3-2-1-63-99 · Riigikohus

3-2-1-63-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. mail 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja J. Luik vaatas läbi

kirjalikus menetluses 17. mail 1999. a

Eesti

Varakindlustuse

AS

kassatsioonkaebuse

alusel

Tallinna

Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1999. a otsuse Eston Kurvitsa hagis Kindlustusaktsiaselts Kalju

vastu 60 000 krooni saamiseks.

18. jaanuaril 1997. a toimunud liiklusõnnetuses Tallinn " Tartu maantee 12,1 kilomeetril sai

kannatada E. Kurvitsale kuuluv sõiduauto BMW 520 registrimärgiga 371 AJK, mida juhtis Aivar

Kurvits. Avarii põhjustamise eest karistati halduskorras kaubiku Toyota Hiace registrimärgiga 058

AKZ juhti Aivo Nurmeotsa. Ka kaubik kuulus hagejale. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses

palus hageja TsK §-de 173 ja 222 alusel välja mõista liiklusõnnetusega põhjustatud kahju 60 000

krooni, sest kostja keeldus selle hüvitamisest.

Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust keelduda kahju hüvitamisest. LKS § 1 lg 2 kohaselt on

kindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis kaasnes sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima

volitatud isiku poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. A. Nurmeots juhtis kaubikut hageja poolt

antud volikirja alusel ja seoses liiklusõnnetuse põhjustamisega tekkis temal tsiviilvastutus.

Tsiviilvastutust ei tekkinud sõiduautot juhtinud A. Kurvitsal ega ka hagejal.

Kostja leidis, et kahju eest peab vastutama TsK § 458 alusel suurema ohu allika omanik, s.o hageja.

Kuna mõlema sõiduki omanik oli hageja, siis peaks hageja kahju hüvitama iseendale. LKS § 34 lg 1

järgi on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui kannatanu ja kahju eest vastutav isik

langevad kokku.

Harju Maakohus rahuldas 23. oktoobri 1998. a otsusega hagi LKS § 27 lg-te 1 ja 5 ning 34 alusel.

Otsuse põhjenduste kohaselt on LKS § 1 lg 2 järgi liikluskindlustuse objektiks tsiviilvastutus, mis

kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud isiku poolt sõidukiga liikluskahju

tekitamisega. Seega on kindlustatud mitte ainult hageja, vaid ka hageja sõidukit juhtima volitatud

isikute tsiviilvastutus.

Hagejale liikluskahju hüvitamisest keeldumise aluseks ei saa olla LKS § 27 lg 3 p 2, sest selle sätte

alusel võib keelduda ainult liikluskahju tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki

omanikule või valdajale tekitatud liikluskahju hüvitamisest. Ka ei saa hagejale kahju hüvitamisest

keeldumise aluseks olla LKS § 34 lg 1, sest hageja ei ole ise vastutav kahju tekkimise eest. Kahju

tekkimise eest oli vastutav autot juhtima volitatud isik A. Nurmeots.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 12. veebruari 1999. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et LKS § 1 lg 2 kohaselt on liikluskindlustuse

kindlustusobjektiks tsiviilvastutus, mis kaasneb sõiduki omaniku või omaniku poolt juhtima volitatud

isiku (kindlustatu) poolt sõidukiga liikluskahju tekitamisega. Seega leidis kohus õigesti, et

kindlustatud on mitte ainult hageja kui sõiduki omaniku, vaid ka sõidukit juhtima volitatud isiku

tsiviilvastutus. Vaatamata sellele, et mõlema avariis osalenud auto omanik on hageja E. Kurvits,

kuulub liikluskahju LKS §-de 1 lg 2 ja 27 lg-te 1ja 5 järgi kostja kui liikluskahju tekitamise eest

vastutava isiku kindlustusandja poolt hüvitamisele, mida kohus on otsuses piisavalt motiveerinud.

Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kostja leiab, et kohus ei ole põhjendanud, miks hagejal on õigus vastupidiselt liikluskahju hüvitamist

reguleerivale seadusesättele saada liikluskahju hüvitist. Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et

sõidukit volituse alusel juhtinud isiku poolt sõiduki omanikule tekitatud kahju kuulub

liikluskindlustuslepingu alusel hüvitamisele. LKS § 27 lg 3 p 2 kohaselt ei hüvitata liikluskahju

tekitamise eest vastutava sõidukijuhi poolt juhitud sõiduki omanikule või valdajale tekitatud

liikluskahju ning seda olenemata sellest, millist vara kahjustati.

Vastuses kassatsioonkaebusele hageja ei nõustu kassatsioonkaebusega.

Hageja leiab, et LKS § 27 lg 1 kohaselt hüvitatakse liikluskahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust

seoses sama liikluskahju tekitamisega. Hageja oleks võinud kahju hüvitamist nõuda ka

A. Nurmeotsalt, kuid viimase tsiviilvastutus oli vastavalt kohustusliku liikluskindlustuse lepingule

kaitstud.

Kolleegium leidis, et alus apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub.

Ringkonnakohus tuvastas, et liikluskahju tekitas kaubikut Toyota juhtinud A. Nurmeots.

Ringkonnakohus on asunud õigele seisukohale, et sõidukit avariisituatsioonis juhtinud A. Nurmeotsa

vastutus oli kindlustatud. Seepärast ei ole alust kindlustusandjat LKS § 27 lg 3 p 2 alusel vabastada

kahju hüvitamisest teise kindlustusjuhtumis osalenud sõiduki omanikule, kelleks osutus seesama isik,

kellele kuulus ka liikluskahju tekitamise eest vastutava sõiduki juhi juhitud sõiduk. LKS § 13 lg 1

järgi on kindlusvõtja sõiduki omanik või omaniku poolt volitatud sõidukit tegelikult kasutav isik.

Vaidlusalusel juhul oli kindlustaja mõlema kokkupõrkes osalenud sõiduki omanik E. Kurvits.

Mõlemat autot juhtisid isikud, keda omanik oli selleks volitanud. Kindlustatud oli LKS § 13 lg 2

kohaselt mõlema kokkupõrkes osalenud sõiduki juhi tsiviilvastutus. Üks nendest, kaubiku juht

A. Nurmeots, oli isik, kes vastutas tekkinud kahju eest. LKS § 27 lg 1 näeb ette liikluskahju

hüvitamise kannatanule, kellel ei teki tsiviilvastutust seoses sama liikluskahju tekitamisega. Sama

paragrahvi teine lõige välistab kahju hüvitamise selles lõikes nimetatud juhtudel. Need juhud on

seotud isikuga, kes vastutab liikluskahju tekitamise eest. Nagu selgub selle lõike esimesest punktist,

mõeldakse siin kahju, mida liikluskahju tekitamise eest vastutav isik tekitab juhitud sõiduki

omanikule seoses tema juhtida oleva sõiduki vigastuse või enda vigastusega. Seda kahju ei pea

kindlustusandja kindlustusvõtjast sõidukiomanikule hüvitama sellele vaatamata, et liikluskahju

tekitamise eest vastutava juhi vastutus oli kindlustatud. Käesoleval juhul on liikluskahju eest vastutav

kaubiku juht A. Nurmeots. Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama kahju, mis tekkis

kaubiku vigastustest, kuid peab talle hüvitama selle kahju, mis tekkis hagejal sõiduauto vigastustest.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. veebruari 1999. a otsus jätta muutmata ja

kassatsioonkaebus rahuldamata.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: A. Kull, J. Luik