3-2-1-51-99 · Riigikohus

3-2-1-51-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. mail 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja

vandeadvokaat J. Leppiku osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 26. aprillil 1999. a

AS Tallinna Meretehas (pankrotis) kassatsioonkaebuse alusel Viru Ringkonnakohtu

tsiviilkolleegiumi 21. detsembri 1998. a otsuse AS Tallinna Meretehas hagis KÜ Tralflot

(pankrotis) vastu pankrotimenetluses võlausaldaja nõude rahuldamisjärgu muutmiseks.

11. veebruaril 1997. a teatati ajalehes "Sõnumileht" KÜ Tralflot pankroti väljakuulutamisest. Viru

Ringkonnakohtu otsuse kohaselt esitas AS Tallinna Meretehas 10. aprillil 1997. a OÜ Tralflot

pankrotihaldurile kõik oma nõuded võlgniku vastu, märkides ära nõuete suuruse, aluse ja olemuse

ning viidates eriti asjaolule, et võlgnevus tuleneb sadamamaksudest Eesti kaubandusliku meresõidu

koodeksi (KMSK) mõistes. Lähtuvalt sellest palus võlausaldaja lugedanõude privilegeeritud nõudeks

ja kohaldada selle suhtes eesõigusnõude rahuldamise korda. 8. juulil 1997. a toimus KÜ Tralflot

võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kus AS Tallinna Meretehas nõuet tunnustati, kuid mitte

eesõigusnõudena, ja määrati 5. rahuldamisjärku pärast töötasu- ja maksuameti nõudeid. Hageja palus

hagiavalduses tunnustada tema nõue KÜ Tralflot vastu privilegeeritud nõudeks ning kohaldada selle

suhtes eesõigusnõude rahuldamise korda.

Ida-Viru Maakohus jättis 26. juuni 1998. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt

reguleerib pankrotimenetluse korda pankrotiseadus. Asja materjalide kohaselt tunnustati 8. juulil

1997. a toimunud nõuete kaitsmise koosolekul AS Tallinna Meretehas nõuet summas 55 251 krooni

90 senti 5. järgu nõudena. Maakohus leidis, et vastavalt hageja viidatud KMSK § 341 võrdsustatakse

sadamas osutatud teenustest tulenevad nõuded seitsmenda või kaheksanda järjekorra nõuetega

olenevalt sellest, millisest varast need rahuldatakse. Maakohus nõustus hageja seisukohaga selles

osas, et eeltoodud paragrahvis on loetletud privilegeeritud nõuded, kuid ei jaganud hageja seisukohta,

et pankrotimenetluses tuleks juhinduda nimetatud sättest. Pankrotiseaduse § 86 on KMSK § 341-346

suhtes erisäte, mistõttu tulenevalt TsÜS § 3 kuulub kohaldamisele erisäte.

Maakohus leidis, et kuna hageja ei teostanud laeva kinnipidamisõigust, siis ei tekkinud ka

pandiõigust, mis annaks hageja nõudele eelise PankrS § 86 mõttes.

Viru Ringkonnakohus jättis 21. detsembri 1998. a otsusega maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et KMSK ei reguleeri nõuete rahuldamise korda

pankrotimenetluses. Maakohus kohaldas vaidluse lahendamisel õigesti pankrotiseadust.

Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning teha asjas uue

otsuse, millega tunnustada AS Tallinna Meretehas nõue KÜ Tralflot vastu privilegeeritud nõudeks

PankrS § 86 lg 1 p1 tähenduses.

Hageja leiab, et kohtute sellise lähenemise puhul seatakse nii KMSK kui 1. juulist 1998. a kehtiva

laeva asjaõigusseaduses antud tagatised ja nende mõte kahtluse alla. KMSK loeb eeliskorras

rahuldamisele ka nõuded, mis tulenevad nõuetest sadamamaksude kohta. Hageja leiab, et laeva kai

ääres seismisega ei saa võlausaldaja valdust laevale, seetõttu ei saa teostada ka kinnipidamisõigust

laevale, millele maakohus viitas.

Laeva asjaõigusseaduse § 72 kohaselt ja PankrS § 86 lg 1 kohaselt kuulub merivõlg kui seaduse

alusel tekkinud pant rahuldamisele nõuete rahuldamisjärgus "pandiga tagatud nõuded". Kohtud on

vääralt kohaldanud üksnes pankrotiseadust.

Hageja leiab, et ringkonnakohtu otsuses puuduvad asjaolud, nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.

Kostja kassatsioonkaebusele vastanud ei ole.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõigusnormi ebaõige tõlgendamise tõttu. 1. juulist 1998. a kehtivuse kaotanud KMSK §-d

341-346 reguleerisid eesõigustatud nõudeid, nende tagatisi ja rahuldamise korda. 1. juulist 1998. a

jõustunud laeva asjaõigusseaduse §-d 72-76 reguleerivad nõudeid, mis on tagatud seaduse alusel

laevale tekkinud pandiga (merivõlg). Eesõigustatud nõue, mis kuulus rahuldamisele isegi tagatisega

kaetud nõuete ees, oli KMSK § 341 p 3 kohaselt nõue sadamamaksude kohta. KMSK §-de 342 ja 343

kohaselt oli sadamamaksude nõude rahuldamine tagatud nii laeva maksumuse kui ka muude nendes

paragrahvides nimetatud tagatistega. Kuna pankrotiseaduse § 86 järgi on kõige eesõigustatum

pandiga tagatud nõue, siis ei saa sadamamaksusid puudutav nõue olla madalamal esimesest

rahuldamisjärgust, mis sisaldab pandiga tagatud nõudeid. Käesoleval ajal on need nõuded laeva

asjaõigusseaduse § 72 kohaselt tagatud seaduse alusel tekkiva pandiga laevale.

Põhjendatud ei ole kassatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu otsuses protsessiõiguse normi

rikkumise kohta kohtuotsuses motiivide puudumise osas. Ringkonnakohus on motiveerinud, miks ta

jätab kohaldamata KMSK sätted pankrotimenetluses.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Viru Ringkonnakohtu 21. detsembri 1998. a otsus tühistada ja saata asi samasse kohtusse uueks

läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada Advokaadibüroole Leppik ja Partnerid 19. jaanuaril 1999. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, Kull