3-1-1-54-99 · Riigikohus

3-1-1-54-99 K O H T U M Ä Ä R U S Tartus 11. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi K-D. F. poolt esitatud erikaebuse K-D. F. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p 2 järgi. Kohtuistungist võtsid osa K-D. F. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K-D. F. süüdistati KrK § 139 lg 2 p 2 järgi ja 17. märtsil 1998. a valiti tema suhtes tõkend - allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Kuna K-D. F. peale seda uurija juurde ei ilmunud, kuulutati ta tagaotsitavaks ning võeti Tallinna Linnakohtu kohtuniku Valeri Lõõniku 6. juuli 1998. a määrusega tema tabamisel 10 päevaks vahi alla. K-D. F. peeti kinni 23. jaanuaril 1999. a. X Politseiprefektuuri X Politseijaoskonna inspektori K. D. 2. veebruari 1999. a määrusega taotleti K-D. F.-i suhtes kohaldada tõkendina edasist vahi all pidamist kuni 2. märtsini 1999. a. Tallinna Linnakohtu kohtuniku Ain Truu määrusega 2. veebruarist 1999. a jäeti see uurija taotlus rahuldamata motiivil, et vahi alla võtmise alused puuduvad. Tallinna Linnakohtukohtuniku 2. veebruari 1999. a määruse peale esitas Tallinna linna vanemprokurör eriprotesti, milles taotles selle määruse tühistamist ning K-D. F.-i vahi all pidamise tähtaja pikendamist ühe kuu võrra arvestades vahi alla võtmise päevast. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a määrusega Tallinna Linnakohtu 2. veebruari 1999. a määrus tühistati. K-D. F. võeti vahi alla ning anti nõusolek tema vahi alla pidamiseks ühe kuu jooksul arvates tema vahi alla võtmise päevast. Kriminaalkolleegium nõustus eriprotesti motiividega ning leidis, et K-D. F. pani toime uue kuriteo eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Lisaks sellele, rikkus ta 17. märtsil 1998. a valitud tõkendit - allkirja elukohast mittelahkumise kohta ning peale seda kuulutati ta tagaotsitavaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei elanud alaealine süüdistatav ema juures ning ei käinud ka koolis. Lisaks sellele, ei saanud ringkonnakohtu arvates pidada usaldusväärseteks K-D. F.-i lubadusi kriminaalmenetlusest mitte kõrvale hoida, sest tema ütlused oma faktilise asukoha kohta on olnud erinevates kohtutes erinevad. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a määruse peale esitas K-D. F. Riigikohtule erikaebuse, milles vaidlustab enda vahi alla võtmise. K-D. F. kahetseb kuritegu. Ta soovib vabaduses alustada uut elu ning sõita tagasi Soome Vabariiki, kus tahab omandada elukutse ning tööle asuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsja, kes taotles erikaebuse rahuldamist ja prokuröri, kes leidis, et kohtumäärus tuleb jätta muutmata, l e i d i s : Kriminaalasja materjalidest nähtub, et K-D. F. on rikkunud tema suhtes valitud tõkendit - allkiri elukohast mittelahkumiseks. Selline käitumine on takistanud kriminaalasja menetlemist ning on toonud põhjendatult kaasa süüdistatava suhtes tagaotsimismenetluse kohaldamise. Seega on ringkonnakohus KrMK § 73 lg 1 alusel põhjendatult kohaldanud K-D. F.-i suhtes tema pakkumineku vältimiseks tõkendit vahi all pidamine. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium m ä ä r a s : Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a määrus jätta muutmata. K-D.enis F.-i erikaebus jätta rahuldamata.

Mõista K-D. F.-lt riigieelarve tuludesse 371 krooni ja 70 senti kaitsjatasu. Kohtumäärus jõustub 11. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Peeter Vaher