3-1-1-60-99 · Riigikohus

3-1-1-60-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartus 25. mail 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi V. K. erikaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määruse peale, millega tühistati

Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus V. K. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi ning Tallinna

Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus L. K. süüdimõistmises KrK § 113 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa L. K. kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja V. K. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland.

I Kriminaalasjade materjalidest nähtuvalt algatas Tallinna Linnakohus 16. oktoobril 1998. a L. K. kaebuse

alusel kriminaalasja V. K. vastu süüdistuses KrK § 113 järgi, kus kannatanuks tunnistati L. K. V. K. kaebuse

alusel algatas Tallinna Linnakohus 14. detsembril 1998. a kriminaalasja L. K.vastu süüdistuses KrK § 113

järgi, kus kannatanuks tunnistati V. K.

Tallinna Linnakohus menetles eeltoodud erasüüdistusasju eraldi kriminaalasjadena ning tegi 29. märtsil

1999. a kaks otsust, millest ühega mõistis L. K. süüdistuses KrK § 113 järgi süüdi ning karistas teda

rahatrahviga 25 päevamäära ulatuses, s.o 900 krooni. Teise 29. märtsi 1999. a otsusega mõistis Tallinna

Linnakohus V. K. süüdistuses KrK § 113 järgi õigeks.

II Kohtualune L. K. vaidlustas apellatsiooni korras enda süüdimõistmise ning V. K. õigeksmõistmise

süüdistuses KrK § 113 järgi.

Apellandi väidete kohaselt arutati tema ja V. K. kriminaalasju ühisel kohtuistungil, mille käigus temale

kohtualusena kaitsjat ei võimaldatud. Vaidlustades eeltoodud otsuseid ka sisuliselt, palus apellant saata

mõlemad kriminaalasjad linnakohtule uueks arutamiseks.

III Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a eelmenetluse istungil tehtud määrusega

tühistati Tallinna Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus V. K. õigeksmõistmises KrK § 113 järgi ning Tallinna

Linnakohtu 29. märtsi 1999. a otsus L. K. süüdimõistmises KrK § 113 järgi. Mõlemad kriminaalasjad saadeti

samale kohtule uueks arutamiseks. L. K. apellatsioonkaebus rahuldati.

Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonkaebusega ning leidis, et esimese astme kohus on oluliselt

rikkunud kriminaalmenetluse seadust. Määruses märgitakse, et kuna L. ja V. K. vastastikuseid

erasüüdistusasju ühiseks menetluseks ei ühendatud, oleks tulnud nende süüdistusasjade kohtulik arutamine

läbi viia eraldi.

Ringkonnakohus tuli järeldusele, et tegelikult menetleti neid asju ühisel kohtuistungil, sest kriminaalasjade

materjalide hulgas puudub eraldi kohtuistungi protokoll L. K. süüdistusasja kohta. L. K. kriminaaltoimikusse

on lisatud üksnes V. K. süüdistusasjas peetud kohtuistungi protokolli koopia. Ringkonnakohtu otsuses

märgitakse, et kohtuistungi protokolli puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 10 kohaselt kriminaalmenetluse

seaduse oluline rikkumine, mis toob kaasa vältimatult kohtuotsuste tühistamise.

IV Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määruse peale esitas V. K. erikaebuse,

milles vaidlustab enda suhtes tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse tühistamise ning uueks arutamiseks

saatmise.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjade materjalidega ning kuulanud ära kaitsjad, kes

taotlesid ringkonnakohtu määruse muutmata jätmist,

l e i d i s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. aprilli 1999. a määrus tugineb seadusele ega kuulu

muutmisele. Kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kahte erinevat kriminaalasja, mida ei ole kohtu

määrusega ühendatud, on arutatud ühel kohtuistungil. Tuginedes AKKS § 39 lg-le 4 leiab Riigikohtu

kriminaalkolleegium, et tegemist on kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega. Kuna mõlemas

kriminaalasjas on kogu kohtulik arutamine toimunud ebaseaduslikult, on Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium õigesti sedastanud, et kogu kohtulik arutamine tuleb mõlemas kriminaalasjas uuesti läbi

viia.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi määrus 26. aprillist 1999. a V. K. ja L. K. kriminaalasjades

jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata.

Mõista välja L. K-lt ja V. K-lt 991 krooni ja 20 senti kaitsjatasu riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 25. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg