3-2-1-41-99 · Riigikohus

3-2-1-41-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 15. aprillil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik vaatas läbi

kirjalikus menetluses 15. märtsil 1999. a

ABB Eesti AS kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

12. oktoobri 1998. a otsuse Andrus Milleri hagis ABB Eesti AS vastu töölepingu lõpetamise

ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks ja sunnitud töölt puudumise aja eest

keskmise palga saamiseks.

Andres Miller töötas ABB Eesti AS-s ärikontrolli ametikohal alates 18. septembrist 1997. a kuni

töölepingu lõpetamiseni 22. jaanuaril 1998. a tööandja algatusel TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolse

töökohustuse rikkumise tõttu. Tööandja 22. jaanuari 1998. a käskkirja kohaselt puudus A. Miller töölt

15.-20. jaanuar 1998. a haiguse tõttu, kuid ei esitanud haiguslehte, millega rikkus jämedalt kehtivat

töökorda. 23. jaanuaril 1998. a tutvustati hagejale töölepingu lõpetamise käskkirja. Pärast seda samal

päeval postitas hageja haiguslehe kostjale.

Hagiavalduses palus hageja TLS § 117 lg 1 alusel tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks,

ennistada ta tööle ja mõista välja keskmine töötasu sunnitud töölt puudumise aja eest. Hageja leidis,

et ta ei rikkunud töökohustusi, ta oli tõepoolest haige ja kuna ta haiguse ajal kodus töötas, siis ta

leidis, et ei pea haiguslehte esitama, sest seda ei tule raamatupidamislikult arvesse võtta.

Tallinna Linnakohtu 11. juuni 1998. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohus kohaldas TLS § 144

sätteid, mille kohaselt on vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 p 6 alusel kohtul õigus

hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada,

kuid töötajal ei ole sel juhul õigust hüvitisele. Kohus otsustas hageja tööle ennistada ja jätta

rahuldamata nõude keskmise palga saamiseks sunnitud töölt puudumise aja eest.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tööandjal TLS §-st 103 lg 2 tulenevalt õigus lõpetada tööleping

TLS § 86 p 6 alusel ka töökohustuse esmakordse jämeda rikkumise eest. Kostja pidas haiguslehe

esitamata jätmist töökorra jämedaks rikkumiseks, mis tingis TLS § 86 p 6 alusel töölepingu

lõpetamise. Kohus asus seisukohale, et hageja, jättes esitamata haiguslehe, ei käitunud tööandja

suhtes viisakalt TLS § 48 lg 1 p 4 mõttes ja põhjustas ise sellega töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6

alusel. Seega oli töölepingu lõpetamine seaduslik.

Hinnates TLS §-s 144 ettenähtud korras hageja süüteo asjaolusid, kohus leidis, et

distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine ei olnud antud juhul otstarbekas.

Tallinna Ringkonnakohtu 12. oktoobri 1998. a otsusega tühistati hageja apellatsioonkaebuse alusel

linnakohtu otsus osas, millega oli jäetud rahuldamata keskmise palga nõue sunnitud töölt puudumise

aja eest ning tehti selles osas uus otsus, millega mõisteti kostjalt välja 78 818 krooni 20 senti.

Otsuse põhjenduste kohaselt kohaldas linnakohus vääralt TLS § 144. Töötajal ei ole TLS § 144 alusel

õigust hüvitisele, kui kohus tuvastab, et töölepingu lõpetamiseks on TLS § 86 p 6 ettenähtud alused

olemas, kuid hinnates töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust, leiab, et

töölepingu lõpetamine ei ole otstarbekas ja ennistab töötaja tööle.

Ringkonnakohus leidis, et kui töötaja ei ole jämedalt töökohustusi rikkunud, siis puudub alus

töölepingu lõpetamiseks TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu lõpetamine tuleb tunnistada

ebaseaduslikuks ning töötajale välja mõista hüvitis. Hagejaga lõpetati tööleping seetõttu, et ta puudus

töölt haiguse tõttu 15.-20. jaanuar 1998. a ega esitanud selle kohta haiguslehte. Kuna hageja oli haige,

oli tal töölt puudumiseks mõjuv põhjus. Seega oli töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel

ebaseaduslik. Asjaolu, et hageja tööle ilmudes ei esitanud koheselt haiguslehte, ei muuda tema töölt

puudumist põhjuseta puudumiseks. Asjas ei nähtu ka hageja otsest pahatahtlust. Töötaja ei varjanud

oma haigust ega väitnud, et tal ei ole haiguslehte. Töötaja arvas, et tal ei ole vajadust vormistada oma

töölt puudumist, sest ta täitis tööülesandeid kodus.

Kassatsioonkaebuses palus kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada hüvitise väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta TLS §-s 103 sätestatu, mille kohaselt on tööandjal õigus

lõpetada tööleping töötaja ühekordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Kostjal oli õigus lugeda

hageja töölt puudumine jämedaks töökohustuse rikkumiseks, kuna puudus kokkulepe kodus

töötamiseks ning ta ei esitanud peale tööandja nõudmist haiguslehte. Haiguslehe esitas ta alles pärast

töölepingu lõpetamist. Seega käitus hageja pahauskselt ja rikkus jämedalt TLS § 50 p 3 sätestatud

töötaja kohustust täita täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Kuna linnakohus ennistas vastustaja

tööle TLS § 144 sätete alusel ning ringkonnakohus selles osas linnakohtu otsust ei muutnud, siis on

ringkonnakohtu otsus hüvitise väljamõistmises vastuolus TLS § 144 lg 2, mille kohaselt neil

asjaoludel tööle ennistatud töötajal ei ole õigust hüvitisele.

Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et ringkonnakohus ei saanudki kohaldada TLS § 103,

kuna puudus töötaja ühekordne jäme töökohustuste rikkumine. Haiguse tõttu töölt puudumine ei ole

omavoliline töölt puudumine. Tõendatud ei ole hageja keeldumine haiguslehe esitamisest. Vaidlus

tekkis sellest, et töötaja tegi haiguse ajal kodus tööd ja arvas, et töölt puudumist haigusena vormistada

ei tule. Samuti ei sätesta seadus haiguslehe esitamise tähtaega.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu

tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja hüvitis 78 818 krooni 20 senti ja hagi tuleb selles osas

jätta rahuldamata.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtu otsus kostjalt hüvitise väljamõistmises on

vastuolus TLS §-ga 144 lg 2. Ringkonnakohus pidas linnakohtu otsust hageja tööle ennistamise osas

õigeks. Linnakohus hageja hüvitise nõuet ei rahuldanud, leides, et töölepingu lõpetamine tööandja

algatusel oli seaduslik. Tulenevalt TLS §-st 144 lg 2 ei ole hagejal õigust hüvitisele, kuna teda

ennistati tööle sama paragrahvi 1. lõikes märgitud asjaoludel. TLS § 50 p 3 kohaselt on töötaja

kohustatud õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Ravikindlustusseaduse § 7

lg 1 kohaselt on töövõimetusleht kindlustatu ajutist töövõimetust ja töövabastust tõendav, hüvitise

määramise ja maksmise aluseks väljaantav dokument. Samuti ei pidanud kostja aktsepteerima hageja

töötamist kodus, sest sellist kokkulepet töölepingus ei olnud. Seega oli tööandja õigustatud nõudma

hagejalt töölt puudumise kohta töövõimetuslehe esitamist. Linnakohus tuvastas,et hageja jättis

tööandja selle seadusliku korralduse täitmata.

Tööandja vastutus töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest on sätestatud TLS §-s 117. Töölepingu

lõpetamine on ebaseaduslik, kui puuduvad asjaolud, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu

lõpetamise põhjuseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks

kehtestatud protsessireegleid oluliselt rikkudes. Ringkonnakohus, asudes otsuse põhjendavas osas

seisukohale, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel oli ebaseaduslik, ei muutnud linnakohtu

otsust hageja TLS § 144 lg 1 alusel tööle ennistamise osas ega tunnistanud töölepingu lõpetamist

ebaseaduslikuks. Seega puudus ringkonnakohtul alus TLS §-s 117 lg 1 ettenähtud hüvitise

väljamõistmiseks.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 5, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 12. oktoobri 1998. a otsus ABB Eesti AS-

lt Andrus Milleri kasuks hüvitise 78 818 krooni 20 sendi väljamõistmise osas. Muus osas jätta

ringkonnakohtu otsus muutmata.

Teha tühistatud osas uus otsus ning jätta rahuldamata Andrus Milleri nõue sunnitud töölt

puudumise aja eest keskmise palga saamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada ABB Eesti AS-le 11. novembril 1998. a tasutud kautsjon 788 (seitsesada

kaheksakümmend kaheksa krooni) 20 senti.

Eesistuja A. Kull

Liikmed J. Luik, T. Vernik