma teatamiskohustuse ja teinud nõutava, et realiseeruks

töötaja õigus saada teada töölepingu lõpetamisest. Seega ei tulene seadusest kohtute seisukoht, et

tööandja on oma töölepingu lõpetamisest teatamise kohustuse täitnud siis, kui ta on veendunud, et

töötaja on vastava teate kätte saanud.

TsMS § 353 lg 3 kohaselt ei või hagi aluseks olevaid asjaolusid tuvastada Riigikohus. Kohtute poolt

on tuvastamata hageja poolt tööandjale teatatud viibimiskoht, samuti töötajale tähitud kirjaga teate

saatmise aeg. Seega tuleb asi saata uueks arutamiseks apellatsioonikohtusse.

Põhjendatud on kassatori väide kohtu poolt TsMS §-s 61 lg 1 p 1 sätestatu rikkumise kohta.

Osundatud normi kohaselt ei või kohus poolele, kelle kasuks tehti otsus, välja mõista teiselt poolelt

hinnaga hagi puhul advokaadi abi eest rohkem kui 5 protsenti hagi rahuldatud osast.

Juhindudes TsMS §-st 363 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 1999. a otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed J. Luik, T. Vernik