3-3-1-18-99 · Riigikohus

3-3-1-18-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 3. mail 1999

Rein Prosese kassatsioonkaebuse läbivaatamine MKS § 22 lg 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Harri Salmann vaatas

22. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Rein Prosese esindaja Enn Roose kassatsioonkaebuse

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1999. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-

3/19/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Enn Roose ja Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti esindaja

vandeadvokaat Indrek Koolmeister. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Tallinna Maksuameti 29. juuni 1998. a. ettekirjutusega nr. 65-04/28 kohustati MKS § 22 lg 1 ja 2

alusel Rein Prosest maksma juurde tulumaksu 1996. aasta eest 24 764 krooni ja maksuvõlalt intressi

9457,40 krooni. Ettekirjutuse kohaselt oli R. Proses ettevõtluse kuludena deklareerinud maa

omandamisega seotud ja 1995. aastal tehtud kulutused, teinud tuludeklaratsiooni vormi E täitmisel

kulusid liites arvutusvea ja näidanud ebaõigesti kogu 1996. a. maamaksu kuluna.

Rein Proses esitas 13. juulil 1998 halduskohtule kaebuse, mida ta täiendas kohtuistungil. R. Proses

palus tunnistada maksuameti ettekirjutuse kehtetuks, sest ettekirjutus ei vasta MKS § 22 lg 3

nõuetele. Selle sätte kohaselt on maksuamet kohustatud tasumisele kuuluva maksusumma määramisel

näitama aluseks olnud metoodika. Vaidlustatud ettekirjutuses sellist metoodikat näidatud ei ole.

Maksusumma jäi tähtajaks tasumata maksuameti tegevusetuse tõttu. Vastavalt MKS §-le 21 pidi

maksuamet tegema tuludeklaratsiooni alusel maksusumma ümberarvutuse ning teatama tasumisele

kuuluva maksusumma ja ümberarvutuse põhjenduse hiljemalt 1. juuliks. Maksuamet seda ei teinud.

Tallinna Halduskohtu 5. novembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3-682/98 kaebus rahuldati ning

Tallinna Maksuameti vaidlustatud ettekirjutus tunnistati seadusevastaseks ja kehtetuks. Kohus leidis,

et ettekirjutuses on küll näidatud viited seadustele, ent viited ei asenda maksuhalduri poolt

maksusumma määramise aluseks olnud metoodika esitamist. Maksuameti esindaja viide

revisjoniaktile, millest nähtuvat kõik vajalikud andmed, on põhjendamatu, sest revisjoniakt ei ole

vaidlustatud ettekirjutuse lisa. Maksuamet on põhjendamatult laiendanud MKS §-s 22 sätestatud

kolmeaastase maksusumma määramise tähtaja MKS §-s 21 lg 1 sätestatud tähtajale, mille jooksul on

võimalik teha maksudeklaratsioonis maksu ümberarvutusi ja täpsustada tasumisele kuuluvat

maksusummat. Maksuhalduri kohustust teha ümberarvutused tuludeklaratsioonis ja teatada

juurdemaksmisele kuuluvast summast jooksva aasta 1. juuliks kinnitab ka TMS § 29 lg 1, mille

kohaselt tuleb tuludeklaratsiooni järgi juurdemaksmisele kuuluv summa tasuda hiljemalt selleks

tähtpäevaks.

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuameti apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja teha uus

otsus, millega jätta R. Prosese kaebus rahuldamata. Apellant väitis, et ettekirjutuses on vastavalt

MKS §-le 22 lg 3 näidatud maksusumma määramise aluseks olnud metoodika. Kohus on ebaõigesti

laiendanud MKS § 21 lg 1 mõtet. See säte ei reguleeri deklaratsiooni sisulist ja dokumentaalset

kontrolli ning maksusumma määramist MKS § 22 lg 1 järgi. Tulenevalt MKS §-de 21 ja 22 mõttest

saab maksusumma määrata 3 aasta jooksul olenemata sellest, kas maksusumma ümberarvutusi tehti

või mitte.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1999. a. otsusega tühistati halduskohtuniku

otsus ja tehti uus otsus, millega jäeti rahuldamata R. Prosese kaebus maksuameti ettekirjutuse peale.

Ringkonnakohus leidis, et halduskohtunik on teinud ebaõige järelduse, et maksuhaldur sai kontrollida

R. Prosese poolt maksude tasumise õigsust vaid maksudeklaratsioonis ümberarvutusi tehes ning

täpsustades tasumisele kuuluvat maksusummat MKS §-s 21 lg 1 sätestatud korras ja tähtajal.

Maksukorralduse seadus ei sea MKS § 22 lg 1 alusel maksusumma määramist sõltuvusse asjaolust,

kas maksuhaldur on eelnevalt teinud maksudeklaratsioonis ümberarvutusi või täpsustanud

maksusummat. Ringkonnakohus leidis, et kuigi ettekirjutus ei sisalda matemaatilisi tehteid, on sellest

näha, kuidas on määratud ettevõtlusega seotud kulutuste summa.

22. veebruaril 1999 esitas Rein Proses kassatsioonkaebuse, milles taotleb, et Riigikohus tühistaks

ringkonnakohtu otsuse ja teeks uue otsuse. Kassaator väidab, et vaidlustatud ettekirjutusest ei selgu,

kuidas maksuhaldur arvutas maksumaksja ettevõtlusega seotud kulutuste summa. Ringkonnakohtu

sellekohane selgitus on oletuslik ja kohtu selgitus ei saa asendada vaidlustatud ettekirjutuse osa,

milles vastavalt MKS §-le 22 lg 3 tulnuks näidata maksusumma määramise aluseks olnud metoodika.

Maksuhaldur pidi MKS §-de 21 ja 22 kohaldamiseks lähtuma neis paragrahvides sätestatud alustest.

Kui maksuhaldur ei ole õigel ajal kohaldanud MKS § 21, siis enamasti ei ole hiljem võimalik

kohaldada ka MKS § 22. Maksukorralduse seaduse § 22 kohaldamiseks puudus maksuhalduril alus.

Tallinna Füüsiliste Isikute Maksuamet väidab kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele, et

vaidlustatud ettekirjutus oli piisavalt motiveeritud, sest ettekirjutus on kontrollitav. Maksukorralduse

seaduse § 21 kohaldamine oli R. Prosese juhtumil välistatud, sest ta deklareeris kahjumit.

Maksukorralduse seaduse § 22 kohaldati R. Prosesele tehtud ettekirjutuses õigesti.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. MKS § 21 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus teha maksudeklaratsioonis ümberarvutusi ja

täpsustada maksumaksja poolt tasumisele kuuluvaid maksusummasid. Samas sättes on see õigus

ajaliselt piiratud maksudeklaratsiooni esitamise ja maksusumma tasumise tähtpäeva vahelise

perioodiga.

Ümberarvutusi maksudeklaratsioonis ja tasumisele kuuluva maksusumma täpsustamist tuleb mõista

koostoimes Tulumaksuseadusega, s.o. seoses tuludeklaratsiooni esitamisega. TMS § 27 lg 3 alusel on

füüsilisest isikust maksumaksja kohustatud esitama maksuameti kohalikule asutusele

tuludeklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. TMS §-st 29 tuleneb, et

maksuameti kohalik asutus on kohustatud hiljemalt 1. juuliks kontrollima tuludeklaratsiooni

vormikohase täitmise ja deklaratsioonis tehtud arvutuste õigsust. Kui maksuhaldur ei täidaks

nimetatud kohustust, siis ei teaks füüsilisest isikust maksumaksja, millise maksusumma on ta

kohustatud hiljemalt 1. juuliks tasuma. Samuti ei saaks sellisel juhul maksuamet samaks tähtpäevaks

tagastada füüsilisest isikust maksumaksjale enammakstud maksusummat. Seega on maksuameti

kohalik asutus kohustatud tegema ümberarvutused maksudeklaratsioonis ja täpsustama tasumisele

kuuluva maksusumma hiljemalt 1. juuliks. Järelikult oleks hilisem ümberarvutuste ja täpsustuste

tegemine vastuolus Maksukorralduse seaduse ning Tulumaksuseaduse mõttega. Seepärast on

seadusevastane pidada MKS § 22 kohaldamise aluseks vigu tuludeklaratsiooni vormikohasel

täitmisel ja deklaratsioonis tehtud arvutustes.

Tallinna Maksuameti vaidlustatud ettekirjutuses on maksusumma määramise ühe alusena märgitud, et

"Kulude liitmisel on tehtud arvutusviga, millega on suurendatud kulusid 10 000.- krooni". Sellise

arvutusvea pidi maksuamet avastama MKS §-s 21 sätestatud korras ja tähtajal ning teatama

maksumaksjale 1. juuliks ümberarvutuse alusel tasumisele kuuluva maksusumma ja maksu

ümberarvutuse põhjenduse. Asjakohane ei ole maksuameti väide, et MKS § 21 kohaldamine oli

R. Prosese juhtumil välistatud, sest ta deklareeris kahjumit. Maksukorralduse seadus ei anna

õiguslikku alust teha maksumaksja kahjuks maksudeklaratsioonis ümberarvutusi ja täpsustada

maksumaksja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat pärast MKS §-s 21 lg 1 nimetatud tähtaja

lõppemist.

2. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et Maksukorralduse seadus ei sea MKS § 22 lg 1 alusel

maksusumma määramist sõltuvusse asjaolust, kas maksuhaldur on eelnevalt teinud

maksudeklaratsioonis ümberarvutusi või täpsustanud maksusummat. Kuid MKS § 22 lg 1

kohaldamine on võimalik vaid sellisel juhul, kui maksumaksja on jätnud maksudeklaratsiooni õigeks

ajaks esitamata või on kandnud maksudeklaratsiooni ebaõigeid andmeid ja selle tulemusena

vähendati tasumisele kuuluvat maksusummat. Erinevalt MKS §-st 21 on § 22 lg 1 kohaldatav selliste

juhtumite puhul, kui maksudeklaratsiooni õigsust ei ole maksuhalduril võimalik kontrollida üksnes

samas deklaratsioonis esitatud andmete alusel. Seega on MKS § 21 lg 1 ja § 22 lg 1 kohaldamiseks

erinevad alused.

MKS § 22 lg 1 ebaõige kohaldamise tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja kassaatori taotlus

selles osas rahuldada. Kassaatori taotlus teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata jääb

rahuldamata, sest asjas võib olla vaja koguda täiendavaid tõendeid ja muuta tõenditele antud

hinnangut.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Rein Prosese esindaja Enn Roose kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse

tühistamise osas.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 22. jaanuari 1999. a. otsus haldusasjas

nr. II-3/19/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus.

Tagastada Rein Prosesele kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis) krooni.

Määrus jõustub 3. mail 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann