3-1-1-43-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedKohtuistungist võtsid osa L. J. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu M. G. ja riigiprokurör I L. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et ta olles AS. O. K. meister s.o ametiisik, kes
Legislator headnote
AI generated3-1-1-43-99 · Riigikohus: Kohtla-Järve Linnakohtu 26. märtsi 1998. a otsusega mõisteti L. J. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks.
Full text
3-1-1-43-99
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 27. aprillil 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik
Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja
L. J. süüdistuses KrK § 162 järgi.
Kohtuistungist võtsid osa L. J. kaitsja vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski, kannatanu M. G. ja riigiprokurör
Marge Püss.
I L. J. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 162 järgi selles, et ta olles AS. O. K. meister s.o ametiisik, kes
vastutab muuhulgas ka tuleohutuse eest, andis 8. veebruaril 1996. a lukksepp-santehnik A. B.-le ja puusepp
V. H.-le korralduse sulatada leeklambiga lahti külmunud keskküttetorud O. asulas M. tn X paikneva elumaja
pööningul. Selle tegevusega rikuti tuleohutuse üldeeskirjade TE-1 punkti 55 alapunkti 20. Lisaks sellele jättis
L. J. vahetud töö teostajad instrueerimata tuleohutuse nõuetest ja ei kindlustanud tööde lõppemisel ettenähtud
kontrolli. Sellega rikkus L. J. õigusakti "Tuleohutuse eeskirju keevitus- ja teiste lahtise tulega tööde
läbiviimisel rahvamajandusobjektidel" punkte 1. 16 ja 1.17. L. J. poolt ametikohustuste täitmata jätmine
põhjustas tulekahju, millega tekitati suur varaline kahju. M. tn X korterite 9-12 elanikud esitasid tsiviilhagi
summas 65 000 krooni, sama maja alumise korruse elanikud esitasid kustutustöödega seoses tekitatud
kahjude hüvitamiseks hagid kogusummas 19 700 krooni.
Kohtla-Järve Linnakohtu 26. märtsi 1998. a otsusega mõisteti L. J. süüdistuses KrK § 162 järgi õigeks.
Linnakohus leidis, et kohtualuse käitumises puudub kuriteokoosseis, sest nimetatud kahju ei põhjustanud L.
J. mitte kuritegeliku hooletusega, vaid riisiko tingimustes.
II Apellatsioonprotestis taotles Ida-Viru Prokuratuuri prokurör Sergei Travnikov Kohtla-Järve Linnakohtu
otsuse tühistamist ning L. J. süüditunnistamist ja karistamist KrK § 162 järgi. Prokurör leidis, et L. J.-le
süüksarvatud ametialaste kohustuste täitmata jätmine on kohtus tõendamist leidnud ja kohtualuse käitumine
on põhjuslikus seoses tekkinud tulekahjuga ning sellele järgnenud tagajärjega.
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. mai 1998. a otsusega tühistati Kohtla-Järve Linnakohtu
26. märtsi 1998. a otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks. Esitatud
apellatsioonprotest jäeti rahuldamata. Kriminaalkolleegium leidis, et linnakohus ei ole põhjendanud, miks L.
J. oli vältimatu riisiko tingimustes.
Ringkonnakohus käsitas motiivide puudumist kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena, mis toob
kaasa kohtuotsuse tühistamise.
III Kassatsioonkaebuses taotles L. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Belov Viru Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 27. mai 1998. a otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu õigeksmõistva otsuse
seadusjõustamist.
Kassaator leidis, et kuna apellatsioonprotestis taotleti esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse tühistamist
ja L. J. süüditunnistamist ning karistamist, siis - kooskõlas AKKS § 20 lg-s 1 ja § 32 lg-s 3 sätestatule oli
ringkonnakohus õigustatud kas L. J. süüdi tunnistama või jätma esimese astme kohtu õigeksmõistva otsuse
muutmata. Kriminaalasja saatmine uueks arutamiseks ei olnud aga kassaatori arvates sellises olukorras
seaduslik. Kassaator rõhutas sedagi, et tegelikult ei olnud ringkonnakohtu poolt õigeksmõistva kohtuotsuse
tühistamise aluseks mitte õigeksmõistmise motiivide puudumine vaid see, et ringkonnakohus ei nõustunud
õigeksmõistmise motiividega.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 1998. a otsusega tühistati Viru Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi otsus ja kriminaalasi saadeti samale kohtule uueks arutamiseks.
Riigikohus leidis, et ringkonnakohus saatis alusetult kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks,
sest ei saa väita, et linnakohus ei ole L. J. õigeksmõistmist motiveerinud. Lisaks leidis Riigikohus, et
ringkonnakohus, mitte nõustudes esimese astme kohtu poolse tõendite hindamisega, oleks pidanud esitama
tõendite omapoolse hinnangu, lükkama ümber õigeksmõistmise motiivid ja tegema vastava lahendi. Sellises
olukorras oli ringkonnakohtul õigus ise koguda ja uurida uusi tõendeid.
IV Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsusega Kohtla-Järve Linnakohtu
26. märtsi 1998. a otsus tühistati. L. J. mõisteti süüdi KrK § 162 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega
kolmeks kuuks. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 1-aastase katseajaga.
Esitatud tsiviilhagid 65 000 krooni ja 19 700 krooni jäeti läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras.
Mõistes L. J. talle süüksarvatud kuriteos süüdi, tuli ringkonnakohus järeldusele, et olles ametiisik KrK § 160
mõttes ja andes töölistele korralduse torude leeklambiga lahtisulatustööde teostamiseks, oli ta teadlik, et
taoline tööviis ei vasta tuleohutuse eeskirjadele. Ringkonnakohtu arvates suhtus kohtualune hooletult oma
tööülesannetesse, kuna ta jättis vahetud tööde teostajad instrueerimata tuleohutuseeskirja nõuetest ning ei
kindlustanud ettenähtud ajal kontrolli tööde üle. Selle tagajärjel toimus O. asula M. tn X elumajas tulekahju,
millega põhjustati suur varaline kahju. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt pole tõendamist leidnud asjaolu, et
L. J. tegutses riisiko tingimustes ning eesmärgi saavutamiseks oli ainuke võimalus teha see töö
tuleohutuseeskirju eirates.
V Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuses
taotleb L. J. kaitsja vandeadvokaadi vanemabi S. Belov otsuse tühistamist ja Kohtla-Järve Linnakohtu
26. märtsi 1998. a õigeksmõistva otsuse jõusse jätmist.
Kassaatori arvates rikkus ringkonnakohus AKKS § 20 lg 1 ja KrMK § 215 sätteid, sest ta väljus
apellatsioonprotesti piiridest ning laiendas süüdistuse mahtu kohtualusele süüksarvatud kahjusummade osas.
Kassatsioonkaebuses vaidlustab kaitsja ringkonnakohtu seisukoha, et L. J. pani KrK § 162 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toime ametiisikuna KrK § 160 mõttes. Samuti leiab kaitsja, et kriminaalasjas
puuduvad tõendid selle kohta, et L. J. oli tuleohutuse eest vastutav isik ning leiab, et vastutust tuleohutuse
nõuetest mittekinnipidamise eest peavad kandma vahetud töö teostajad, s. o V. H. ja A. B.
Kassatsioonkaebuses viidatakse ka KrMK § 19 lg 1 ja § 46 p-de 1 ja 4 rikkumisele.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes toetas
kassatsioonkaebust ning kannatanu ja prokuröri, kelle arvamuse kohaselt kaebus ei kuulu rahuldamisele,
l e i d i s:
Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle
tühistamiseks puudub alus.
Kassatsioonkaebus ei sisalda kassaatori poolt varem esitatud apellatsioonkaebusega võrreldes mingeid
sisuliselt uusi õiguslikke argumente. Kassaatori poolt apellatsioonkaebuses esitatut on Viru Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuses põhjalikult analüüsitud ja Riigikohtu kriminaalkolleegium
nõustub ringkonnakohtu järeldustega kriminaalasja õiguslike küsimuste lahendamisel.
Riigikohtu kriminaalkolleegium peab vajalikuks lisada, et alusetu on kassatsioonkaebuse väide nagu oleks
ringkonnakohus laiendanud süüdistuse mahtu kohtualusele süüksarvatud kahjusummade osas. Kohtu alla
andmisel oli L. J. süüdistatud kokku 200 000 krooni suuruse kahju tekitamises, süüdi mõisteti ta 84 700
kroonise kahju tekitamises.
Töötades AS. O. K. meistrina, oli L. J. kohustatud jälgima tuleohutuse eeskirjadest kinnipidamist (tl 107). Ta
oli ametiisik KrK § 160 mõttes, sest tema juhtida oli alluvate töö remonttööde käigus ja kohustuseks
töölistele töö organiseerimine ja kontrollimine. Seega täitis ta operatiivseid ja organisatsioonilisi ülesandeid.
Ülaltoodu alusel, juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium
o t s u s t a s:
1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a kohtuotsus L. J. süüdistuses
KrK § 162 järgi jätta muutmata.
2. Kaitsja kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Kohtuotsus jõustub27. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Peeter Vaher
Liikmed: Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg