Legislator Case Law & Legislation
3-3-1-17-99 ECLI:EE:RK:1999:3.3.1.17.99.118 AI generated

3-3-1-17-99 · Riigikohus

Case Number 3-3-1-17-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Mikkeri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 99 lg 1 kohaldamise asjas vaatas 15. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna

Legislator headnote

AI generated

3-3-1-17-99 · Riigikohus: aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-3-1-17-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 26. aprillil 1999

M. Mikkeri kassatsioonkaebuse läbivaatamine HÕS § 99 lg 1 kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 15. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Maret Mikkeri kassatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 1999. a. otsuse peale haldusõiguserikkumise asjas

nr. II-3õ/10/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Harju Politseiprefektuuri Liikluspolitsei esindaja Lembit

Prunt ja Marek Saar. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

8. oktoobril 1998 koostas Harju Politseiprefektuuri välipolitsei nooreminspektor

haldusõiguserikkumise protokolli selle kohta, et 8. oktoobril 1998 Maret Mikker, juhtides sõidukit,

kaldus kolmeharulisel ristmikul vasakpööret tehes vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastutuleva,

Marek Saare poolt juhitava Harju Politseiprefektuurile kuuluva sõidukiga. Liiklusõnnetusega tekitati

varaline kahju. M. Mikkeri juhitud sõidukil sai kahjustada parempoolne esiosa, M. Saare juhitud

sõidukil parempoolne külg alates esiuksest. Protokolli kohaselt rikkus M. Mikker Liikluseeskirja

punkti 89 nõudeid ja pani toime HÕS § 99 lõikes 1 sätestatud haldusõiguserikkumise.

Harju Politseiprefektuuri liikluspolitsei komissari 9. oktoobri 1998. a. otsusega karistati M. Mikkerit

haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud haldusõiguserikkumise eest HÕS § 99 lg 1 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks.

19. oktoobril 1998 esitas M. Mikker Harju Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus

liikluspolitsei komissari 9. oktoobri 1998. a. otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks

politseiprefektuuri. Kaebuses leiti, et liiklusõnnetuse asjaolusid on uuritud ühekülgselt. HÕS § 99

lg 1 kohaldamine eeldab Liikluseeskirja eiramise ja varalise kahju vahelist põhjuslikku seost. Antud

asjas ei ole tõendatud, et kaebuse esitaja käitumine põhjustas varalise kahju. Liiklusõnnetus leidis

aset samaliigiliste teede ristmikul, kus puuduvad liiklust korraldavad märgid. Liikluseeskirja punkti

133 kohaselt peab sõiduki juht reguleerimata samaliigiliste teede ristmikul andma teed paremalt

läheneva sõiduki juhile. Teine juht sõitis ristmikule, kuigi paremalt lähenes kaebuse esitaja poolt

juhitud sõiduk, ning üritas peatumata ristmikku ületada, mis nähtub sõidukite vigastustest ja

klaasikildude asukohast ristmikul.

Harju Maakohtu halduskohtuniku 24. novembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3/6-32/98 jäeti

M. Mikkeri kaebus rahuldamata ja halduskaristuse määramise otsus muutmata. Kohtuotsuses märgiti,

et vastavalt HÕS §-le 282 arutab halduskohus kaebust haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse

peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud haldusõiguserikkumise protokoll. Seepärast

ei saa kohus kaebuse läbivaatamisel anda õiguslikku hinnangut liiklusõnnetuses osalenud teise juhi

tegevusele. Liiklusõnnetuse skeemil on näha, et M. Mikkeri juhitud sõiduk on ristmikul vasakule

pöörates kaldunud LE punkti 89 nõudeid rikkudes vastassuunavööndisse. Nimetatud rikkumine on

põhjuslikus seoses varalise kahjuga. Kaebuse esitaja vastupidised väited on ümber lükatud

liiklusõnnetuse kohta koostatud skeemi, protsessiosaliste seletuste ja tunnistaja ütlustega.

Klaasikildude asukoht ei välista sõiduki kaldumist vastassuunavööndisse. Teise liiklusõnnetuses

osaleja seletuse kohaselt soovis ta ristmikul pöörata paremale, kuid tema suunavööndis tuli vastu

M. Mikkeri juhitud sõiduk. Kokkupõrke ärahoidmiseks pööras M. Saar vasakule, püüdes M. Mikkeri

juhitud sõiduki eest läbi sõita, mis ei õnnestunud.

M. Mikkeri apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ning teha asjas uus otsus halduskaristuse

määramise otsuse tühistamise ning menetluse lõpetamise kohta HÕS § 218 p. 1 alusel koosseisu

puudumise tõttu. Apellandi väitel reguleerib LE punkt 89 liiklust teel üldse, kuid antud juhul toimus

liiklusõnnetus ristmikul. Seetõttu tuleb asja lahendamisel juhinduda LE peatükkide "Manöövrid" ja

"Sõit ristmikel" sätetest. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kaebuse esitaja käitumise ja varalise kahju

vahel on põhjuslik seos, sest M. Mikker käitus vastavalt LE punktidele 76 ja 133. Nimetatud sätteid

on rikkunud teine liiklusõnnetuses osaleja.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 19. jaanuari 1999. a. otsusega jäeti Harju Maakohtu

halduskohtuniku otsus muutmata ja M. Mikkeri apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu

halduskolleegium leidis, et halduskohtunik on kohtuotsuses jõudnud õigele järeldusele, et

liikluseeskirja rikkumine M. Mikkeri poolt on põhjuslikus seoses varalise kahjuga ning seega on ta

toime pannud haldusõiguserikkumise HÕS § 99 lõike 1 järgi. Kuna M. Mikker on nõustunud

liiklusõnnetuse skeemiga, siis on oletuslik ja paljasõnaline tema hilisem väide, et kokkupõrge toimus

ristmiku keskkoha lähedal hetkel, kui M. Saare poolt juhitav sõiduk püüdis peatumata ületada

ristmikku. Vigastuste asukoht sõidukitel on tingitud asjaolust, et M. Saar keeras kokkupõrke

vältimiseks vasakule. Klaasikildude asukohast ei saa teha ühest järeldust kokkupõrke koha kohta, sest

klaasi purunemisel ei pruugi killud langeda kokkupõrke kohale. Liiklusõnnetuse skeemil kujutatud

sõiduki jäljed näitavad, et kaebuse esitaja sõitis ristmikul vastassuunavööndisse. Seega rikkus

M. Mikker LE p. 78 nõudeid. Parema käe reegli järgimine ei anna ristmikul sõitjale õigust kalduda

vastassuunavööndisse. Kui M. Mikker oleks käitunud Liikluseeskirja kohaselt, oleks M. Saar saanud

sooritada kavatsetud pöörde paremale.

17. veebruaril 1999 esitas M. Mikker kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu

otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Kassaator väidab, et ringkonnakohus on

eiranud HÕS §-de 301 lg 4 ja 225 nõudeid, jättes tähelepanuta apellandi väite LE p. 89 ebaõige

kohaldamise kohta. Ringkonnakohus on vastuolus HÕS §-ga 282 leidnud, et M. Mikker on rikkunud

LE p. 78. Selline järeldus ei ole kooskõlas haldusõiguserikkumise protokollis esitatud väidetava

haldusõiguserikkumise kirjeldusega. M. Mikker on käitunud kooskõlas LE XIV peatüki "Sõit

ristmikul" nõuetega, mistõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et tema käitumine põhjustas

varalise kahju.

Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

1. Haldusõiguserikkumise protokolli kohaselt rikkus M. Mikker LE punkti 89 nõudeid, sest ta kaldus

ristmikul vastassuunavööndisse. Liikluseeskirja selle sätte järgi tuleb asulavälisel teel sõita sõidutee

parempoolse ääre lähedal. M. Mikker väidab, et kokkupõrge toimus ristmikul. Kuna Liikluseeskirja

punkti 2 järgi on ristmik ristuvatest teedest moodustuv ala, mille piiriks on mõtteline joon, siis ei ole

ristmikul võimalik sõita sõidutee parempoolse ääre lähedal.

Ringkonnakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et kuna M. Mikker nõustus liiklusõnnetuse

skeemiga, siis on oletuslik ja paljasõnaline tema väide, et kokkupõrge toimus ristmikul.

Liiklusõnnetuse skeemi kohaselt asusid klaasikillud ristmikul. Seletuses Liikluspolitseile väidab

M. Saar, et tema juhitud sõiduki kiirus oli 20 km/t. Mõistlik on eeldada, et neist asjaoludest, samuti

sõidukite kahjustustest on võimalik teha olulisi järeldusi kokkupõrke koha suhtes. Samuti on mõistlik

eeldada, et kokkupõrke asjaolude kohta võimaldab olulisi järeldusi teha M. Saare juhitud sõiduki

asukoht ristmikul tee vasakpoolses osas, tee laius ja M. Mikkeri juhitud sõiduki asukoht

pärisuunavööndis 5,3 m kaugusel täielikult ristmikul asuvast teisest sõidukist.

Nende eriteadmisi nõudvate oluliste järelduste tegemiseks tuleb kohtul, tulenevalt HÕS §-st 224 lg 1,

määrata ekspertiis ja hinnata eksperdi arvamust kui tõendit. Halduskohtunik ja kohus peavad

igakülgselt ja täielikult uurima kõiki olulisi asjaolusid. Selline nõue on sätestatud HÕS §-s 225. Sama

seadustiku §-de 276 p. 7 ja 294 lg 1 alusel võib halduskohtunik haldusõiguserikkumise asjaolude

väljaselgitamiseks, kui selleks on vaja eriteadmisi, määrata ekspertiisi asja kohtulikuks arutamiseks

ettevalmistamise ajal või asja läbivaatamise ajal. HÕS § 286 lg 1 järgi peab halduskohtunik küsima

kohtuliku arutamise osalistelt, kas nendel on taotlus ekspert välja kutsuda. Kohtuistungi protokollist

ei nähtu, et halduskohtunik oleks sellise küsimusega kohtuliku arutamise osaliste poole pöördunud.

2. Ringkonnakohtu väide, et M. Mikkeron rikkunud LE p. 78, ei ole iseenesest vastuolus M. Mikkeri

haldusõiguserikkumise kirjeldusega haldusõiguserikkumise protokollis. Liikluseeskirja p. 78

kohustab juhti ristmikul sõitma nii, et sõiduteede ristumisalalt välja sõites ei satuta

vastassuunavööndisse. Vastassuunavööndina tuleb LE p. 2 alusel mõista sõidutee vasakpoolset osa.

Kui kvalifitseerida M. Mikkeri haldusõiguserikkumine LE p. 78 järgi, siis tuleks üldjuhul eeldada, et

kokkupõrge toimus väljaspool sõiduteede ristumisala. Seega tuleb selles haldusõiguserikkumise asjas

tuvastada kokkupõrkekoht - kas liiklusõnnetus toimus ristmikul, sõiduteede ristumisalal või

väljaspool ristmikku.

Kui ringkonnakohus jätab halduskohtuniku otsuse muutmata, siis peab muutmata jääma ka

M. Mikkeri haldusõiguserikkumise kvalifikatsioon LE p. 89 järgi. Ringkonnakohtu vaidlustatud

otsuses on jäetud küll halduskohtuniku otsus muutmata, kuid otsuse motiveerivas osas on leitud, et

M. Mikkeri käitumine oli vastuolus LE punktiga 78.

Kuna kohtud ei ole selles haldusõiguserikkumise asjas uurinud kõiki olulisi asjaolusid igakülgselt ja

täielikult, tuleb ringkonnakohtu otsus HÕS §-s 225 sätestatud nõuete rikkumise tõttu HÕS § 325 lg 1

alusel tühistada.

Juhindudes HÕS §-dest 324 lg 1 p. 2, 325 lg 1 ja 311 lg 2, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Rahuldada Maret Mikkeri kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 1999. a. otsus

haldusõiguserikkumise asjas nr. II-3õ/10/99 ja saata asi uuesti läbivaatamiseks samale

ringkonnakohtule.

Tagastada aktsiaseltsile Polaris-Vara kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend viis)

krooni.

Määrus jõustub 26. aprillil 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton

Hele-Kai Remmel

Harri Salmann