3-1-1-59-99 · Riigikohus

3-1-1-59-99 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 25. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaat Paul Järve erikaebuse R. L. süüdistusasjas KrK § 17 lg 4 ja § 1481 lg 7 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve ja riigiprokurör Marge Püss.

I Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti R. L. 25. märtsil 1999. a kinni KrK § 17 lg 4 ja § 1481 lg 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kahtlustatavana. Pärnu Linnakohtu kohtuniku 26. märtsi 1999. a määrusega kohaldati R. L. suhtes tõkendina vahi all pidamist 10 ööpäevaks. 5. aprillil 1999. a pikendati vahistustähtaega kuni 5. maini 1999. a ja samal päeval (s.o 5. aprillil 1999. a) esitati R. L. ka süüdistus KrK § 17 lg 4 ja § 1481 lg 7 järgi. 7. aprillil 1999. a esitas R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Pärnu Linnakohtule taotluse oma kaitsealuse suhtes tõkendina kohaldatud vahistuse asendamiseks kautsjoniga. Pärnu Linnakohtu kohtuniku 15. aprilli 1999. a määrusega otsustati R. L. suhtes kohaldatud tõkend - vahi all pidamine asendada kautsjoniga 12 500 päevamäära s.o 512 500 krooni ulatuses. II R. L. kaitsja P. Järve esitas Pärnu Linnakohtu kohtuniku 15. aprilli 1999. a määruse peale erikaebuse, milles taotles kautsjonisumma kümnekordset vähendamist põhjendusel, et R. L. ülalpidamisel on 7 alaealist last, ta omab kindlat eluja töökohta ning ta pole kõrvale hoidnud kohtueelsest uurimisest. III Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 1999. a määrusega jäeti Pärnu Linnakohtu kohtuniku 15. aprilli 1999. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohtu kohtuniku vaidlustatud määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks pole alust. Ringkonnakohtu määruses rõhutatakse, et kautsjoni suuruse kindlaksmääramisel on muuhulgas põhjendatult võetud arvesse AS X aktsionäride 6. aprilli 1999. a üldkoosoleku otsust, mille kohaselt aktsiaselts toetas R. L. vabastamist ning andis nõusoleku abistada R. L. kautsjonisumma tasumisel. IV R. L. kaitsja vandeadvokaat P. Järve esitas Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 1999. a määruse peale Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule erikaebuse, milles taotleti selle määruse tühistamist ja kautsjonisumma vähendamist. Kaitsja rõhutas erikaebuses, et R. L. määratud kautsjonisumma tasumine raskendaks tunduvalt tema perekonna majanduslikku olukorda ja ei ole seetõttu reaalne. V Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 7. mai 1999. a määrusega jäeti see erikaebus käiguta põhjendusel, et ringkonnakohtul puudub selle läbivaatamiseks seaduslik alus. Määruses märgiti, et AKKS § 71 lg 1 kohaselt lahendab erikaebused või -protestid esimese astme kohtuniku määruse peale ringkonnakohus lõplikult ning et sellele on juhitud tähelepanu ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 3. mai 1999. a määruse resolutiivosas. Kuna Tallinna Ringkonnakohus vaatas R. L. suhtes kohaldatud kautsjoni küsimust läbi esimese astme kohtuniku määruse peale esitatud erikaebuse alusel, siis on selles küsimuses tehtud lahend lõplik, ega ole Riigikohtusse edasi kaevatav. VI Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku poolt 7. mail 1999. a tehtud erikaebuse käiguta jätmise määruse peale on Riigikohtule esitanud erikaebuse R. L. kaitsja vandeadvokaat P. Järve. Erikaebuses taotletakse esiteks Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 7. mai 1999. a määruse tühistamist, teiseks 4. mail 1999. a esitatud erikaebuse võtmist Riigikohtu menetlusse ja kolmandaks kautsjonisumma vähendamist vastavalt erikaebuses esitatud taotlusele. Erikaebuses tuginetakse AKKS § 64 p-le 1; §-le 67;§ 68 lg 1 p-le 1;§ 71 lgle 2; § 73 lg-le 1 ja §-le 77 ning rõhutatakse, et erikaebuse esitamise õigus tuleneb asjaolust, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium lahendas 3. mail 1999. a tõkendi küsimust ja seega ei ole võimalik selles olukorras kohaldada AKKS § 71 lg-s 1 sätestatut. Erikaebuse esitaja möönab, et ringkonnakohus lahendab küll teatud erikaebusi ja "proteste lõplikult, kuid seadusandja on § 71 lg-s 2 erandina sätestanud, et

AKKS § 68 lg 1 p-des 1, 8 ja 9 ettenähtud küsimustes esmakordselt tehtud määruste peale võib esitada erikaebusi ja "proteste Riigikohtule. VII Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas vandeadvokaat P. Järve erikaebuses sisalduvat taotlust, prokurör taotles selle rahuldamata jätmist. VIII Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, l e i d i s : 1. Vastavalt KrMK § 71 1 lg-s 1 sätestatule on kautsjon tõkendina käsitatav teise tõkendi " vahi all pidamise - asendajana. Seega on kautsjoni kohaldamine lubatud vaid siis, kui oleks piisavalt alust isikut ka vahi all pidada ja kautsjoni summa peab olema nii suur, et tema kriminaalmenetlust tagav toime oleks vahi all pidamisega vähemalt sama tõenäosuse astmega. Vastavalt § 71 1 lg-s 2 otseselt sätestatule peab kohtunik kautsjonisumma määramisel lähtuma kuriteo raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse varalisest seisundist. Kuna aga sama seadusesätte kohaselt võib kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse arvele kanda kautsjonisumma ka "keegi teine tema eest", siis ilmselt võib kohtunik seadusandja tahte kohaselt kautsjonisumma kindlaksmääramisel arvestada ka viimatinimetatud subjekti varalise seisundiga. Kvantitatiivselt on kohtuniku otsus kautsjonisumma määramisel determineeritud vaid sellega, et vastavalt § 71 1 lg-s 1 sätestatule ei tohi kautsjonisumma olla väiksem kui viissada päevapalka. 2. Vastavalt AKKS § 68 lg 1 p-le 1 võib erikaebe korras vaidlustada "tõkendina kohaldatud kautsjoni või vahi alla võtmise küsimusi". Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a määruses M. R. süüdistusasjas KrK § 142 lg 2 p-de 2, 3 ja 4 ning § 107 lg 2 p 1 järgi on asutud seisukohale, et võimalus esitada erikaebust "vahi alla võtmise küsimuses" ei saa erikaebe menetluse olemusest tulenevalt tähendada võimalust vaidlustada absoluutselt kõike vahi alla võtmisega seonduvat. Viimatiöeldu kehtib ka kautsjoniga seotud küsimuste vaidlustamise suhtes. See tähendab, et ka kautsjoni summa suurus ei ole erikaebe korras vaidlustatav. Ei menetleja ega ka mitte kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse seisukohast lähtuvalt saa kautsjonisumma suurus olla selline küsimus, mida erikaebe korras ja kiiresti lahendamata ei oleks võimalik kriminaalmenetlust jätkata. Rõhutagem siinjuures veelkord, et kautsjoni kohaldamine on vastutulek isikule, keda oleks piisavalt põhjust vahi all pidada. Sellise arusaama õigsust kinnitab ka KrMK §-s 712 sätestatu, mille kohaselt võib erikaebe korras vaidlustada kas kautsjoni kohaldamist või sellest keeldumist. 3. Vastavalt AKKS § 71 lg-s 2 sätestatule saab Riigikohtule esitada erikaebusi ja -proteste ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale vaid AKKS § 68 lg 1 p-des 1, 8 ja 9 sätestatud küsimustes. "Esmakordselt tehtu" tähendab AKKS § 68 lg 1 p 1 puhul seda, et vahistuse või kautsjoni küsimusi saab Riigikohtus vaidlustada vaid tingimusel, et tõkendit kohaldati ringkonnakohtu määrusega. Sellest tulenevalt ei peaks käesoleval juhul olema mingit võimalust kautsjoni küsimuse vaidlustamiseks Riigikohtus, sest esmakordne määrus kautsjoni küsimuses tehti linnakohtu poolt. 4. AKKS-s ei ole otsesõnu sätestatud, kuidas peaks ringkonnakohus reageerima kaebusele, millega vaidlustatakse ringkonnakohtu poolt AKKS § 68 lg 1 p 1 alusel vahistuse või kautsjoni küsimuse lõplikku lahendit, seega lahendit, mida tegelikult enam vaidlustada ei saa. Sellises olukorras on Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 7. mai 1999. a määruses seaduse analoogia pinnalt põhjendatult valitud reageerimise viisiks kaebuse käiguta jätmine, kuigi sellise menetlusliku reageerimisviisiga avati paratamatult edasikaebetee Riigikohtusse, sest AKKS § 71 lg-st 2 tulenevalt saab kõigi ringkonnakohtu poolt tehtavate kaebuste käiguta jätmise määruste peale esitadaRiigikohtusse erikaebuse või "protesti. Eelmistes punktides kirjeldatud põhjustel puudub aga seaduslik alus Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku poolt 7. mail 1999. a tehtud erikaebuse käiguta jätmise määruse peale esitatud erikaebuse rahuldamiseks. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3, §-st 76, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : Tallinna Ringkonnakohtu kohtuniku 7. mai 1999. a määrus R. L. süüdistusasjas KrK § 17 lg 4 ja § 1481 lg 7 järgi jätta muutmata, erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 25. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja üri Ilvest Liikmed Eerik Kergandberg, Peeter Vaher