3-3-1-17-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMikkeri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 99 lg 1 kohaldamise asjas vaatas 15. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna
Legislator headnote
AI generated3-3-1-17-99 · Riigikohus: aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna
Full text
3-3-1-17-99
MÄÄRUS
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 26. aprillil 1999
M. Mikkeri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 99 lg 1 kohaldamise asjas
Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann
vaatas 15. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 1999. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas
nr. II-3õ/10/99.
Protsessiosalistena võtsid istungist osa Harju Politseiprefektuuri Liikluspolitsei esindaja Lembit
Prunt ja Marek Saar. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.
8. oktoobril 1998 koostas Harju Politseiprefektuuri välipolitsei nooreminspektor
haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et 8. oktoobril 1998 Maret Mikker, juhtides sõidukit,
kaldus kolmeharulisel ristmikul vasakpööret tehes vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva,
Marek Saare poolt juhitava Harju Politseiprefektuurile kuuluva sõidukiga. Liiklusõnnetusega tekitati
varaline kahju. M. Mikkeri juhitud sõidukil sai kahjustada parempoolne esiosa, M. Saare juhitud
sõidukil parempoolne külg alates esiuksest. Protokolli kohaselt rikkus M. Mikker Liikluseeskirja
punkti 89 nõudeid ja pani toime HÕS § 99 lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise.
Harju Politseiprefektuuri liikluspolitsei komissari 9. oktoobri 1998. a. otsusega karistati M. Mikkerit
haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud haldusõiguserikkumise eest HÕS § 99 lg 1 järgi
juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.
19. oktoobril 1998 esitas M. Mikker Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus
liikluspolitsei komissari 9. oktoobri 1998. a. otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks
politseiprefektuuri. Kaebuses leiti, et liiklusõnnetuse asjaolusid on uuritud ühekülgselt. HÕS § 99
lg 1 kohaldamine eeldab Liikluseeskirja eiramise ja varalise kahju vahelist põhjuslikku seost. Antud
asjas ei ole tõendatud, et kaebuse esitaja käitumine põhjustas varalise kahju. Liiklusõnnetus leidis
aset samaliigiliste teede ristmikul, kus puuduvad liiklust korraldavad märgid. Liikluseeskirja punkti
133 kohaselt peab sõiduki juht reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul andma teed paremalt
läheneva sõiduki juhile. Teine juht sõitis ristmikule, kuigi paremalt lähenes kaebuse esitaja poolt
juhitud sõiduk, ning üritas peatumata ristmikku ületada, mis nähtub sõidukite vigastustest ja
klaasikildude asukohast ristmikul.
Harju Maakohtu halduskohtuniku 24. novembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3/6-32/98 jäeti
M. Mikkeri kaebus rahuldamata ja halduskaristuse määramise otsus muutmata. Kohtuotsuses märgiti,
et vastavalt HÕS §-le 282 arutab halduskohus kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse
peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll. Seepärast
ei saa kohus kaebuse läbivaatamisel anda õiguslikku hinnangut liiklusõnnetuses osalenud teise juhi
tegevusele. Liiklusõnnetuse skeemil on näha, et M. Mikkeri juhitud sõiduk on ristmikul vasakule
pöörates kaldunud LE punkti 89 nõudeid rikkudes vastassuunavööndisse. Nimetatud rikkumine on
põhjuslikus seoses varalise kahjuga. Kaebuse esitaja vastupidised väited on ümber lükatud
liiklusõnnetuse kohta koostatud skeemi, protsessiosaliste seletuste ja tunnistaja ütlustega.
Klaasikildude asukoht ei välista sõiduki kaldumist vastassuunavööndisse. Teise liiklusõnnetuses
osaleja seletuse kohaselt soovis ta ristmikul pöörata paremale, kuid tema suunavööndis tuli vastu
M. Mikkeri juhitud sõiduk. Kokkupõrke ärahoidmiseks pööras M. Saar vasakule, püüdes M. Mikkeri
juhitud sõiduki eest läbi sõita, mis ei õnnestunud.
M. Mikkeri apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ning teha asjas uus otsus halduskaristuse
määramise otsuse tühistamise ning menetluse lõpetamise kohta HÕS § 218 p. 1 alusel koosseisu
puudumise tõttu. Apellandi väitel reguleerib LE punkt 89 liiklust teel üldse, kuid antud juhul toimus
liiklusõnnetus ristmikul. Seetõttu tuleb asja lahendamisel juhinduda LE peatükkide "Manöövrid" ja
"Sõit ristmikel" sätetest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebuse esitaja käitumise ja varalise kahju
vahel on põhjuslik seos, sest M. Mikker käitus vastavalt LE punktidele 76 ja 133. Nimetatud sätteid
on rikkunud teine liiklusõnnetuses osaleja.
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 1999. a. otsusega jäeti Harju Maakohtu
halduskohtuniku otsus muutmata ja M. Mikkeri apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu
halduskolleegium leidis, et halduskohtunik on kohtuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et
liikluseeskirja rikkumine M. Mikkeri poolt on põhjuslikus seoses varalise kahjuga ning seega on ta
toime pannud haldusõiguserikkumise HÕS § 99 lõike 1 järgi. Kuna M. Mikker on nõustunud
liiklusõnnetuse skeemiga, siis on oletuslik ja paljasõnaline tema hilisem väide, et kokkupõrge toimus
ristmiku keskkoha lähedal hetkel, kui M. Saare poolt juhitav sõiduk püüdis peatumata ületada
ristmikku. Vigastuste asukoht sõidukitel on tingitud asjaolust, et M. Saar keeras kokkupõrke
vältimiseks vasakule. Klaasikildude asukohast ei saa teha ühest järeldust kokkupõrke koha kohta, sest
klaasi purunemisel ei pruugi killud langeda kokkupõrke kohale. Liiklusõnnetuse skeemil kujutatud
sõiduki jäljed näitavad, et kaebuse esitaja sõitis ristmikul vastassuunavööndisse. Seega rikkus
M. Mikker LE p. 78 nõudeid. Parema käe reegli järgimine ei anna ristmikul sõitjale õigust kalduda
vastassuunavööndisse. Kui M. Mikker oleks käitunud Liikluseeskirja kohaselt, oleks M. Saar saanud
sooritada kavatsetud pöörde paremale.
17. veebruaril 1999 esitas M. Mikker kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu
otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on
eiranud HÕS §-de 301 lg 4 ja 225 nõudeid, jättes tähelepanuta apellandi väite LE p. 89 ebaõige
kohaldamise kohta. Ringkonnakohus on vastuolus HÕS §-ga 282 leidnud, et M. Mikker on rikkunud
LE p. 78. Selline järeldus ei ole kooskõlas haldusõiguserikkumise protokollis esitatud väidetava
haldusõiguserikkumise kirjeldusega. M. Mikker on käitunud kooskõlas LE XIV peatüki "Sõit
ristmikul" nõuetega, mistõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tema käitumine põhjustas
varalise kahju.
Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium
leidis:
1. Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt rikkus M. Mikker LE punkti 89 nõudeid, sest ta kaldus
ristmikul vastassuunavööndisse. Liikluseeskirja selle sätte järgi tuleb asulavälisel teel sõita sõidutee
parempoolse ääre lähedal. M. Mikker väidab, et kokkupõrge toimus ristmikul. Kuna Liikluseeskirja
punkti 2 järgi on ristmik ristuvatest teedest moodustuv ala, mille piiriks on mõtteline joon, siis ei ole
ristmikul võimalik sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal.
Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kuna M. Mikker nõustus liiklusõnnetuse
skeemiga, siis on oletuslik ja paljasõnaline tema väide, et kokkupõrge toimus ristmikul.
Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt asusid klaasikillud ristmikul. Seletuses Liikluspolitseile väidab
M. Saar, et tema juhitud sõiduki kiirus oli 20 km/t. Mõistlik on eeldada, et neist asjaoludest, samuti
sõidukite kahjustustest on võimalik teha olulisi järeldusi kokkupõrke koha suhtes. Samuti on mõistlik
eeldada, et kokkupõrke asjaolude kohta võimaldab olulisi järeldusi teha M. Saare juhitud sõiduki
asukoht ristmikul tee vasakpoolses osas, tee laius ja M. Mikkeri juhitud sõiduki asukoht
pärisuunavööndis 5,3 m kaugusel täielikult ristmikul asuvast teisest sõidukist.
Nende eriteadmisi nõudvate oluliste järelduste tegemiseks tuleb kohtul, tulenevalt HÕS §-st 224 lg 1,
määrata ekspertiis ja hinnata eksperdi arvamust kui tõendit. Halduskohtunik ja kohus peavad
igakülgselt ja täielikult uurima kõiki olulisi asjaolusid. Selline nõue on sätestatud HÕS §-s 225. Sama
seadustiku §-de 276 p. 7 ja 294 lg 1 alusel võib halduskohtunik haldusõiguserikkumise asjaolude
väljaselgitamiseks, kui selleks on vaja eriteadmisi, määrata ekspertiisi asja kohtulikuks arutamiseks
ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal. HÕS § 286 lg 1 järgi peab halduskohtunik küsima
kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlus ekspert välja kutsuda. Kohtuistungi protokollist
ei nähtu, et halduskohtunik oleks sellise küsimusega kohtuliku arutamise osaliste poole pöördunud.
2. Ringkonnakohtu väide, et M. Mikkeron rikkunud LE p. 78, ei ole iseenesest vastuolus M. Mikkeri
haldusõiguserikkumise kirjeldusega haldusõiguserikkumise protokollis. Liikluseeskirja p. 78
kohustab juhti ristmikul sõitma nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta
vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndina tuleb LE p. 2 alusel mõista sõidutee vasakpoolset osa.
Kui kvalifitseerida M. Mikkeri haldusõiguserikkumine LE p. 78 järgi, siis tuleks üldjuhul eeldada, et
kokkupõrge toimus väljaspool sõiduteede ristumisala. Seega tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas
tuvastada kokkupõrkekoht - kas liiklusõnnetus toimus ristmikul, sõiduteede ristumisalal või
väljaspool ristmikku.
Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, siis peab muutmata jääma ka
M. Mikkeri haldusõiguserikkumise kvalifikatsioon LE p. 89 järgi. Ringkonnakohtu vaidlustatud
otsuses on jäetud küll halduskohtuniku otsus muutmata, kuid otsuse motiveerivas osas on leitud, et
M. Mikkeri käitumine oli vastuolus LE punktiga 78.
Kuna kohtud ei ole selles haldusõiguserikkumise asjas uurinud kõiki olulisi asjaolusid igakülgselt ja
täielikult, tuleb ringkonnakohtu otsus HÕS §-s 225 sätestatud nõuete rikkumise tõttu HÕS § 325 lg 1
alusel tühistada.
Juhindudes HÕS §-dest 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 311 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium
otsustab:
Rahuldada Maret Mikkeri kassatsioonkaebus.
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 1999. a. otsus
haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/10/99 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale
ringkonnakohtule.
Tagastada aktsiaseltsile Polaris-Vara kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis)
krooni.
Määrus jõustub 26. aprillil 1999 teatavaks tegemisest.
Tõnu Anton
Hele-Kai Remmel
Harri Salmann