3-1-1-58-99 · Riigikohus

3-1-1-58-99 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 25. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja Leonid Sergejevi süüditunnistamises KrK § 101 p-de 1 ja 3; § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 101 p 8 järgi ning tema õigeksmõistmises KrK § 101 p 7 ja § 185 lg 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Leonid Sergejevi kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Jaan Naaber. I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti L. Sergejev süüdi ja teda karistati KrK § 101 pde 1 ja 3 järgi 8-aastase vabadusekaotusega; KrK 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi 5-aastase vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti L. Sergejevile 8 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3 alusel loeti mõistetud karistusega kaetuks ka Harju Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega mõistetud karistus, 1 aasta ja 9 kuud vabadusekaotust kinnises vanglas (karistuse kandmisaja algus 10. juuni 1997. a). Veel mõisteti L. Sergejev süüdi KrK § 101 p 8 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega 15 aastaks. KrK § 41 alusel mõistetud karistused liideti osaliselt ja lõplikuks karistuseks loeti L. Sergejevile 18 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Mõistetud karistusest loeti kantuks ajavahemik 14. juulist 1993. a kuni 26. jaanuarini 1999. a, s.o 5 aastat 6 kuud ja 12 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26. jaanuar 1999. a. L. Sergejev tunnistati KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi selles, et ta ööl vastu 24. maid 1992. a Tallinnas X tn N-N korteris, olles alkoholijoobes, tungis vara hõivamise eesmärgil kallale J. K-le. L. Sergejev lõi kannatanule vaasiga pähe ning seejärel lõi teda noaga 12 korda rindkere ja kõhu piirkonda. Pärast seda omastas kohtualune koos kriminaalasjas tuvastamata isikuga 614 krooni ja 20 sendi väärtuses J. K. vara. L. Sergejev oli antud kohtu alla süüdistuses KrK § 101 p-de 1, 3 ja 7 järgi selles, et ta ööl vastu 24. maid 1992. a Tallinnas X tn N-N korteris, olles alkoholijoobes, J. K. vara röövimise käigus ja tahtliku tapmise eesmärgil, röövkallaletungi varjamise ja hõlbustamise eesmärgil ning omakasu ajendil lõi J. K. klaasist vaasiga pähe, tekitades talle kiiruluu murru koos ajukelme aluse verevalumiga. Teadvustades kannatanule erilise piina ja kannatuste põhjustamist, lõi L. Sergejev J. K-le 12 korda noaga rindkere ja kõhu piirkonda. Selle tulemusel tekitas ta kannatanule südame, kopsu, peensoole jt organite vigastusi, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. L. Sergejev tunnistati süüdi KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi. Süüdistuses KrK § 101 p 7 järgi mõisteti L. Sergejev tõendamatuse tõttu õigeks. Süüdistuses KrK § 101 p 8 järgi tunnistati L. Sergejev süüdi selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise ja kandes karistust X Vanglas, ajavahemikul 24. septembrist 1997. a kella 23.15 kuni 25. septembri 1997. a kella 5.30 tüli pinnal ning tahtliku tapmise eesmärgil tungis vanglas lukustatavate kambrite päevniku ruumis kallale magavale M. J-le ja kägistas ta kapronnööriga surnuks. Sama otsusega mõisteti süüdi P. P. 2. Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör Heino Tõnismägi, apellatsioonkaebuse esitasid kohtualune P. P. ja tema kaitsja vandeadvokaat Meelis Hiiob. Apellatsioonprotestis taotleti linnakohtu eeltoodud otsuse osalist tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Protesti kohaselt oli L. Sergejevile KrK § 41 alusel määratud 18-aastase vabadusekaotuse kandmise aja hulka arvestatud ekslikult ajavahemik 14. juulist 1993. a kuni 29. jaanuarini 1998. a, mil kohtualune kandis karistust enne viimast kuritegu toimepandud kuritegude eest. Prokurör leidis, et

L. Sergejevi karistusaja alguseks tuleb lugeda 29. jaanuar 1998, mil ta võeti vahi alla M. J. tapmise eest. Protestis leiti, et linnakohtu otsuses toodud karistuste liitmine ei ole kooskõlas karistuse üldprintsiipidega ning on vastuolus karistuste liitmise üldpõhimõtetega. 3. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1999. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 1999. a otsus L. Sergejevile KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. KrK § 41 alusel mõisteti L. Sergejevile mitme kohtuotsuse alusel, liites osaliselt Harju Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega mõistetud kandmata karistus, lõplikuks karistuseks 15 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 26. jaanuar 1999. a. Ringkonnakohus täpsustas linnakohtu otsuse resolutiivosa, lugedes L. Sergejevile KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud lõplikust karistusest, s.o 8-aastasest vabadusekaotusest, kantuks ajavahemiku 14. juulist 1993. a kuni 26. jaanuarini 1999. a. Muus osas jäeti kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus põhistas L. Sergejevile KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse tühistamist alljärgnevalt. L. Sergejevit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning esmakordselt mõisteti ta süüdi ja karistati Tallinna Linnakohtu 15. mai 1993. a otsusega. Peale selle on teda kriminaalkorras karistatud veel 5 korral. Viimasel süüdimõistmisel Harju Maakohtu 10. juunil 1997. a otsusega mõisteti tema lõplikuks karistuseks KrK § 41 alusel vabadusekaotus 1 aastaks ja 9 kuuks. Tallinna Linnakohtu 26. jaanuari 1999. a otsusega on L. Sergejev süüdi mõistetud nii enne esimest kohtuotsust toime pandud kuritegude eest, kui ka kuriteos, mis on toime pandud viimase kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et KrK § 40 lg 3 alusel L. Sergejevile mõistetud karistusest "8 aastat vabadusekaotust - tuleb kantuks lugeda ajavahemik 14. juulist 1993. a kuni 26. jaanuarini 1999. a, s.o 5 aastat 6 kuud ja 12 päeva. Ringkonnakohus lähtus seejuures kogu eelnevalt mõistetud karistuse suurusest ja viitas Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-43-97 K. R süüdistusasjas väljendatud seisukohale. Ringkonnakohus leidis, et viimatinimetatud ajavahemiku mahaarvestamine KrK § 41 alusel L. Sergejevile mõistetud lõplikust karistusest oli väär. Vaidlustamata L. Sergejevile lõpliku karistuse mõistmist KrK § 41 alusel, ei nõustunud ringkonnakohus lõpliku karistusmääraga, s.o 18 aastase vabadusekaotusega. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et linnakohus on KrK § 41 alusel karistuste osalisel liitmisel võtnud aluseks KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud 8- aastase vabadusekaotuse, s.o karistusmäära, mis on mõistetud sama kohtuotsusega, mitte aga pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, nagu seda sätestab KrK § 41. KrK § 101 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani L. Sergejev toime ajal, mil ta kandis Harju Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega mõistetud 1 aasta ja 9 kuulist vabadusekaotust. Järelikult oleks linnakohus KrK § 41 alusel ja mitme kohtuotsuse järgi karistuse mõistmisel pidanud lähtuma vaid viimatinimetatud karistuse ärakandmata osast, mis seisuga 26. jaanuar 1999 oli 1 kuu ja 14 päeva vabadusekaotust. II Kassatsioonprotesti sisu 4. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokurör Jaan Naaber, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse osalist tühistamist L. Sergejevile KrK § 41 alusel mõistetud lõpliku karistuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas ning kriminaalasja saatmist selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Protesti esitaja leiab, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu lahendis 3-1-1-43-97 väljendatud seisukohti. Protestis leitakse, et linnakohus tegi õigesti, kui mõistis L. Sergejevile esmalt KrK § 40 lg 3 alusel karistuse kuritegude eest, mis olid toime pandud enne eelmist kohtuotsust, seejärel mõistis karistuse uue kuriteo eest, mis oli toime pandud pärast eelmist kohtuotsust ning viimaks mõistis lõpliku karistuse KrK § 41 alusel, arvestades eelnevalt mõistetud karistusmäärasid. Kuna KrK § 40 lg 3 alusel L. Sergejevile mõistetud 8 aastasest vabadusekaotusest oli linnakohtu otsuse tegemise ajaks kantud 5 aastat 6 kuud ja 12 päeva (kandmata karistus 2 aastat 5 kuud ja 18 päeva), siis tuleb prokuröri arvates tema lõpliku

karistuse määramisel liita 15-aastasele vabadusekaotusele osaliselt või täielikult 2 aastat 5 kuud ja 18 päeva. Karistusaja algust tuleb arvestada 26. jaanuarist 1999. a. Kohtuistungil jäi prokurör kassatsioonprotesti juurde selles toodud põhjendustel ja taotles protesti rahuldamist. Kaitsja taotles kassatsioonprotesti rahuldamata jätmist. III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused 5. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära prokuröri ja kaitsja seletused, leidis, et kassatsioonprotest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1999. a otsus kuulub tühistamisele L. Sergejevile karistuse mõistmise osas kriminaalseaduse, s.o KrK § 40 lg 3 ja § 41 ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuses on viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. aprilli 1997. a otsusele K. R süüdistusasjas nr 3-1-1-43-97, milles on märgitud, et kui pärast kohtuotsuse tegemist tuvastatakse, et isik on süüdi veel teistes kuritegudes, millest ühed on toime pandud enne, teised aga pärast esimese kohtuotsuse tegemist, siis määratakse karistus kindlaks teise kohtuotsuse järgi, kohaldades nii KrK § 40 kui ka § 41 sätteid " algul kuritegude kogumi eest, mis on toimepandud enne esimest süüdimõistvat otsust KrK § 40 lg 3 alusel, seejärel kuritegude kogumi eest, mis on toime pandud pärast esimese kohtuotsuse tegemist KrK § 40 lg-te 1 ja 2 alusel ning lõpuks kohtuotsuste kogumi järgi KrK § 41 alusel. KrK § 40 lg 3 kohaldamisel ei või lõplik karistus kuritegude kogumi eest olla väiksem esimese kohtuotsusega mõistetud karistusest, sest neil juhtudel peab kohus karistuste kaetuks lugemisel või karistuste liitmisel lähtuma kogu mõistetud karistuse suurusest esimese kohtuotsuse järgi, mitte aga selle ärakandmata osast. (RT III, 1997, 21/22, 218). Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab viidatud otsuses väljendatud seisukohta täielikult ka käesolevas otsuses, kuid leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse pinnalt teinud järeldusi, millised ei ole kooskõlas kehtiva kriminaalseadusega. 5.1 Esmalt peab Riigikohtu kriminaalkolleegium vajalikuks selgitada, et viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse osa, mis käsitleb KrK § 40 lg 3 alusel lõpliku karistuse suurust tuleneb kriminaalseaduse redaktsioonist, mis kehtis kuni 5. veebruarini 1996. a ning on kohaldatav vaid kuritegude osas, mis on toime pandud enne nimetatud kuupäeva. L. Sergejevile KrK § 101 p-de 1 ja 3 ning § 141 lg 2 pde 1 ja 3 järgi inkrimineeritud kuriteod on toime pandud ööl vastu 24. maid 1992. a. 5.2 KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistust ei ole õige käsitleda sama kohtuotsusega mõistetava karistusena nagu seda on ekslikult teinud ringkonnakohtu kriminaalkolleegium. Kõik kuriteod, millede eest mõistetud karistused liidetakse KrK § 40 lg 3 alusel, on toime pandud enne esimest kohtuotsust ja teoreetiliselt oleks kõiki neid kuritegusid tulnud arutada korraga esimeses kriminaalasjas. Tulenevalt aga praktilisest olukorrast on seadus andnud kohtutele võimaluse arutada erandkorras neid kuritegusid erinevates kriminaalasjades, kuid tingimusel, et karistuse mõistmisel järgitakse KrK § 40 lg 3 ja § 43 lg 3 sätteid. Saadud karistus omakorda kuulub vajadusel liitmisele KrK § 41 alusel. 5.3 Ringkonnakohus on kohtuotsuse tegemisel läinud vastuollu ka iseenda seisukohtadega. Nii on ta pidanud võimalikuks jätta muutmata L. Sergejevile linnakohtu otsusega KrK § 40 lg 3 järgi mõistetud karistus "8 aastat vabadusekaotust" ja leidnud, et seda karistust ei ole võimalik liita KrK § 41 alusel. Samas on ringkonnakohus KrK § 41 alusel liitnud KrK § 101 p 8 järgi mõistetud karistusele " 15 aastat vabadusekaotust " osaliselt Harju Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega mõistetud kandmata karistuse. Seejuures on ringkonnakohtu kriminaalkolleegium jätnud tähelepanuta, et linnakohtu otsusega oli Harju Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega mõistetud karistus loetud kaetuks KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistusega. Seega liitis ringkonnakohtu kriminaalkolleegium KrK § 41 alusel siiski osa linnakohtu poolt KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistusest, s.o Harju Maakohtu 10. juuni 1997. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. 5.4 Põhjendamata ja seadusele mittepõhinev on ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht, et enne lõpliku karistuse mõistmist KrK § 41 alusel on võimalik lugeda kantuks osa karistusest, mis on saadud mitmeetapilise karistuste liitmise ühe vahepealse etapi tulemusel (käesoleval juhul KrK § 40 lg 3 alusel). Seetõttu ei ole ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsusest võimalik aru saada, kuidas kuulub L. Sergejevi

poolt ärakandmisele KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistuse " 8 aastat vabadusekaotust " ärakandmata osa. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on sellest karistusest lugenud kantuks ajavahemiku 14. juulist 1993. a kuni 26. jaanuarini 1999. a, s.o 5 aastat 6 kuud ja 12 päeva, kuid on jätnud näitamata, kuidas kuulub kandmisele ülejäänud 2 aastat 5 kuud ja 18 päeva vabadusekaotust. Vastavalt KrMK § 275 lg 1 p 3 nõuetele tuleb süüdimõistvas kohtuotsuses ära näidata kohtualusele iga kuriteo eest mõistetud karistuse liik ja määr ning ärakandmisele kuuluv lõplik karistus. Seega tuleb kõigepealt mõista lõplik karistus ja alles seejärel lugeda sellest vajaduse korral osa kantuks. Juhindudes AKKS § 63 p-st 2; § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. märtsi 1999. a kohtuotsus Leonid Sergejevile karistuse mõistmise osas ja saata kriminaalasi selles osas uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. 2. Kassatsioonprotest rahuldada. 3. Välja mõista Leonid Sergejevilt riigi eelarve tuludesse 991 krooni ja 20 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks. Kohtuotsus jõustub 25. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest Liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg