3-3-2-1-99 · Riigikohus

3-3-2-1-99

MÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 19. aprillil 1999

E.-V. Karusoo esindaja teistmisavalduse läbivaatamine Omandireformi aluste seaduse § 8 lg 5

kohaldamise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 7. aprillil 1999 avalikul kohtuistungil läbi Erna-Vaike Karusoo esindaja vandeadvokaat

Toomas Keevalliku teistmisavalduse alusel Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 1996. a. otsuse

haldusasjas nr. 3-29/96.

Protsessiosalisena võttis istungist osa Erna-Vaike Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas

Keevallik. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Erna-Vaike Karusoo esitas õigel ajal Tallinna Linnavarade Ametile avalduse, milles palus tunnistada

end omandireformi õigustatud subjektiks tema tädile Liisa Pahlile kuulunud õigusvastaselt

võõrandatud elamu ja krundi suhtes asukohaga Tallinnas Kunderi 22. Selle vara tagastamist taotlesid

ka E.-V. Karusoo õde Selma-Elisabeth Pahk ja õe Helga-Emilie Kivari tütar Reet Kivari.

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Tallinna linnakomisjoni 2. oktoobri

1995. a. otsusega nr. 6157 loeti Tallinnas Kunderi 22 asuvad hooned ja krunt 706, 02 m2 (endine

kinnistu nr. 3587) omandireformi objektiks. Sama otsuse punktiga 2 loeti tõendatuks, et see vara

kuulus õigusvastase võõrandamise ajal Balti eraseaduse §-de 79 ja 80 alusel Johann Pahlile ja Liisa

Pahlile võrdsetes mõttelistes osades. Nimetatud otsuse punktiga 3 tunnistati selle vara suhtes

omandireformi õigustatud subjektideks L. Pahli õe tütred Erna-Vaike Karusoo ja Selma Pahk ning õe

tütretütar Reet Kivari, igaüks 1/6 mõttelises osas.

22. jaanuaril 1996 esitas E.-V. Karusoo esindaja Maanus Siigur Tallinna Halduskohtule kaebuse,

milles palus tunnistada ÕVVTK Tallinna linnakomisjoni 2. oktoobri 1995. a. otsuse nr. 6157 punkti 3

seadusevastaseks. Kaebuse kohaselt omandasid L. Pahl ja J. Pahl kinnisvara aadressil Kunderi 22

abielu kestel. Kuigi kinnistusraamatusse kanti kinnistu nr. 3587 J. Pahli nimele, oli see tol ajal

kehtinud Balti eraseaduse järgi abikaasade ühisvara. J. Pahl suri 5. oktoobril 1940. Kuna ta polnud

testamenti teinud, oli tema ainsaks seadusjärgseks pärijaks abikaasa L. Pahl, kes võttis ka pärandi

vastu. Kaebuses märgiti, et "Liisa Pahlist mitteolenevatel asjaoludel ei olnud tal võimalik kinnisvara

oma nimele kinnistusraamatus vormistada, sest kinnistu nr. 3587 all olev kinnisvara natsionaliseeriti

02. 11. 1940. a.". Kaebaja leidis, et õigustatud subjektidele kuuluvad mõttelised osad tagastamisele

kuuluvast varast määras ÕVVTK Tallinna linnakomisjon valesti. Antud juhtumil on igal õigustatud

subjektil õigus mitte 1/6, vaid 1/3 mõttelisele osale Kunderi 22 asuvast elamust ja krundist.

Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 1996. a. otsusega haldusasjas nr. 3-29/96 jäeti E.-V. Karusoo

kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161

kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja

läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra punktide 15, 18 ja 21 kohaselt tuleb

õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks kindlaks määrata vara omanik

õigusvastase võõrandamise hetkel. Tol ajal kehtinud Balti eraseaduse §-de 79 ja 80 järgi kuulus

kinnistu nr. 3587 võrdsetes mõttelistes osades J. Pahli ja L. Pahli varaühisusse. J. Pahl suri

5. oktoobril 1940. a. Kohus asus seisukohale, et vara õigusvastaselt "võõrandamise ajaks ei olnud

Liisa Pahlile üle läinud omandiõigus kogu varale, mis kuni abikaasa surmani kuulus abikaasade

varaühisusse, vaid talle kuulus pool nimetatud varast". L. Pahl suri 1959. a. Kaebuse esitaja E.-

V. Karusoo, tema õde ja teise õe tütar on Maareformi seaduse § 5 lg 1 p. 2 ja Endiste omanike

õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku maal asuvate endise omaniku

hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse järgi omandireformi õigustatud subjektideks L. Pahlile

kuulunud kinnisvara osa suhtes. Eeltoodu põhjal leidis halduskohus, et ÕVVTK Tallinna

linnakomisjoni 2. oktoobri 1995. a. otsuse nr. 6157 punkt 3 on seaduslik.

E.-V. Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas Keevallik esitas HKS § 59 lg 1 p. 2 alusel

Riigikohtule teistmisavalduse, milles palub uute oluliste asjaolude ilmnemise tõttu tühistada Tallinna

Halduskohtu 29. veebruari 1996. a. otsuse haldusasjas nr. 3-29/96. Avalduses märgitakse, et Tallinna

Linnaarhiivi 11. jaanuari 1999. a. kirjaga nr. 1-7/16 teatati Tallinna 7. jaoskonnakohtuniku arhiivi

dokumentide, sh. J. Pahli testamendi kinnitamise säiliku ülevõtmisest Eesti

Riigiarhiivilt.Ahiividokumentidest nähtub, et 31. mail 1943. a. otsustas Tallinna

7. jaoskonnakohtunik tunnustada J. Pahli poolt 9. novembril 1932. a. tehtud testamenti ja kinnitada

testament seadusjõusse astunuks. Testamendi kohaselt pärandas J. Pahl kogu vara oma abikaasale

L. Pahlile. J. Pahli testamendi olemasolu ei olnud ega võinudki olla kaebuse esitajale varemalt teada.

Avaldaja märgib, et nimetatud testamendist "tuleneb üheselt, et Tallinna Halduskohtus vaidlustatud

ÕVVTK Tallinna Linnakomisjoni 02. 10. 1995. a. otsuse nr. 6157 punktis 3 sätestatu ei ole õige".

Järelikult mõjutab ilmnenud uus asjaolu Tallinna Halduskohtu 29. veebruari 1996. a. otsust.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalise, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

HKS § 59 lg 1 p. 1 kohaselt võib jõustunud kohtuotsust või -määrust uute asjaolude ilmnemisel uuesti

läbi vaadata, kui on ilmnenud uued olulised asjaolud, mis ei olnud ega võinudki olla kaebajale teada

ja mis otseselt mõjutavad asjas tehtud otsust või määrust.

E.-V. Karusoo taotlus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks rajanes Maareformi seaduse §-

l 5 lg 1 p. 2 ja Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise

omaniku maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seadusel. Kui endine omanik

on surnud ja ORAS §-s 8 märgitud isikuid ei ole, on MRS § 5 lg 1 p. 2 alusel maa tagastamist või

kompenseerimist õigus nõuda endise omaniku õdedel ja vendadel võrdsetes osades ning nende

alanejatel sugulastel, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast), võrdsetes osades, kusjuures

neil on õigus nõuda selle maa tagastamist või kompenseerimist, millele oleks olnud õigus nende

vanemal. Endiste omanike õdedele ja vendadele või nende alanejatele sugulastele endise omaniku

maal asuvate endise omaniku hoonete ja rajatiste tagastamise seaduse § 1 sätestab, et kui

õigusvastaselt võõrandatud maa endine omanik on surnud ja Eesti Vabariigi omandireformi aluste

seaduse paragrahvis 8 nimetatud pärijaid ei ole ning selle maa tagastamiseks on Eesti Vabariigi

maareformi seaduse paragrahv 5 lõike 1 punkti 2 alusel tähtaegselt esitanud vormikohased avaldused

endise omaniku õed ja vennad või nende alanejad sugulased, siis on neil õigus taotleda ka sellel maal

asuvate ning maa endisele omanikule kuulunud õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste

tagastamist.

Haldusasja materjalidest nähtub, et maa võõrandati J. Pahlilt tema eluajal, sest ta suri 5. oktoobril

1940.

Teistmisavalduses märgitakse teistmisalusena asjaolu, et J. Pahl tegi 1932. a. testamendi, millega ta

pärandas kogu oma vara abikaasale L. Pahlile. ORAS § 8 lg 1 sätestab, et kui õigusvastaselt

võõrandatud vara endine omanik on surnud ja ta on teinud testamendi, on omandireformi õigustatud

subjetiks testamendijärgsed pärijad testamendis määratud ulatuses.

Antud haldusasjas kuulub kohaldamisele ORAS § 8 lg 5, mis vaidlustatud haldusakti andmise ajal

kehtinud redaktsioonis sätestas: "Õigusvastaselt võõrandatud vara pärijatena käsitatakse ainult

käesolevas paragrahvis tähendatud isikuid. Kui endise omaniku pärija on surnud, ei lähe temale

kuuluva pärandiosa taotlemise õigus üle tema pärijatele, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõike

2. punktis tähendatud isikud." Seega testamendijärgse pärija surma korral pole tema pärijatel õigust

temale kuuluvale pärandiosale, välja arvatud juhud, kui vara taotlejateks on ORAS §-s 8 lg 3 p. 2

tähendatud isikud. Sellisteks isikuteks on ORAS § 8 lg 3 p. 2 järgi endise omaniku lapselapsed ja

teised alanejad sugulased, kui nende vanem on surnud (sõltumata surma ajast).

J. Pahli testamendijärgne pärija L. Pahl suri 1959. a. Kuna kaebaja E.-V. Karusoo ei kuulu ORAS §-

s 8 lg 3 p. 2 loetletud isikute hulka, siis pole ta J. Pahlile kuulunud õigusvastaselt võõrandatud vara

suhtes omandireformi õigustatud subjektiks.

Seega on esitatud teistmisavaldus põhjendamatu ega kuulu rahuldamisele.

Juhindudes HKS §-dest 64 lg 1 ja 57 p. 1, Riigikohtu halduskolleegium

otsustab:

Jätta Erna-Vaike Karusoo esindaja vandeadvokaat Toomas Keevalliku avaldus Tallinna

Halduskohtu 29. veebruari 1996. a. otsuse haldusasjas nr. 3-29/96 teistmiseks rahuldamata.

Määrus jõustub 19. aprilllil 1999. a. teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann