3-1-1-31-99 · Riigikohus

3-1-1-31-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 27. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

M. J. süüdistuses KrK § 204 lg 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa süüdimõistetu M. J. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar ja riigiprokurör Marge

Püss.

I Kriminaalasja asjaolud ja menetluse käik

1. Lääne-Viru Maakohtu 6. mai 1998. a otsusega mõisteti M. J. süüdi KrK § 204 lg 1 järgi ning teda karistati

KrK § 39 sätete kohaldamisega rahatrahviga 250 päevamäära ulatuses, s. o 2500 krooni.

M. J. tunnistati süüdi selles, et ta 6. augustil 1994. a kella 18.30 ajal olles alkoholijoobes ja juhtides J. K.-le

kuulunud sõiduautot Datsun Cherry, mille registri number oli X, ei valinud teeoludele vastavat kiirust. Liialt

suure kiiruse tõttu paiskus auto Rakveres K. tänaval maja nr X juures kurvis vastu teeäärset elektriposti ja

deformeerus. Liikluseeskirjade p 46 lg 1 ja p 81 rikkumisega tekitas M. J. auto tagaistmel istunud S. S.-le

ülirasked kehavigastused, E. V.-le ja A. M.-le rasked kehavigastused ning juhi kõrval istunud U. P.-le kerge

kehavigastuse.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kohtualuse vastutust kergendavate asjaoludena süü tunnistamist,

kahetsust ja varalise kahju hüvitamist. Vastutust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Veel arvestas

kohus kohtualuse isikut, toimepandud kuriteo tehiolusid, raskust ja laadi.

KrK § 39 kohaldamisel võttis maakohus veel arvesse, et kiirustamise põhjuseks oli S. S.-i halb tervislik

seisund, mis oli tingitud ussihammustusest. Sündmuskohal püüdis kohtualune kannatanuid abistada.

2. Lääne-Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kannatanu S. S. Kaebuses taotles ta

kohtuotsuse tühistamist ja M. J.-le mõistetud karistuse karmistamist. Oma taotlust põhjendas kannatanu

sellega, et kohus jättis põhjendamatult arvestamata kohtualuse vastutust raskendava asjaoluna kuriteo

toimepanemise alkoholijoobes. Samuti ei arvestanud kohus, et auto kiirus oli lubatust suurem.

M. J. kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimari vastuväidetes apellatsioonkaebusele leiti, et maakohtu otsus on

õiglane ning puudub seaduslik alus selle tühistamiseks.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu

6. mai 1998. a otsus muutmata ja kannatanu apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kriminaalkolleegium leidis, et M. J.-le mõistetud karistus vastab karistuse mõistmise üldpõhimõtetele. M. J.

tunnistati KrK § 204 lg 1 järgi süüdi Liikluseeskirjade p 46 lg 1 ja p 81 nõuete rikkumises, s. o

mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes ning valesti ja teeoludele mittevastavalt valitud liialt suure

sõidukiirusega. Sellest tulenevalt ei ole alust neid asjaolusid eraldi arvestada veel ka karistuse mõistmisel.

KrK § 39 sätete kohaldamine oli põhjendatud, sest kuriteo tehiolud " kiirustamise põhjuseksoli S. S.

tervisliku seisundi halvenemine ussihammustuse tõttu " vähendasid oluliselt toimepandud kuriteo raskust.

II Kassatsioonkaebuse ja kirjalike vastuväidete sisu

1. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse

kannatanu S. S. esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsik, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist M. J.-le

mõistetud karistuse osas ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebust on põhjendatud sellega, et ringkonnakohus on ebaõigesti tõlgendanud kriminaalseadust.

Kannatanu esindaja leiab nagu apellatsioonkaebuseski, et kuriteo tehioludena on kohtud jätnud arvestamata,

et auto kiirus oli lubatust suurem, M. J. oli autoroolis alkoholijoobes ja ta ei vähendanud kiirust.

Kohtuotsuses nimetatud vastutust kergendavad asjaolud ei ole teo raskust oluliselt vähendavateks

erandlikeks tehioludeks, mis KrK § 39 sätestatud tingimustel õigustaks karistuse mõistmist alla seaduses

ettenähtud alammäära. Samuti leiab kassaator, et M. J.-le mõistetud karistus ei täida oma eesmärke KrK § 20

mõttes, sest täitmata on karistuse preventiivne funktsioon. Veel leiab kassaator, et mõistetud karistus ei ole

kooskõlas üldise karistuspoliitikaga ja õiglane oleks M. J. karistuseks mõista vabadusekaotus viieks aastaks.

2. Kassatsioonkaebuse kohta esitas süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat I. Seimar kirjalikud vastuväited,

milles leiab, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a otsus on seaduslik ning

põhjendatud. Kaitsja on seisukohal, et kannatanu esindaja kassatsioonkaebus on põhjendamata ja vastuolus

kannatanu esindaja poolt maakohtus tehtud avaldusega kohtualusele mõistetava karistuse kohta. M. J.-le

karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki KrK §-s 36 ettenähtud asjaolusid. Põhjendatud ja seaduslik on M.

J.-le karistuse mõistmine KrK § 39 alusel alla seaduses ettenähtud alammäära.

Kohtuistungil jäi süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat I. Seimar kirjalikes vastuväidetes esitatud

seisukohtade juurde ja palus jätta kohtuotsuse muutmata ning kassatsioonkaebuse rahuldamata. Prokurör

toetas kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist, kuid leidis, et M. J. karistamine reaalse

vabadusekaotusliku karistusega ei ole põhjendatud.

III Riigikohtu kriminaalkolleegiumi põhjendused ja järeldused.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud süüdimõistetu

kaitsja ja prokuröri seletused, leidis, et Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a otsus

M. J. süüdistusasjas KrK § 204 lg 1 järgi on seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. Kannatanu

S. S. esindaja vandeadvokaat A. Raudsiku kassatsioonkaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on õigesti rõhutanud, et mittekoosseisuliste vastutust raskendavate

asjaoludena KrK § 38 mõttes ei ole õige arvestada neid asjaolusid, mis on kohtualuse süüdistuses kuriteo

koosseisulisteks asjaoludeks. Käesoleval juhul on M. J. süüdistuses sellisteks asjaoludeks auto juhtimine

alkoholijoobe seisundis (LE p 46 lg 1), valesti valitud ja teeoludele mittevastava liialt suure sõidukiirusega

(LE p 81) ning nende rikkumistega kannatanutele üliraske, raske ja kerge kehavigastuse tekitamine.

Vaatamata sellele, et kohus ei ole alkoholijoovet arvestanud kohtualuse vastutust raskendava asjaoluna KrK

§ 38 p 10 alusel, ei tähenda see, et kohus seda asjaolu karistuse mõistmisel üldse ei arvestanud.

Kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistuse mõistmisel arvestanud muuhulgas ka kuriteo raskust ja laadi,

mis näitab, et kohus on ülaltoodud asjaolusid karistuse mõistmisel arvestanud.

3. Põhjendatult on kohtud käesoleval juhul lugenud toimepandud kuriteo raskust oluliselt vähendavateks

erandlikeks tehioludeks seda, et just kannatanu S. S. tervisliku seisundi halvenemine ussihammustuse tõttu

ning M. J. siiras soov kindlustada kannatanule võimalikult kiiresti vajalik arstiabi põhjustasid sõiduauto

juhtimise kerge astme alkoholijoobes ja liialt suure sõidukiirusega. Seega on KrK § 39 kohaldamine

põhjendatud ja seaduslik. Kassatsioonkaebuses toodud väide, et kohtuotsuse kohaselt oli kohtualusele

karistuse mõistmisel KrK § 39 kohaldamise aluseks vaid kohtu poolt tuvastatud M. J. vastutust kergendavad

asjaolud, ei vasta tegelikkusele (vt tl 157 ja 202).

Eeltoodu alusel ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Jätta Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a otsus M. J. süüdistusasjas KrK

§ 204 lg 1 järgi muutmata.

2. Kannatanu S. S. esindaja vandeadvokaat Aivar Raudsiku kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 27. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Kohtu liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher