3-1-1-51-99 · Riigikohus

3-1-1-51-99

K O H T U M Ä Ä R U S

Tartu 4. mail 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil läbi vandeadvokaadi vanemabi Harland Paasi erikaebuse

Bert Pärni süüdistusasjas KrK 115 lg 2 p 2; § 139 lg 2 p 1; § 195 lg 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa Bert Pärni kaitsja vandeadvokaat Sirje Must ja

riigiprokurör Marge Püss.

Bert Pärni tunnistati Tartu Linnakohtu 16. oktoobri 1998. a otsusega süüdi KrK § 115 lg 2 p 2; § 139

lg 2 p 1; § 195 lg 2 ja § 197 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti kuritegude kogumi eest lõplikuks

karistuseks viis aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi ka Erki

Roos ja Eskander Mamutov.

Tartu Linnakohtu 16. oktoobri 1998. a otsuse peale esitasid kohtualuste kaitsjad apellatsioonkaebused

ja Tartu prokurör apellatsioonprotesti.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1999. a määrusega peatati kriminaalasja

menetlus, B. Pärni kuulutati tagaotsitavaks ja tema suhtes valiti tabamisel tõkendiks vahi all

pidamine.

Kriminaalkolleegium põhistas oma määrust sellega, et käesolevas kriminaalasjas esitatud

apellatsioonkaebuste ja -protesti läbivaatamine on kahel korral edasi lükatud seoses sellega, et

B. Pärni ei ole kohtuistungile ilmunud ning tema asukoht pole menetlusosalistele teada.

Kriminaalkolleegium leidis, et seoses eeltooduga on alust arvata, et B. Pärni hoidub kohtulikust

arutamisest kõrvale ning rikub sellega ka tema suhtes valitud tõkendit - allkirja elukohast

mittelahkumise kohta.

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1999. a määruse peale esitas B. Pärni kaitsja

vandeadvokaadi vanemabi Harland Paas erikaebuse, milles vaidlustatakse kriminaalmenetluse

peatamine B. Pärni suhtes. Kaitsja leiab, et arvestades asjaolusid, oleks tulnud kriminaalasja arutada

ilma B. Pärni osavõtuta. Selle võimatuse korral aga tulnuks kaitsja arvates B. Pärni suhtes

kriminaalasja materjalid eraldada. Erikaebuse esitaja tunnistab, et AKKS §-s 68 sätestatust ei tulene

tegelikult võimalust kõnealuse kohtumääruse vaidlustamiseks erikaebe korras. Kuid samas rõhutab

erikaebuse esitaja, et kohtumääruse lõpposas märgitu kohaselt on määruse peale õigus esitada

erikaebust või "protesti Riigikohtule viie päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtu kaudu.

Kohtuistungil esitatud seletuses toetas kaitsja erikaebuses sisalduvat taotlust, prokurör aga taotles

erikaebuse rahuldamata jätmist põhjendusega, et kriminaalasjas menetluse peatamise määrus ei ole

erikaebe korras vaidlustatav.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära

menetlusosaliste seletused,

l e i d i s :

Vastavalt AKKS § 68 lg-s 1 ja §-s 69 sätestatule ei ole kriminaalasja peatamise määrused erikaebe

korras vaidlustatavad. Arvestades seda, et kohtualuse osavõtt kohtulikust arutamisest teenib

põhimõtteliselt alati õigusemõistmise huvisid, puudub alus teha etteheiteid kohtunikule, kes vastavate

aluste olemasolu sedastades otsustab kriminaalasja menetluse peatada.

Kuna Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1999. a määrusega on lisaks

kriminaalasjas menetluse peatamisele kuulutatud ka B. Pärni tagaotsitavaks ja kohaldatud tema

tabamise puhul tõkendina vahi alla võtmist, siis on kohtumääruses " kooskõlas AKKS § 68 lg 1 p-s 1

sätestatuga " õigesti osutatud võimalusele vaidlustada viie päeva jooksul erikaebe korras vahi alla

võtmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et selguse huvides tulnuks kõnealuses

kohtumääruses ka otseselt rõhutada, et erikaebe korras on vaidlustatav ainult tõkendi küsimus.

Vastavalt AKKS § 76 lg-s 2 sätestatuga piirdub kohus erikaebuse läbivaatamisel kitsalt vaid kaebuses

märgitud küsimusega. Kuna menetletavas erikaebuses ei vaidlustata B. Pärni suhtes tõkendina vahi

alla võtmise kohaldamist, siis puudub Riigikohtul võimalus ka selle küsimuse läbivaatamiseks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja §-st 76, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

m ä ä r a s :

Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 19. aprilli 1999. a määrus Bert Pärni süüdistusasjas jätta

muutmata.

Erikaebus jätta rahuldamata.

Kohtumäärus jõustub 4. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher