3-1-1-39-99 · Riigikohus

3-1-1-39-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 20. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Lea Kalm ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter

Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Aleksandr T?ubarovi süüdistuses KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa Aleksandr T?ubarovi kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv ja riigiprokurör

Marge Püss.

I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksandr T?ubarov mõisteti Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai 1995. a otsusega süüdi KrK § 140

lg 2 p-de 1, 2 ja 4; § 141 lg 1 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 197 lg 2 p 2 järgi.

Kuritegude kogumi eest mõisteti talle lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust kinnises

vanglas. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 31. jaanuar 1994. a. A. T?ubarov mõisteti süüdi

27. juunil 1992. a ning 26. mail, 1. ja 2. juunil 1993. a toimepandud kuritegude eest. Ta vabanes

seoses karistuse ärakandmisega 31. jaanuaril 1997. a.

2. Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsusega mõisteti A. T?ubarov süüdi KrK § 115 lg 2 p-

de 2 ja 3 järgi ja teda karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises vanglas. Karistuse

kandmise aja alguseks loeti 12. mai 1998. a. Karistuse kandmise tähtaja hulka arvestati

eelvangistuses viibitud aeg 30. septembrist kuni 2. oktoobrini 1992. a. A. T?ubarov mõisteti süüdi

selles, et ta 29. septembril 1992. a, olles alkoholijoobes, grupis koos teiste isikutega, vägistas Narvas

Pu?kini tn 23-3 alaealise J. P. Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsuse peale esitas A. T?

ubarov apellatsioonkaebuse, milles vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

ning palus kergendada talle mõistetud karistust.

3. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 1999. a otsusega tühistati Narva

Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsus A. T?ubarovile mõistetud karistuse osas. KrK § 40 lg 3 alusel

arvestas ringkonnakohus A. T?ubarovile Kohtla-Järve Linnakohtu otsusega mõistetud ja

ajavahemikul 31. jaanuarist 1994. a kuni 31. jaanuarini 1997. a ärakantud 3-aastase vabadusekaotuse

Narva Linnakohtu 16. detsembri 1998. a otsusega mõistetud karistuse kandmise aja hulka ning luges

mõistetud 3-aastase vabadusekaotusliku karistuse kantuks. Ringkonnakohus märkis, et A. T?ubarovi

lõplik karistus kuritegude kogumi eest tuleb mõista KrK § 40 lg 3 alusel ning karistusmäär peaks

ületama kolme aastat. Kuid kuna kriminaalasja vaadatakse läbi üksnes kohtualuse

apellatsioonkaebuse alusel, milles taotletakse karistuse kergendamist, ei pidanud kohus võimalikuks

väljuda apellatsioonkaebuse piiridest ja raskendada kohtualuse olukorda.

4. Ringkonnakohtu otsuse peale esitas Riigiprokurör Jaan Naaber kassatsioonkaebuse, milles

taotletakse Viru Ringkonnakohtu 5. veebruari 1999. a otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist

samale kohtule uueks sisuliseks arutamiseks.

Kassaator nõustub ringkonnakohtu otsuses märgituga, et Narva Linnakohus oleks pidanud A. T?

ubarovi suhtes kohaldama hiljem tuvastatud konkurentsi põhimõtet, kuna arutatud kuriteo pani ta

toime 29. septembril 1992. a, s.o enne Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai 1995. a otsust. Seega oleks

tulnud kohaldada KrK § 40 lg 3 sätteid sõnastuses, mis kehtis enne 5. veebruari 1996. a.

Kolmeaastasele vabadusekaotuslikule karistusele oleks tulnud liita Kohtla-Järve Linnakohtu 19. mai

1995. a otsusega mõistetud 3 aastat vabadusekaotust osaliselt ning lõplikuks karistuseks lugeda 4

aastat ja 6 kuud vabadusekaotust, millest kantuks lugeda 3 aastat vabadusekaotust. Prokurör taotleb

A. T?ubarovi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 aasta ja 6 kuud

vabadusekaotust algusega 12. maist 1998. a. Vastupidiselt teise astme kohtu otsuses

sisalduvale, prokurör ei leia, et A. T?ubarovile mõistetud karistuste osaline liitmine KrK § 40 lg 3

alusel oleks käsitatav kohtualuse olukorra raskendamisena. Samas pidades teoreetiliselt võimalikuks

A. T?ubarovile mõistetud karistuste kaetuks lugemist KrK § 40 lg 3 alusel, leiab prokurör, et

sisuliselt pole ringkonnakohtu taoline lahend põhjendatud ning on täielikult motiveerimata.

5. Riigikohtu istungil vaidles kaitsja protestile vastu ning leidis, et ringkonnakohtu otsuse tühistamine

raskendab A. T?ubarovi olukorda. Prokurör toetas esitatud kassatsioonprotesti selles toodud

motiividel.

II RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning ära kuulanud kaitsja ja

prokuröri seletused leiab, et esitatud kassatsioonprotest kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Narva Linnakohus, mõistes A. T?ubarovi 16. detsembril 1998. a süüdi 29. septembril 1992. a

toimepandud vägistamise eest, jättis tema suhtes kohaldamata KrK § 40 lg 3 sätted.

KrK § 40 lg 3 (1. juuni 1992. a redaktsioonis) sätestas, et kui pärast kohtuotsuse tegemist

tuvastatakse, et isik on süüdi veel teises kuriteos, mille ta on toime pannud enne esimeses asjas

kohtuotsuse tegemist, mõistetakse karistus KrK § 40 lg 1 sätete järgi. Karistuse kandmise hulka

arvatakse esimese kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt kantud karistus. Kui eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistus on täielikult kantud, arvatakse see lõplikust karistusest maha. KrK § 40 lg 1

(1. juuni 1992. a redaktsioonis) sätestas nõuded kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel.

Selle sätte kohaselt võib kuritegude kogumi eest lõpliku karistuse mõistmisel lugeda kergema

karistuse kaetuks raskema karistusega või liita mõistetud karistused täies ulatuses või osaliselt

kriminaalkoodeksi eriosa selle paragrahvi piirides, mis näeb ette raskema karistuse.

Narva Linnakohus jättis A. T?ubarovile 16. detsembril 1998. a kuritegude kogumi eest lõpliku

karistuse üldse mõistmata. Seda kohtuviga püüdis parandada Viru Ringkonnakohus 5. veebruari

1999. a otsusega, lugedes kuritegude kogumi eest mõistetud karistused kaetuks ja seega ka kantuks.

2. Riigikohtu kriminaalkolleegium kinnitab 22. aprilli 1997. a otsuses L. B süüdistusasjas nr 3-1-1-

44-97 (RT III 1997,16,169) väljendatud seisukohta, mille kohaselt lõpliku karistuse mõistmine

kuritegude kogumi eest kuulub vastavalt KrMK § 266 lg-le 2 obligatoorselt lahendamisele ka

ringkonnakohtus kohtuotsuse tegemisel. Seega Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium võis

mõista lõpliku karistuse kuritegude kogumi eest KrK § 40 lg 3 järgi. Karistuse mõistmisel kuritegude

kogumi eest on ringkonnakohus jätnud aga arvestamata põhimõttega, mille kohaselt kogumisse

kuuluvate kuritegude eest üheliigiliste ja ?suuruste karistuste mõistmisel on lubatud ühe karistuse

teisega kaetuks lugemine ainult siis, kui need karistused on mõistetud kriminaalkoodeksi vastava

paragrahvi sanktsiooni ülempiires. See on kuritegude kogumi eest mõistetud karistuste liitmise

üldpõhimõte, mis tuleneb kohustusest arvestada asjaoluga, et isiku poolt mitme tahtliku kuriteo

toimepanemine peab tooma kaasa rangema karistuse.

3. Ringkonnakohtu otsuses nenditakse, et A. T?ubarovi lõplikuks karistuseks peab olema rohkem kui

kolm aastat vabadusekaotust. Järelikult ka ringkonnakohus ise tunnistab, et A. T?ubarovile peab

lõplik karistus kuritegude kogumi eest kujunema karistuste liitmise, mitte hõlmamise teel.

Ringkonnakohus on põhistanud mõistetud karistuse kantuks lugemist asjaoluga, et kuna ükski

menetlusosaline pole taotlenud kohtualusele mõistetud lõpliku karistuse tühistamist, siis ei pea

ringkonnakohus võimalikuks apellatsioonkaebuse piiridest väljumist ega saa raskendada kohtualuse

olukorda. See põhjendus on asjakohatu, kuna A. T?ubarovile ei mõistetud linnakohtu otsusega

lõplikku karistust kuritegude kogumi eest ja seega ei saanud selle tühistamist ka keegi

menetlusosalistest nõuda.

4. Kohtualuse poolt esitatud apellatsioonkaebuses taotleti KrK § 115 lg 2 p-de 2 ja 3 eest mõistetud

karistuse kergendamist. Ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, mis osas A. T?ubarovi apellatsioonkaebus

rahuldati ja milles seisnes mõistetud karistuse tühistamine. Ringkonnakohus ei ole andnud hinnangut

esitatud apellatsioonkaebusele ega ole uue otsuse tegemisel ka ise mõistnud A. T?ubarovile karistust

kuritegude kogumi eest, vaid on arvestanud ainult varem ärakantud karistuse Narva Linnakohtu

16. detsembril 1998. a otsusega mõistetud karistuse hulka.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-dest 2 ja 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Viru Ringkonnakohtu 5. veebruari 1999. a otsus Aleksandr T?ubarovi

süüdistusasjas ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt.

Välja mõista Aleksandr T?ubarovilt 450.-kr kaitsjatasu riigieelarve tuludesse.

Otsus jõustub 20. aprillil 1999 ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Lea Kalm

Liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher