3-1-3-8-99 · Riigikohus

3-1-3-8-99 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 4. mail 1999 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja Kunnar Läets'e süüdistuses KrK § 17 lg 6 ja § 2026 lg 3 p 3 järgi. Kohtuistungist võtsid osa Kunnar Läetse kaitsja vandeadvokaat Kaljo Kuusmaa ja riigiprokurör Marge Püss. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kunnar Läetse süüdistati ENSV KrK § 139 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises 4. septembril 1990. a ja tema suhtes kohaldati 29. novembril 1990. a tõkendina allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Saare Maakohtu 4. jaanuari 1991. a määrusega muudeti K. Läetse suhtes valitud tõkend. Allkiri elukohast mittelahkumise kohta asendati vahi all pidamisega. 7. jaanuaril 1991. a kuulutati K. Läets tagaotsitavaks ja 24. jaanuaril 1991. a võeti ta vahi alla. Saare Maakohtu 13. novembri 1991. a määrusega saadeti kriminaalasi K. Läetse süüdistuses ENSV KrK § 139 lg 3 järgi täiendavale eeluurimisele ning K. Läetse suhtes valitud tõkend vahi all pidamine asendati tõkendiga allkiri elukohast mittelahkumise kohta. Ta vabastati kohtusaalis vahi alt. Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsusega mõisteti K. Läets süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 142 lg 3 p 2 ja § 202 järgi. KrK § 40 lg 1 alusel loeti lõplikuks karistuseks viis aastat vabadusekaotust tingimisi kolmeaastase katseaajaga. Saare Maakohtu kohtuniku H. Paasi 15. jaanuari 1996. a määrusega kohaldati K. Läetse suhtes tõkendit vahi all pidamine seoses tema poolt KrK § 2026 lg 3 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega 1995. a juunikuus. Selle määruse alusel peeti K. Läets kinni 2. juunil 1996. a. Saare Maakohtu 11. juuli 1996. a otsusega mõisteti K. Läets süüdistuses KrK § 2026 lg 3 p 3 järgi õigeks ja ta vabastati vahi alt kohtusaalis. Maakohtu otsuse peale esitati apellatsioonprotest. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1998. a otsusega Saare Maakohtu otsus K. Läetse osas tühistati. K. Läets mõisteti KrK § 17 lg 6 ja § 2026 lg 3 p 3 järgi süüdi ja teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks. KrK § 41 alusel liideti mõistetud karistusele osaliselt Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsusega mõistetud karistus ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti 5 aastat vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Ringkonnakohtu otsusega loeti mõistetud karistusest kantuks vahi all viibitud aeg 2. veebruarist kuni 11. juulini 1996. a, s. o 39 päeva. Karistusaja alguseks loeti K. Läetse vahi alla võtmise päev, s.o 2. september 1998. a. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas K. Läets avalduse kohtuvea parandamiseks. Avaldaja leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oleks pidanud lisaks kohtuotsuses

toodud ajavahemikule arvestama kantud karistusaja hulka ka ajavahemiku 24. jaanuarist kuni 13. novembrini 1991. a, mil ta viibis vahi all süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 3 järgi ning mille eest ta Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsusega süüdi mõisteti ja karistusest tingimisi vabastati. Samuti taotleb K. Läets temale kergema karistuse mõistmist ja vabadusekaotuslikust karistusest tingimisi vabastamist. II KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetab esitatud avaldust ja prokuröri, kelle arvates tuleb K. Läetse karistusest lugeda kantuks vahi all viibitud aeg ajavahemikus 24. jaanuar kuni 13. november 1991. a ja 2. juuni 1996. a kuni 11. juuli 1996. a, leiab, et avaldus kohtuvea parandamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi põhistustega K. Läetsele vabadusekaotuse mõistmisel. Ringkonnakohus on seaduslikult motiveerinud vabadusekaotuse mõistmist asjaoluga, et K. Läets pani toime uue tahtliku kuriteo katseajal, mis tõendab varasema karistusest tingimusliku vabastamise alusetust. Karistuse mõistmisel on ringkonnakohus arvestanud nii toimepandud kuritegude korduvust kui ka süüdlase isikut, vastutust kergendavate asjaolude puudumist ja kohaldanud õigesti kriminaalseadust. Seetõttu puudub Riigikohtul seaduslik alus mõistetud karistuse kergendamiseks või selle tingimuslikuks mittekohaldamiseks. Ringkonnakohtu otsuses esineb aga viga K. Läetse poolt ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Saare Maakohtu 8. aprilli 1994. a otsuse kirjeldav-motiveerivast osast nähtub, et karistuse mõistmisel K. Läetsele on kohus arvestanud asjaoluga, et kriminaalasja eeluurimisel viibis K. Läets ligi 9 kuud vahi all. Vastuolus KrK §-s 45 ja KrMK § 275 lg 1 p-s 3 sätestatuga ei märgitud aga kohtuotsuse resolutiivosas eelvangistusaja " ajavahemiku 24. jaanuarist kuni 13. novembrini 1991. a, arvamist karistuse tähtaja hulka. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, mõistes K. Läetsele lõpliku karistuse mitme kohtuotsuse järgi KrK § 41 alusel, on ekslikult lugenud kantuks eelmise kohtuotsuse järgi vahi all viibitud aja 2. veebruarist kuni 11. juulini 1996. a ja jätnud üldse arvestamata ajavahemiku, mil K. Läets viibis eelvangistuses enne eelmist, s.o 8. aprilli 1994. a süüdimõistvat kohtuotsust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et KrK § 45 alusel tuleb lugeda K. Läetsele mõistetud karistusest kantuks ajavahemik 24. jaanuarist kuni 13. novembrini 1991. a ja 2. juunist kuni 11. juulini 1996. a, s.o 11 kuud vabadusekaotust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3, § 65 lg-st 3 ja § 779, Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 1. oktoobri 1998. a otsus Kunnar Läets"e süüdistusasjas KrK § 17 lg 6 ja § 2026 lg 3 p 3 järgi eelvangistusaja ärakantud karistuse tähtaja hulka arvamise osas. KrK § 45 alusel lugeda K. Läetsele mõistetud karistusest kantuks ajavahemik 24. jaanuar kuni

13. november 1991. a ja 2. juuni kuni 11. juuli 1996. a, s.o 11 kuud vabadusekaotust. Kunnar Läetse ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks lugeda 4 (neli) aastat ja 1 (üks) kuu vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Karistusaja alguseks lugeda 2. september 1998. a. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata. K. Läetse avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada osaliselt. Välja mõista K. Läetselt kaitsjatasu 619 krooni ja 50 senti riigieelarve tuludesse. Otsus jõustub 4. mail 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Ott Järvesaar Liikmed Lea Kalm, Jüri Rätsep