3-2-1-56-99 · Riigikohus

3-2-1-56-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 8. juunil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja T. Vernik, avaldaja

esindaja vandeadvokaat R. Paroni osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 10. mail 1999. a

Projekteerimise Instituudi EKE Projekt kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1998. a otsuse Tallinna Linnakohtu 3. septembri 1998. a

kandeotsusele.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas OÜ PI EKE Projekt 12. augustil 1997. a Tallinna

Linnakohtu registriosakonnale avalduse osaühingu kandmiseks äriregistrisse. 18. juunil 1998. a jättis

kohtunikuabi kandeotsusega OÜ PI EKE Projekt avalduse rahuldamata. 20. juunil 1998. a esitas OÜ

PI EKE Projekt vastulause, mille kohtunikuabi jättis 4. augustil 1998. a rahuldamata ja suunas selle

lahendamiseks kohtunikule.

Tallinna Linnakohtu 3. septembri 1998. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu 18. juuni 1998. a

kandeotsus muutmata ja OÜ PI EKE Projekt vastulause rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt

nähtub asja materjalidest, et PI EKE Projekt kogu vara kuulub AS-le EKE, kelle nõukogu otsuse

alusel ümberkujundamist taotletakse. Kuigi puuduvad andmed instituudi majandustegevuse kohta

1997. a I poolaastal, otsustas omanik - AS EKE - instituudi kui piiramatu vastutusega juriidilise isiku

ümber kujundada piiratud vastutusega äriühinguks, s.o osaühinguks osakapitaliga 10 000 krooni. ÄS

§ 478 lg 1 kohaselt saab ümber kujundada ainult äriühinguid. Nende ammendav loetelu on toodud ÄS

§-s 2 lg 1. TsÜS § 56 lg 2 kohaselt võib juriidilist isikut ümber kujundada teist liiki juriidiliseks

isikuks ainult seaduses sätestatud juhtudel. Kuna PI EKE Projekti registrisse kandmise ajal, s.o

19. novembril 1990. a kehtinud seadused ei näinud ette instituudi ümberkujundamist teist liiki

juriidiliseks isikuks, siis ka ÄS §-d 507 lg 1 ja 2 ning 509 lg 2 ei anna alust PI EKE Projekt

ümberkujundamiseks osaühinguks.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. detsembril 1998. a kirjalikus menetluses tehtud otsusega

linnakohtu otsuse muutmata, leides, et see on seaduslik ja põhjendatud. AS EKE nõukogu pole

samastatav EKE Vabariikliku Nõukoguga. Viimane tegutses "Eesti NSV Kolhoosidevaheliste

Ehitusorganisatsioonide Vabariikliku Nõukogu põhikirja" alusel, mille punkti 3 kohaselt omas

nõukogu juriidilise isiku õigusi ja punkti 2 kohaselt juhtis ja koordineeris kolhoosidevaheliste

ehitusorganisatsioonide majanduslikku ja organisatsioonilist tegevust. PI EKE Projekt põhikirja

punkti 5.1 kohaselt toimub instituudi moodustamine, reorganiseerimine ja likvideerimine

Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariikliku Nõukogu üldkoosoleku otsuse põhjal. EKE

VN põhikirja punkti 15 kohaselt valitakse esindajad üldkoosolekule ühinenud kolhoosidevahelistest

ehitusorganisatsioonidest. Seega ei ole ümberkujundamine otsustatud kooskõlas PI EKE Projekt

põhikirja punktiga 5.1 ega ole kooskõlas ka "Sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte põhimääruse"

punktiga 105, mille sätted laienesid projekteerimisorganisatsioonidele.

Kassatsioonkaebuses palub PI EKE Projekt tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uus

otsus, millega rahuldada avaldus PI EKE Projekt kandmiseks äriregistrisse.

Kassaator leiab, et ringkonnakohus ei ole otsuses vastanud apellatsioonkaebuse põhjendustele.

Ringkonnakohus on otsuses tuginenud uuele asjaolule, millele ei tuginenud linnakohus. Kuna asi

vaadati läbi kirjalikus menetluses, polnud avaldajal võimalik esitada oma seisukohta ja tõendeid uue

asjaolu - AS-i EKE kui EKE VN õigusjärglase - suhtes ka kohtuistungil. AS EKE õigusjärglus EKE

Vabariikliku Nõukogu suhtes on leidnud korduvat kohtulikku kontrollimist. Eeltooduga rikkus kohus

TsMS §-s 316 kehtestatut.

AS EKE oli PI EKE Projekti vara ainuomanik. Kooskõlas ÄS §-s 317 kehtestatuga oli AS EKE

nõukogu pädev otsustama PI EKE Projekt ümberkujundamist ja osaluse omandamist OÜ-s PI EKE

Projekt. Äriseadustik ei nõua osaluse omandamise otsustamist äriühingu üldkoosolekul. Kohtu

viidatud "Sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte põhimääruse" punkt 105 on asjakohatu, kuigi ka

osundatu järgi kuuluks PI EKE Projekt lõpetamine või reoorganiseerimine AS EKE ainupädevusse.

Väär on Ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei saa PI EKE Projekt ümber kujundada ÄS § 507

lg 1, 2 ning § 509 lg 2 alusel. Sellise seisukoha kohaselt ei saaks ümber kujundada ühtki ettevõtet,

mis on ettevõtteregistrisse kantud enne äriseadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse jõustumist.

PI EKE Projekt ümberkujundamise ja äriregistrisse kandmise aluseks on ÄS § 507 lg 1. Osundatu on

erisätteks ÄS § 478 suhtes ja lubab ümber kujundada ka ÄS §-s 2 loetlemata äriühinguid, kui

ümberkujundatav ettevõte on asutatud tema loomise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Eelnev on

kooskõlas TsÜS-i §-s 56 lg 2 lubatud juriidilise isiku ümberkujundamisega teist liiki juriidiliseks

isikuks seaduses sätestatud juhtudel.

Linnakohus on ekslikult põhjendanud PI EKE Projekt ümberkujundamata jätmist majandustegevuse

puudumisega. Apellatsioonikohus pole osundanud sellise põhjenduse aluseks olevale õigusnormile ja

vastava normi puudumisel ei saanudki seda teha. Antud juhul pole kohaldatav ÄS § 60. ÄS § 33 lg 6

kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad

dokumendid on esitatud ja vastavad nõuetele. Kassaator esitas kõik dokumendid õigeaegselt.

Kolleegiumi istungil jäi kassatori esindaja kaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 ja 2 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Põhjendatud on kassaatori väide, et apellatsioonikohus tugines asjaolule, mida ei käsitletud asja

menetlemisel I astme kohtus ja ei andnud avaldajale võimalust oma seisukohta selle asjaolu kohta

väljendada. Kui apellatsioonikohus peab asja lahendamisel oluliseks asjaolu, mida pole varem

käsitletud, siis tuleb anda protsessiosalistele võimalus selle asjaolu olemasolu või puudumist

tõendada. Protsessiosalisel peab olema võimalus esitada oma seisukoht ja tõendid asjaolu kohta, mida

kohus oluliseks peab. Eeltoodu tuleneb TsMS §-st 316, mille mõtte kohaselt ei saa kirjalikus

menetluses kohtulahendit rajada asjaolule, mille tõendamiseks ei ole pooltel võimalust olnud.

Väär on Ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi ei saa PI EKE Projekt ümber kujundada osaühinguks,

sest PI EKE Projekti registrisse kandmise ajal 19. novembril 1990. a ei näinud kehtinud seadused ette

instituudi ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks. TsÜS § 56 lg 2 lubab juriidilise isiku

ümberkujundamist teist liiki juriidiliseks isikuks ainult seaduses sätestatud juhtudel. Enne

äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtete, mida ei ole ettevõtjana

sätestatud äriseadustikus, ümberkujundamine toimub ÄS § 507 lg 1 kohaselt vastavalt ÄS §-le 509.

Seega saab ümber kujundada enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud

ettevõtteid, mida ei ole ettevõtjana sätestatud äriseadustikus, olenemata sellest, kas nimetatud

ettevõtte ettevõtteregistrisse kandmise ajal kehtinud seadus nägi reorganiseerimise võimaluse ette või

mitte. Järelikult pole seaduslik keelduda niisuguse ettevõtte ümberkujundamisest ÄS § 478 lg 1 ja

"Sotsialistliku riikliku tootmisettevõtte põhimääruse" alusel.

Kohtuotsustest ei selgu, kas ka andmete puudumist majandustegevuse kohta on peetud aluseks

ettevõtte ümberkujundamise avalduse rahuldamata jätmiseks ja kui on, siis millisele õigusnormile

selline järeldus rajaneb. Selleks normiks ei saa olla ÄS § 60, milles reguleeritakse varatu äriühingu

äriregistrist kustutamist.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1998. a otsus tühistada ja saata asi

uueks arutamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Advokaadibüroole Raidla & Partnerid 28. jaanuaril 1999. a tasutud

kassatsioonikautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, T. Vernik