3-3-1-20-99 · Riigikohus

3-3-1-20-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. mail 1999

L. Konksi esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine riigimaa enampakkumisega erastamise

konkursi tulemuste tühistamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 6. mail 1999 avalikul kohtuistungil läbi Lia Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi

kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 1999. a. otsuse peale

haldusasjas nr. II-3/33/99.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Lia Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi. Juures

oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

8. jaanuaril 1997 esitas Lia Konksi Tallinna Halduskohtule kaebuse Harju maavanema 23. detsembri

1996. a. korralduse nr. 1544 "Riigimaa enampakkumisega erastamise kohta esitatud protesti

rahuldamata jätmine" ja 23. detsembri 1996. a. korralduse nr. 1545 "Riigimaa enampakkumisega

erastamise tulemuste kinnitamine" seadusevastaseks tunnistamiseks.

Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3-202/97 rahuldati see kaebus

osaliselt. Halduskohtu otsusega tunnistati täielikult seadusevastaseks Harju maavanema 23. detsembri

1996. a. korraldus nr. 1544 ja kohustati maavanemat asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuli 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3/178/97

muudeti Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 1997. a. otsust. Ringkonnakohus tunnistas täielikult

seadusevastaseks ka Harju maavanema 23. detsembri 1996. a. korralduse nr. 1545 ja tegi

maavanemale ettepaneku asi uuesti läbi vaadata ning teha uus otsus.

Harju maavanema 9. aprilli 1998. a. korraldusega nr. 1150, mille preambulas märgiti "Aluseks võttes

Tallinna Halduskohtu 17. 04. 1997. a. otsuse haldusasjas nr. 3-202/97 ja Tallinna Ringkonnakohtu

01. 07. 1997. a. otsuse haldusasjas nr. 3/178/97, mille kohaselt on tunnistatud Harju maavanema

korraldused nr. 1544 ja 1545 23. 12. 1996. a. täielikult seadusevastaseks", tühistati Harju maavanema

23. detsembri 1996. a. korraldused nr. 1544 ja 1545.

L. Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi esitas 29. juulil 1998 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Harju maavanema toimingu - tegevusetuse - peale. Kaebuse kohaselt kinnitati Harju

maavanema 18. oktoobri 1996. a. korraldusega nr. 1235 Harku vallas Tiskre külas asuva Lukka

maaüksuse enampakkumise tingimused. Enampakkumise teated avaldati 23. oktoobri 1996. a.

ajalehes "Sõnumileht" ja 25. oktoobri 1996. a. ajalehes "Harjumaa". Kirjalikust enampakkumisest

võttis osa ka L. Konksi. Harju Maavalitsuse riigimaa enampakkumisega erastamist läbi viiva

komisjoni esimehe 12. detsembri 1996. a. kirjaga teatati L. Konksile, et tema pakkumine kõrvaldati

enampakkumiselt, sest see ei vastanud enampakkumise tingimustele. Harju maavanema 23. detsembri

1996. a. korraldus nr. 1545, millega kinnitati selle kirjaliku enampakkumise tulemused, tunnistati

Tallinna Ringkonnakohtu 1. juulil 1997. a. jõustunud kohtuotsusega (haldusasi nr. 3/178/97) täielikult

seadusevastaseks. Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a. määrusega nr. 194 kinnitatud Riigimaa

enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra p. 31

järgi pidi maa erastamise korraldaja kinnitama konkursi tulemused mitte hiljem kui 15 päeva jooksul

pärast konkursi läbiviimist. Kaebaja leidis, et kuna maavanem pole käesoleva ajani enampakkumise

tulemusi ettenähtud korras kinnitanud, siis on tema tegevusetus kui toiming seadusevastane.

Maavanema tegevusetusega on rikutud kaebaja kui ühe konkursist osavõtja subjektiivset õigust

konkursil vabalt osaleda.

Tallinna Halduskohtu 20. novembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3-716/98 jäeti L. Konksi

esindaja kaebus rahuldamata. Halduskohtunik leidis, et "maavanemal puudub õigus tingimustes, kus

on tuvastatud enampakkumise korra rikkumine, sama enampakkumise raamides hinnata uuesti samu

pakkujaid ja uuesti enampakkumise tulemusi kinnitada". Harju maavanem ei rikkunud Vabariigi

Valitsuse 13. aprilli 1995. a. määrusega nr. 194 kinnitatud Riigimaa enampakkumisega erastamise ja

riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punkti 31. Halduskohtunik leidis, et

Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 1997. a. ja Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuli

1997. a. kohtuotsustega ei kohustatud Harju maavanemat sama konkursi piires ja samade osalejatega

konkurssi uuesti korraldama. Nende kohtulahenditega tehti maavanemale ettepanek 23. detsembri

1996. a. korraldused nr. 1544 ja 1545 uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus, mis "sisuliselt tähendab

seda, et maavanemal lasub kohustus tsiviilkohtupidamise korras nõuda kohtuotsusega

seadusevastaseks tunnistatud õigusakti alusel teostatud tehingu tühiseks tunnistamist".

L. Konksi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas halduskohtuniku selle otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Harju maavanema

toiming seadusevastaseks. Apellant leidis, et ebaõige oli halduskohtu järeldus, et antud juhtumil

polnud Harju maavanemal kohustust konkursi tulemused uuesti kinnitada. Maavanema kohustus

kinnitada konkursi tulemused tulenes Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale

enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktist 31. Harju maavanema 23. detsembri

1996. a. korraldus nr. 1545, millega kinnitati konkursi tulemused, on jõustunud kohtuotsuste alusel

tühistatud. Apellant leidis, et Harju maavanema tegevusetus selles seisnebki, et ta pole käesoleva

ajani konkursi tulemusi uuesti kinnitanud.

Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 1999. a. otsusega haldusasjas nr. II-3/33/99 jäeti

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. novembri 1998. a. otsus muutmata.

Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Kaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta, et Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale

enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktid 33 ja 34 sätestasid erandid, millal puudus

maavanemal õigus kinnitada konkursi tulemusi. Nimetatud korra p. 33 kohaselt ei pidanud

maavanem kinnitama konkursi tulemusi siis, kui rikuti enampakkumise korda. Enampakkumise korra

rikkumine tuvastati Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuli 1997. a. otsusega. Selle otsuse kohaselt leidis

tõendamist ka L. Konksi õiguste rikkumine, sest viimase pakkumine kõrvaldati enampakkumiselt

õigusliku aluseta. Eeltoodu põhjal leidis ringkonnakohus, et antud juhtumil ei pidanud Harju

maavanem 1996. aastal väljakuulutatud enampakkumise tulemusi uuesti kinnitama. Ringkonnakohtu

otsuse kohaselt oli õige apellandi väide, et halduskohtunik tõlgendas Tallinna Ringkonnakohtu

1. juuli 1997. a. otsust haldusasjas nr. 3/178/98 valesti. Selle otsusega ei kohustatud maavanemat

pöörduma hagiga kohtusse ostu-müügi tehingu kehtetuks tunnistamiseks.

L. Konksi esindaja vandeadvokaat A. Hallmägi esitas ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada selle otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Harju

maavanema tegevusetus "18. oktoobri 1996. a. korraldusega nr. 1235 otsustatud ning 23. oktoobri

1996. a. ajalehes Sõnumileht ja 25. oktoobri 1996. a. ajalehes Harjumaa välja kuulutatud Harku

vallas, Tiskre külas asuva Lukka maaüksuse kirjaliku piiratud enampakkumise tulemuste kinnitamata

jätmises täielikult seadusevastaseks". Kassaator leiab, et ringkonnakohus kohaldas Riigimaa

enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra

punkti 33 vääralt. Selle sätte kohaselt ei kinnitata konkursi tulemusi siis, kui eelnimetatud korra

rikkumine avastatakse enne konkursi võitja kuulutamist. Antud juhtumil ei tuvastatud

enampakkumise korra rikkumisi enne konkursi tulemuste kinnitamist. Kassaator leiab, et pärast

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuli 1997. a. otsust "taastus selles

konkursimenetluses esialgne olukord ning Harju maavanemal lasus kohustus esitatud pakkumised,

s.h. ka L. Konksi pakkumine, läbi vaadata" lähtuvalt Riigimaa enampakkumisega erastamise ja

riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punktist 47. Uut konkurssi polnud vaja

välja kuulutada.

Harju Maavalitsusekirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et kassatsioonkaebus on

põhjendamatu. Harju maavanema süüdistamine tegevusetuses on alusetu.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Ebaõige on kassaatori seisukoht, et ringkonnakohus kohaldas Riigimaa enampakkumisega

erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra punkti 33 vääralt.

Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

korras. Selle sätte alusel kinnitati Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrusega nr. 268 Maa

enampakkumisega erastamise kord ja tunnistati kehtetuks Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a.

määrus nr. 194 "Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega

hoonestusõiguse seadmise korra kinnitamine".

Harjumaal Harku vallas Tiskre külas asuva Lukka maaüksuse kirjaliku enampakkumise

ettevalmistamise ajal kehtis Vabariigi Valitsuse 13. aprilli 1995. a. määrusega nr. 194 kinnitatud

Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise

kord, mille punkt 31 sätestas, et maa erastamise või hoonestusõiguse seadmise konkursi tulemused

kinnitab maa erastamise korraldaja või maale hoonestusõiguse seadja mitte varem kui viie päeva ja

mitte hiljem kui viieteistkümne päeva jooksul pärast konkursi läbiviimist. Sama korra punkt 33

kehtestas, et konkursi tulemusi ei kinnitata, kui on rikutud enampakkumise korda või kui erastamise

korraldaja või hoonestusõiguse seadja võtab sama korra punkti 32 kohaselt vastu otsuse protesti

rahuldamise kohta.

Harju maavanema 23. detsembri 1996. a. korraldusega nr. 1545 kinnitati riigimaa - Harku vallas

asuva Lukka maaüksuse - kirjaliku enampakkumise tulemused. See korraldus tunnistati Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuli 1997. a. otsusega haldusasjas nr. 3/178/97 täielikult

seadusevastaseks. Selle jõustunud kohtuotsusega tuvastati, et riigimaa enamapakkumisega

erastamisel rikuti enampakkumise korda ja L. Konksi pakkumine kõrvaldati enampakkumiselt

õigusliku aluseta. Nimetatud kohtuotsusega tehti maavanemale ettepanek asi uuesti läbi vaadata ja

teha uus otsus.

Harju maavanem andiski Tallinna Halduskohtu 17. aprilli 1997. a. otsuse haldusasjas nr. 3-202/97 ja

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuli 1997. a. otsuse haldusasjas nr. 3/178/97

täitmiseks 9. aprillil 1998. a. korralduse nr. 1150, millega tühistas 23. detsembri 1996. a. korralduse

nr. 1544 ja 23. detsembri 1996. a. korralduse nr. 1545 riigimaa enampakkumisega erastamise

tulemuste kinnitamise kohta.

Kuna jõustunud kohtuotsustega tuvastati kirjaliku enampakkumise korra rikkumine ja seetõttu

tunnistatigi konkursi tulemuste kinnitamine seadusevastaseks, siis lähtudes Riigimaa

enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise korra

punktidest 31 ja 33 ei olnud Harju maavanemal kui maa erastamise korraldajal enam alust kinnitada

selle konkursi tulemusi. Halduskohtunik ja ringkonnakohus leidsid õigesti ja põhjendatult, et

vaidlustatud toiming pole seadusevastane.

2. Ekslik on kassaatori seisukoht, et pärast Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. juuli

1997. a. otsust "taastus selles konkursimenetluses esialgne olukord ning Harju maavanemal lasus

kohustus esitatud pakkumised, sealhulgas ka Lia Konksi pakkumine, läbi vaadata", lähtuvalt

Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise

korra punktist 47.

Riigimaa enampakkumisega erastamise ja riigimaale enampakkumisega hoonestusõiguse seadmise

korra punkt 47 kehtestas enampakkumise järgmised reeglid: "Ümbrikud avatakse sama korra punkti

30 kohaselt moodustatud komisjoni poolt üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist.

Ümbrikute avamine on avalik ja sellel võivad osaleda kõik soovijad. Pakkumine, mis ei vasta eespool

nimetatud nõuetele, jäetakse arvestamata. Võrdsete kõrgemate pakkumiste korral antakse kõrgemad

pakkumised teinud osavõtjatele võimalus pakkumise suurendamiseks. Võrdseteks loetakse

pakkumised, mis erinevad vähem kui viis protsenti. Teise ringi kirjaliku enampakkumise alghinnaks

määratakse esimese pakkumise kõrgeim pakkumine. Teises ringis tehtud pakkumiste põhjal

kuulutatakse konkursi võitjaks suurima pakkumise tegija. Kui teise ringi pakkumised erinevad vähem

kui viis protsenti, selgitatakse võitja läbirääkimiste teel. Läbirääkimiste protokollimise tagab

enampakkumise korraldaja."

Ausal enampakkumisel peavad pakkumisest osavõtjatel olema võrdsed võimalused enampakkumise

võitmiseks. Antud juhtumil tekiks kirjaliku enampakkumise läbiviimise jätkudes oht, et ei täidetaks

ausa enampakkumise reegleid.

Kuna riigimaa - Harku vallas asuva Lukka maaüksuse - kohta on ostu-müügileping sõlmitud, siis

puudub enampakkumise läbiviimise komisjonil võimalus 3. detsembril 1996. a. läbiviidud

enampakkumisele laekunud pakkumisi uuesti läbi vaadata. Juhul, kui kaebajale L. Konksile on

kirjaliku enampakkumise korra rikkumisega tekitatud kahju, saab ta oma õigusi kaitsta hagimenetluse

korras maa- või linnakohtus.

Eeltoodud põhjustel ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele. L. Konksi esindaja poolt Riigikohtule

esitatud kohtukulude hüvitamise taotlus tuleb HKS § 69 lg 1 alusel jätta rahuldamata.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 1 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Lia Konksi esindaja vandeadvokaat Andres Hallmägi kassatsioonkaebus rahuldamata.

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. jaanuari 1999. a. otsus haldusasjas nr. II-

3/33/99 muutmata.

Kanda kassatsioonikautsjon riigieelarve tuludesse.

Määrus jõustub 17. mail 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann