3-1-1-43-99 · Riigikohus

3-1-1-43-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik

Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

L. J. süüdistuses KrK § 162 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa L. J. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu M. G. ja riigiprokurör

Marge Püss.

I L. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et ta olles AS. O. K. meister s.o ametiisik, kes

vastutab muuhulgas ka tuleohutuse eest, andis 8. veebruaril 1996. a lukksepp-santehnik A. B.-le ja puusepp

V. H.-le korralduse sulatada leeklambiga lahti külmunud keskküttetorud O. asulas M. tn X paikneva elumaja

pööningul. Selle tegevusega rikuti tuleohutuse üldeeskirjade TE-1 punkti 55 alapunkti 20. Lisaks sellele jättis

L. J. vahetud töö teostajad instrueerimata tuleohutuse nõuetest ja ei kindlustanud tööde lõppemisel ettenähtud

kontrolli. Sellega rikkus L. J. õigusakti "Tuleohutuse eeskirju keevitus- ja teiste lahtise tulega tööde

läbiviimisel rahvamajandusobjektidel" punkte 1. 16 ja 1.17. L. J. poolt ametikohustuste täitmata jätmine

põhjustas tulekahju, millega tekitati suur varaline kahju. M. tn X korterite 9-12 elanikud esitasid tsiviilhagi

summas 65 000 krooni, sama maja alumise korruse elanikud esitasid kustutustöödega seoses tekitatud

kahjude hüvitamiseks hagid kogusummas 19 700 krooni.

Kohtla-Järve Linnakohtu 26. märtsi 1998. a otsusega mõisteti L. J. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks.

Linnakohus leidis, et kohtualuse käitumises puudub kuriteokoosseis, sest nimetatud kahju ei põhjustanud L.

J. mitte kuritegeliku hooletusega, vaid riisiko tingimustes.

II Apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Sergei Travnikov Kohtla-Järve Linnakohtu

otsuse tühistamist ning L. J. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 162 järgi. Prokurör leidis, et L. J.-le

süüksarvatud ametialaste kohustuste täitmata jätmine on kohtus tõendamist leidnud ja kohtualuse käitumine

on põhjuslikus seoses tekkinud tulekahjuga ning sellele järgnenud tagajärjega.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1998. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu

26. märtsi 1998. a otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Esitatud

apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus ei ole põhjendanud, miks L.

J. oli vältimatu riisiko tingimustes.

Ringkonnakohus käsitas motiivide puudumist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis toob

kaasa kohtuotsuse tühistamise.

III Kassatsioonkaebuses taotles L. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 27. mai 1998. a otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu õigeksmõistva otsuse

seadusjõustamist.

Kassaator leidis, et kuna apellatsioonprotestis taotleti esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist

ja L. J. süüditunnistamist ning karistamist, siis - kooskõlas AKKS § 20 lg-s 1 ja § 32 lg-s 3 sätestatule oli

ringkonnakohus õigustatud kas L. J. süüdi tunnistama või jätma esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse

muutmata. Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ei olnud aga kassaatori arvates sellises olukorras

seaduslik. Kassaator rõhutas sedagi, et tegelikult ei olnud ringkonnakohtu poolt õigeksmõistva kohtuotsuse

tühistamise aluseks mitte õigeksmõistmise motiivide puudumine vaid see, et ringkonnakohus ei nõustunud

õigeksmõistmise motiividega.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 1998. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks.

Riigikohus leidis, et ringkonnakohus saatis alusetult kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks,

sest ei saa väita, et linnakohus ei ole L. J. õigeksmõistmist motiveerinud. Lisaks leidis Riigikohus, et

ringkonnakohus, mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, oleks pidanud esitama

tõendite omapoolse hinnangu, lükkama ümber õigeksmõistmise motiivid ja tegema vastava lahendi. Sellises

olukorras oli ringkonnakohtul õigus ise koguda ja uurida uusi tõendeid.

IV Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu

26. märtsi 1998. a otsus tühistati. L. J. mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega

kolmeks kuuks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 1-aastase katseajaga.

Esitatud tsiviilhagid 65 000 krooni ja 19 700 krooni jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Mõistes L. J. talle süüksarvatud kuriteos süüdi, tuli ringkonnakohus järeldusele, et olles ametiisik KrK § 160

mõttes ja andes töölistele korralduse torude leeklambiga lahtisulatustööde teostamiseks, oli ta teadlik, et

taoline tööviis ei vasta tuleohutuse eeskirjadele. Ringkonnakohtu arvates suhtus kohtualune hooletult oma

tööülesannetesse, kuna ta jättis vahetud tööde teostajad instrueerimata tuleohutuseeskirja nõuetest ning ei

kindlustanud ettenähtud ajal kontrolli tööde üle. Selle tagajärjel toimus O. asula M. tn X elumajas tulekahju,

millega põhjustati suur varaline kahju. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole tõendamist leidnud asjaolu, et

L. J. tegutses riisiko tingimustes ning eesmärgi saavutamiseks oli ainuke võimalus teha see töö

tuleohutuseeskirju eirates.

V Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses

taotleb L. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu

26. märtsi 1998. a õigeksmõistva otsuse jõusse jätmist.

Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus AKKS § 20 lg 1 ja KrMK § 215 sätteid, sest ta väljus

apellatsioonprotesti piiridest ning laiendas süüdistuse mahtu kohtualusele süüksarvatud kahjusummade osas.

Kassatsioonkaebuses vaidlustab kaitsja ringkonnakohtu seisukoha, et L. J. pani KrK § 162 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toime ametiisikuna KrK § 160 mõttes. Samuti leiab kaitsja, et kriminaalasjas

puuduvad tõendid selle kohta, et L. J. oli tuleohutuse eest vastutav isik ning leiab, et vastutust tuleohutuse

nõuetest mittekinnipidamise eest peavad kandma vahetud töö teostajad, s. o V. H. ja A. B.

Kassatsioonkaebuses viidatakse ka KrMK § 19 lg 1 ja § 46 p-de 1 ja 4 rikkumisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetas

kassatsioonkaebust ning kannatanu ja prokuröri, kelle arvamuse kohaselt kaebus ei kuulu rahuldamisele,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks puudub alus.

Kassatsioonkaebus ei sisalda kassaatori poolt varem esitatud apellatsioonkaebusega võrreldes mingeid

sisuliselt uusi õiguslikke argumente. Kassaatori poolt apellatsioonkaebuses esitatut on Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuses põhjalikult analüüsitud ja Riigikohtu kriminaalkolleegium

nõustub ringkonnakohtu järeldustega kriminaalasja õiguslike küsimuste lahendamisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et alusetu on kassatsioonkaebuse väide nagu oleks

ringkonnakohus laiendanud süüdistuse mahtu kohtualusele süüksarvatud kahjusummade osas. Kohtu alla

andmisel oli L. J. süüdistatud kokku 200 000 krooni suuruse kahju tekitamises, süüdi mõisteti ta 84 700

kroonise kahju tekitamises.

Töötades AS. O. K. meistrina, oli L. J. kohustatud jälgima tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamist (tl 107). Ta

oli ametiisik KrK § 160 mõttes, sest tema juhtida oli alluvate töö remonttööde käigus ja kohustuseks

töölistele töö organiseerimine ja kontrollimine. Seega täitis ta operatiivseid ja organisatsioonilisi ülesandeid.

Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a kohtuotsus L. J. süüdistuses

KrK § 162 järgi jätta muutmata.

2. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub27. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Peeter Vaher

Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg