3-1-1-37-99 · Riigikohus

3-1-1-37-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ning liikmed Ott Järvesaar ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Igor Mostovit"'i süüdistuses KrK § 101 p-de 1 ja 3 ning § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa Igor Mostovit"i kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja riigiprokurör Marge

Püss.

Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti süüdi I. Mostovit" KrK § 17 lg 6 ja § 100

järgi ja Juli Milovski KrK § 100 järgi ning neid karistati vabadusekaotusega vastavalt 5 aastaks ja 7

aastaks. Veel mõisteti kohtualused süüdi ja neid karistati KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 ning

§ 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi vabadusekaotusega 12 aastaks ning KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi

vabadusekaotusega 6 aastaks. J. Milovski mõisteti veel süüdi KrK § 144 lg 1 järgi, mille eest teda

karistati vabadusekaotusega 4 aastaks. KrK § 40 alusel liideti neile mõistetud karistused osaliselt ning

kuritegude kogumi eest mõisteti mõlemale kohtualusele karistuseks 14 aastat ja 11 kuud

vabadusekaotust. KrK § 41 alusel mõisteti neile lõplikuks karistuseks 15 aastat vabadusekaotust

kinnises vanglas.

Linnakohus leidis samuti, et esitatud tsiviilhagid on tõendatud. Kohtualustelt mõisteti solidaarselt

An"ela Lisovenko kasuks välja tema mehe Stanislav Lisovenko ja mehe ema Ljudmila Oleksi

matusekulud 11 663 krooni ning Einart Oleksi kasuks 1240 krooni. J. Milovskilt mõisteti välja

10 440 krooni A. Lisovenko, 56 300 krooni E. Oleksi, 7005 krooni AS Ehitajate EEV ja 8500 krooni

Oksana Kravt"uki kasuks.

I. Mostovit" mõisteti KrK § 17 lg 6 ja § 100 järgi süüdi selles, et ta ööl vastu 7. detsembrit 1996. a

Tallinnas Vanemuise tn 29-1 aitas kaasa kaaskohtualuse J. Milovski poolt S. Lisovenko tahtlikule

tapmisele.

Süüdistuses KrK § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi mõisteti I. Mostovit" ja J. Milovski süüdi selles, et nad

S. Lisovenko tapmise varjamise eesmärgil ja omakasu ajendil tapsid eeltoodud ajal ning kohas eriti

piinaval viisil L. Oleksi.

Süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi mõisteti mõlemad kohtualused süüdi selles,

et nad eeltoodud ajal ja kohas, S. Lisovenko ja L. Oleksi tapmise varjamiseks ja tapetute ning

O. Kravt"uki vara hõivamiseks panid toime viimase tapmiskatse eriti piinaval viisil, mis jäi lõpule

viimata süüdlaste tahtest mitteolenevatel põhjustel.

Süüdistuses KrK 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi mõisteti kohtualused süüdi selles, et nad, olles kasutanud

L. Oleksi suhtes eluohtlikku vägivalda ning seejärel ähvardades O. Kravt"ukki tema elule ja tervisele

ohtliku vägivallaga ja kasutades seejuures nuga, nõudsid O. Kravt"ukilt raha ja väärtesemeid. Peale

O. Kravt"uki tapmise katset hõivasid nad kannatanule kuulunud vara üldsummas 1960 krooni ning

S. Lisovenkole kuulunud jope väärtusega 600 krooni.

Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused süüdimõistetud

I. Mostovit" ja J. Milovski ning viimase kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov.

I. Mostovit" vaidlustas enda süüdimõistmise KrK § 17 lg 6, § 100 ja § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi. Ta

taotles enda õigeksmõistmist S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises ja röövimises, väites, et tal

puudus tahtlus nende kuritegude toimepanemiseks. Süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja

8 järgi taotles ta kuritegude ümberkvalifitseerimist KrK § 113 järgi. Veel vaidlustas I. Mostovit"

temalt varalise kahju sissenõudmise solidaarselt kaaskohtualusega.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsusega tühistati Tallinna

Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsus osaliselt.

I. Mostovit" mõisteti süüdistustes KrK 17 lg 6 ja § 100; KrK § 101 p-de 7 ja 8 ning KrK § 15 lg 2 ja

§ 101 p-de 1, 3, 7 ja 8 järgi õigeks. Teda karistati KrK § 101 p-de 1 ja 3 järgi vabadusekaotusega 10

aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks 11 aastat vabadusekaotust.

KrK § 41 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks 11 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas.

Sama otsusega mõisteti J. Milovski süüdistustes KrK § 101 p 7; KrK § 15 lg 2 ja § 101 p-de 1, 3, 7 ja

8 järgi õigeks. Seoses süüdistuse mahu vähenemisega vähendati ka J. Milovski karistust ning

lõplikuks karistuseks mõisteti talle 13 aastat ja 1 kuu vabadusekaotust kinnises vanglas. Muus osas

jäeti linnakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebused rahuldati osaliselt.

Ringkonnakohus märkis oma otsuses muuhulgas ka seda, et I. Mostovit"ilt ja J. Milovskilt

tsiviilhagide väljamõistmine solidaarselt on põhjendatud ning seaduslik. Ringkonnakohtu otsuse

kohaselt kannavad ühiselt toime pandud kuritegude korral süüdlased tekitatud kahjude eest

solidaarset vastutust.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsuse peale esitas

kassatsioonkaebuse süüdimõistetu I. Mostovit".

J. Milovski poolt esitatud kassatsioonkaebusele Riigikohtu loakogu menetlusluba ei andnud.

I. Mostovit" vaidlustab enda süüdimõistmise KrK § 141 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 101 p-de 1 ja 3 järgi

ning leiab, et kohtu järeldused ei vasta selles osas faktilistele asjaoludele ning ebaõigesti on

kohaldatud kriminaalseadust. Kassaator ei nõustu temalt S. Lisovenko matmisega seotud kulutuste

väljamõistmist solidaarselt J. Milovskiga kuna ringkonnakohtu otsusega mõisteti ta S. Lisovenko

tapmisele kaasaaitamises õigeks. Veel taotleb ta mõistetud karistuse kergendamist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes

taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ning prokuröri kes leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele,

l e i d i s:

Kassatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt KrMK § 41 lg-le 1 on kuriteo läbi varalist kahju kandnud isikul õigus esitada süüdistatavate

vastu tsiviilhagi, mis vaadatakse kohtus läbi koos kriminaalasjaga. Kooskõlas TSK §-ga 459

vastutavad ühiselt kahju tekitanud isikud kannatanu ees solidaarselt. Kui kuriteo panid toime mitu

isikut, kannavad nad solidaarset vastutust tekitatud kahju eest nende kuriteoepisoodide osas, milles

on kohtu poolt tuvastatud nende ühine osavõtt.

Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti I. Mostovit" ja J. Milovski muuhulgas

süüdi S. Lisovenko ja L. Oleksi tapmises ning neilt mõisteti solidaarselt välja 11 663 krooni tapetute

matmiskulude katteks A. Lisovenko kasuks. Seejuures luges kohus mõlema tapetu matmiskulud

võrdseks, s.o kummagi osas 5831.50 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsusega mõisteti I. Mostovit"

õigeks S. Lisovenko tapmisele kaasaaitamises, kuid tsiviilhagi solidaarselt väljamõistmine jäeti

muutmata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt osales I. Mostovit" koos J. Milovskiga L. Oleksi

tapmises, S. Lisovenko tappis aga J. Milovski üksinda.

Ülaltoodust tulenevalt peab I. Mostovit" vastutama solidaarselt üksnes L. Oleksi matusekulude

hüvitamisel, S. Lisovenko matusekulud peab hüvitama J. Milovski ainuisikuliselt.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et esimese või teise astme kohtulahendis tsiviilhagi

lahendamisel solidaarse või osavastutuse kohaldamisel tehtud kohtuvea võib kriminaalasja

läbivaatamisel parandada Riigikohus ise, tehes selle kohta vastavalt AKKS § 63 p-le 3 uue otsuse.

Selline seisukoht tuleneb asjaolust, et kohtuotsuse tegemiseks ei ole vaja kriminaalasjas koguda

täiendavaid tõendeid või neid hinnata. Samuti ei raskenda tsiviilvastutuse ühe või teise printsiibi

rakendamine õigusemõistmise seisukohalt süüdimõistetu olukorda, sest kohtul ei ole

kriminaalmenetluses selle kohaldamisel valikuvabadust.

Muus osas ei kuulu kassatsioonkaebus rahuldamisele, sest selles taotletakse uute faktiliste asjaolude

tuvastamist tõendite ümberhindamise tulemusena. AKKS § 65 lg 4 kohaselt puudub Riigikohtul õigus

tuvastada faktilisi asjaolusid.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. jaanuari 1999. a otsus ja

Tallinna Linnakohtu 14. oktoobri 1998. a otsus Igor Mostovit"ilt ja Juli Milovskilt solidaarselt

11 663 krooni väljamõistmises An"ela Lisovenko kasuks ja teha selles osas uus otsus.

2. Välja mõista Juli Milovskilt 5831.50 krooni ja Igor Mostovit"ilt ning Juli Milovskilt

solidaarselt 5831.50 krooni An"ela Lisovenko kasuks.

3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.

4. Igor Mostovit"i kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Välja mõista Igor Mostovit"ilt kaitsjatasu 955.80 krooni riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher