3-2-1-46-99 · Riigikohus

3-2-1-46-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 28. aprillil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, AS Eesti

Telefon esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas avalikul kohtuistungil 29. märtsil

1999. a läbi

AS Eesti Telefon kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. detsembri 1998. a otsuse AS Eesti Telefon hagis Õie Bugiene, Olga Kirsi ja Tiina Steinfeldi

vastu töölepingute lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt Õ. Bugiene, O. Kirss ja T. Steinfeld töötasid Läänemaa

Telefonivõrgus. Pärast mitmeid reorganiseerimisi sai nende tööandjaks AS Eesti Telefon ning alates

1. jaanuarist 1997. a töötavad nad teenindajatena AS Eesti Telefon Teleteenuste Läänemaa esinduses.

Kuna nende kvalifikatsioon ei vastanud nõudmistele, siis otsustati lõpetada pärast kordushindamist

17. novembril 1997. a nendega töölepingud TLS § 86 p 4 alusel töötaja mittevastavuse tõttu oma

ametikohale.

Kostjad vaidlustasid töölepingute lõpetamise. Töövaidluskomisjon ennistas nad tööle, mõistis nende

kasuks tööandjalt välja töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga ja saamata jäänud

jõulutoetuse.

AS Eesti Telefon esitas hagi kohtusse, milles palus tunnistada töölepingute lõpetamise kostjatega

seaduslikuks. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja leidsid, et töölepingute lõpetamisel võttis hageja

aluseks ainult hindamiskomisjoni otsuse ega arvestanud, et nende kui kauaaegsete töötajate töö kohta

ei ole esitatud kunagi pretensioone. Kohaldamisele ei kuulu TLS § 101 lg 1, sest tegemist ei ole

sellega, et nad oma tööülesannetega toime ei tule.

Lääne Maakohus rahuldas hagi ning tunnistas töölepingute lõpetamise kostjatega TLS § 86 p 4 alusel

seaduslikuks ja kostjate rahaliste nõuete rahuldamise ebaõigeks. Kohus leidis, et hindamiskomisjoni

tehtud järeldused töötajate tööoskuste puudulikkuse kohta on põhjendatud. Kostjad võtsid uue

ametijuhendi täitmiseks ning osalesid teenindajatele korraldatud koolituses. Hageja tõendas, et kahe

kostjate teadmiste kontrollimise tulemusena selgus nende teadmiste puudulikkus ja mittevastavus

teenindaja kvalifikatsioonile. Kohus leidis, et tööandjal on õigus hinnata töötajate kutseoskust ja

vastavust ametikohale ja tehtavale tööle. Tõendamata on kostjate väide, et hageja soovis teenindajate

hindamisega neid koondada.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja leidis, et hagejal puudus alus kostjatega

töölepingute lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Ringkonnakohtu otsusega jõustus

töövaidluskomisjoni otsus.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt lõpetas hageja kostjatega töölepingud TLS § 86 p-s 4

toodud alustel, kuna hageja väitel kostjate tööoskused ei vastanud nõuetele. Hageja tõendas oma

väidet ametijuhendiga, kus olid ära näidatud nii teenindajate tööülesanded, tööks vajalikud

kvalifikatsiooninõuded ning töötajate kohustus tegeleda pidevalt oma töölõigus enesetäiendamisega.

Hageja korraldatud teenindajate koolitus võimaldas erialaste ja kutseoskuste täiendamist.

Tööandjal on õigus lõpetada TLS § 101 lg 1 kohaselt tööleping § 86 p-s 4 ettenähtud alustel, kui

töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse ja tervise tõttu.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta, et tööandjal on eelnimetatud õigus vaid siis,

kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete täitmisega. Töötajate teadmiste hindamine võib olla küll

aluseks nende tööülesannete täitmise kvaliteedi kontrollimiseks töö käigus või muude töökorralduse

parendamise abinõude rakendamiseks, kuid mitte töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel. Kui

täiendkoolitus jäi tulemusteta, siis tuli teha sellest vastavad järeldused. Ringkonnakohus leidis, et

hageja ei tõendanud, et kostjad ei saanud oma tööga hakkama. Seaduse mõtte kohaselt ei tähenda

tööandjale antud õigus hinnata töötaja tööoskusi seda, et ainuüksi töötaja teoreetiliste teadmiste

kontrollile tuginedes saaks tööandja lõpetada töölepingu TLS § 86 p 4 alusel.

Kassatsioonkaebuses palus hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamise tõttu ja uue otsusega rahuldada hagi. TLS § 101 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus

lõpetada tööleping TLS § 86 p-s 4 ettenähtud alustel, kui töötaja ei tule toime oma tööülesannete

täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Hageja korraldas töötajate kvalifikatsioonitaseme tõstmiseks

täiendkoolituse, kuid kostjad ei olnud võimelised koolituse käigus nõutavaid teadmisi omandama ega

vajalikku taset saavutama. Seetõttu ei vasta kostjad oma ametikohale puudulike tööoskuste tõttu.

Töötajate tööoskuste hindamise tulemused ei olnud töölepingu lõpetamise aluseks, vaid selle

põhjuseks. Kontrollitavad teadmised olid teenindajale vajalikud töötamiseks teeninduskeskuses.

Asjakohatu on ringkonnakohtu väide, et hageja ei ole tõendanud, et kostjad ei ole saanud oma tööga

hakkama. Kostjate mittevastavus väljendub samuti täiendkoolituse järgsetes hindamistulemustes, mis

peegeldasid objektiivselt töötajate tegelikke tööoskusi.

Kirjalikus vastuses leidsid kostjad, et tööandja ei kontrollinud ega hinnanud töötajate tööülesannete

täitmist ja tööga toimetulekut. Hageja ei tõendanud, et kostjad ei saanud tööülesannetega hakkama.

Seega puudus alus töölepingute lõpetamiseks TLS § 86 p 4 alusel.

Kolleegiumi istungil jäi kassaatori esindaja kaebuse väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse

normi väära tõlgendamise tõttu.

Apellatsioonikohtu seisukoht, et töötajate teadmiste hindamine võib olla aluseks nende tööülesannete

täitmise kvaliteedi kontrollimiseks tööprotsessis või muude töökorralduse parendamise abinõude

rakendamiseks, kuid mitte töölepingu lõpetamiseks töötaja mittevastavuse tõttu oma ametikohale

TLS § 86 p 4 alusel, ei tulene seadusest. Esimese astme kohus tuvastas, et kostjad võtsid uue

ametijuhendi täitmiseks ja nende teadmiste ja oskuste kontrollile eelnes täiendav koolitus. Kostjate

teadmisi töötamiseks teeninduspunkti teenindajatena kontrolliti kaks korda. Kontrolli tulemusena

selgus nende teadmiste puudulikkus ja mittevastavus nõutavale kvalifikatsioonile. Vastavalt TLS

§ 101 lg-le 1 on tööandjal õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 4 ettenähtud alusel, kui töötaja ei tule

toime oma tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu. Töötaja mittevastavust oma

ametikohale või tehtava töö oskust hindab TLS § 101 lg 3 järgi tööandja. Töötaja mittevastavus

ametikohale ja tehtavale tööle võib väljenduda ebapiisavas tööoskuses. Kostjatelt nõutavad teadmised

olid vajalikud töötamiseks teenindajana teeninduskeskuses. Kostjate teadmiste ja oskuste puudused

ilmnesid koolitusejärgse kontrolli tulemusena. Millised asjaolud näitavad, et töötaja võimed,

teadmised, oskused ja vilumused ei vasta tehtavale tööle, on tööandja määrata. Vaidluse korral peab

tööandja tõendama üksnes neid asjaolusid, mille tõttu töötaja ei vasta tehtavale tööle. Sellele

seisukohale on Riigikohus asunud ka tsiviilasjas nr 3-2-1-86-96 (RT III 1996, 22, 297).

Kassatsiooniastmes AS Eesti Telefon kantud advokaadikulu 7434 krooni väljamõistmine otsustatakse

asja sisulisel läbivaatamisel.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. detsembri 1998. a otsus tühistada ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt

Tagastada AS-le Eesti Telefon 22. jaanuaril 1999. a makstud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed A. Kull, L. Laarmaa