Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-22-99 ECLI:EE:RK:1999:3.3.1.22.99.145 AI generated

3-3-1-22-99 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-22-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

vaatas 6. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Vallo Pulga esindaja Tiia Borni kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/40/99.

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-22-99 · Riigikohus: vaatas 6. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Vallo Pulga esindaja Tiia Borni kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/40/99.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-22-99

MÄÄRUS

Tartus 17. mail 1999

Vallo Pulga esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 6. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Vallo Pulga esindaja Tiia Borni kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1999. a. määruse peale haldusasjas nr. II-3/40/99.

Vallo Pulk palus 30. juunil 1997 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tunnistada

seadusevastaseks ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25. juuni 1996. a. otsuse nr. 7699 ja Tallinna

Linnavalitsuse 6. detsembri 1996. a. korralduse nr. 3022-k.

ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 25. juuni 1996. a. otsus nr. 7699 oli tühistatud ÕVVTK

keskkomisjoni 22. mai 1997. a. otsusega enne kohtumenetlust. Tallinna Linnavalitsuse 6. detsembri

1996. a. korraldus nr. 3022-k tühistati kohtumenetluse ajal Tallinna Linnavalitsuse 13. novembri

1998. a. korraldusega nr. 6849-k.

18. novembril 1998 esitas V. Pulga esindaja Tiia Born kaebusest loobumise avalduse ja taotluse

mõista TsMS § 62 lg 2 alusel Tallinna Linnavalitsuselt välja kohtukulud 15 000 kr ja riigilõiv 10 kr.

Tallinna Halduskohus lõpetas kaebusest loobumise tõttu haldusasja menetluse, kuid jättis

kohtukulude väljamõistmise taotluse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et kuna

kohtukulude jagamine on halduskohtumenetluse seadustikus reguleeritud ja halduskohtumenetluse

seadustik ei näe kaebusest loobumise korral ette kohtukulude väljamõistmist kaebaja kasuks, siis

puudub kohtukulude väljamõistmiseks alus. Samuti leidis kohus, et taotluses ei ole esitatud

põhjendusi selle kohta, et avalduses näidatud "tekkinud kohtukulude" puhul oli tegemist vajalike ja

põhjendatud kohtukuludega. Kohtukulude põhjendatus ei nähtu ka kohtutoimikus olevast õigusabi

lepingust. Samuti pidas halduskohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on vaidlustanud eelnevalt

tühistatud otsuse.

Erikaebuses halduskohtu otsuse peale vaidlustas V. Pulga esindaja halduskohtu määruse kohtukulude

välja mõistmata jätmise osas ning esitas vastuväited kohtukulude väljamõistmise aluse puudumise ja

kulude põhjendamatuse motiividele halduskohtu määruses.

Tallinna Ringkonnakohus jättis 26. jaanuari 1999. a. määrusega erikaebuse rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu määruse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et HKS § 17 ei ole seostatav kohtukulude

väljamõistmisega ning et kohtukulude väljamõistmise kord ja alused on ammendavalt sätestatud HKS

§-s 69. Seetõttu ei kuulu TsMS § 62 lg 2 halduskohtumenetluses kohaldamisele. Ringkonnakohus ei

andnud hinnangut erikaebuse väidetele kohtukulude põhjendatuse osas.

Ringkonnakohtu määruse peale esitatud kassatsioonkaebuses leiab V. Pulga esindaja, et lähtudes

HKS §-st 17 tuleb analoogia alusel kohaldada tsiviilkohtumenetluse sätteid ka kohtukulude

jagamisel.

Tutvunud esitatud materjalidega, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

HKS § 69 lg 1 reguleerib kohtukulude jagamist kaebuse rahuldamise korral. Halduskohtumenetluse

seadustik ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vaidlustatud õigusakt on tühistatud

kohtumenetluse ajal ja kaebaja on seepärast loobunud kaebusest.

Riigikohtu halduskolleegium on 5. veebruari 1999. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-2-99 ja 5. aprilli

1999. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-13-99 asunud seisukohale, et vaidlustatud õigusakti

tühistamisel kohtumenetluse ajal tuleb analoogia alusel kohaldada TsMS § 62 lg-t 2. TsMS § 62 lg 2

kohaselt võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista hageja

kohtukulud, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja

nõudmised vabatahtlikult.

Halduskohus saab kohtukulud kaebaja kasuks välja mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud

õigusakti kohtumenetluse ajal. Asja uuel arutamisel peab ringkonnakohus kindlaks tegema, millised

kohtukulud olid vajalikud kaebuse esitaja õiguste kaitseks, ja need kaebaja kasuks välja mõistma.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS § 57 p-st 3 ja § 68 lg-st 3, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Vallo Pulga esindaja Tiia Borni kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 1999. a. määrus

haldusasjas nr. II-3/40/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

Tagastada Tiia Bornile kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 17. mail 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton

Hele-Kai Remmel

Harri Salmann