Legislator Case Law & Legislation
3-1-3-7-99 ECLI:EE:RK:1999:3.1.3.7.99.106 AI generated

3-1-3-7-99 · Riigikohus

Case Number 3-1-3-7-99
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa A.N. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati

Legislator headnote

AI generated

3-1-3-7-99 · Riigikohus: kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-1-3-7-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. aprillil 1999

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott

Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja

A.N. süüdistuses KrK § 100 järgi.

Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa A.N. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja

riigiprokurör Marge Püss.

A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati

vabadusekaotusega 9 aastaks. Sellele karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle 9 aastat 7 kuud ja 6 päeva

vabadusekaotust kinnises vanglas.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai A.N. kohtuotsuse koopia kätte 28. detsembril 1998. a. Sooviga

vaidlustada enda süüdimõistmine Pärnu Linnakohtu poolt, esitas A.N. 3. jaanuaril 1999. a s.o kuuendal

päeval pärast kohtuotsuse ärakirja kättesaamist apellatsioonkaebuse, mis registreeriti kinnipidamiskoha

administratsiooni poolt 4. jaanuaril 1999. a. Lisaks A.N-le vaidlustas kohtuotsuse ka tema kaitsja advokaat

Margus Tammekivi.

A.N. apellatsioonkaebus registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus 7. jaanuaril 1999. a pärast seda, kui tema

kaitsja apellatsiooni alusel oli kriminaalasi juba kuulamisele määratud. A.N. apellatsioonile on

ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees kirjutanud resolutsiooni "Jätta läbi vaatamata. Esitatud tähtaja

möödudes."

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu

3. detsembri 1998. a otsus sisuliselt muutmata ning kaitsja M. Tammekivi apellatsioonkaebus rahuldamata.

Riigiprokurör Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a otsuses, milles ta taotleb kriminaalasja saatmist samale kohtule

uueks arutamiseks. Avaldaja leiab, et A.N. poolt esitatud apellatsioonkaebus jäeti põhjendamatult

läbivaatamata. Prokuröri arvates on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud kohtualuse apellatsioonkaebuse

mittetähtaegselt esitatuks ning kaebuse käiguta jätmine on kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine

AKKS § 39 lg 4 mõttes.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära A.N. kaitsja ning

prokuröri, kes mõlemad taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist,

l e i d i s :

Avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele, kuna A.N. esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt.

Asjaolu, et see toimus hiljem, kui kümme päeva kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, ei oma

tähtsust, kuna apellant juhindus AKKS § 6 lg-st 2. Seega realiseeris A.N. põhiseaduses deklareeritud õigust -

kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. Lahendamaks küsimust

apellatsioonitähtaja järgimisest peab ringkonnakohus kontrollima, millal apellatsioonitähtaeg kulgema

hakkas. Käesoleval juhul seda ei tehtud ja see viis A.N. kaitseõiguse rikkumisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine tuleks

vormistada kohtuniku määrusega. See tagaks kaebeõiguse ning võimaldaks kriminaalasja igakülgset ja

objektiivset läbivaatamist nagu seda nõutakse KrMK §-s 19. Kuna sellesisulist määrust, mis oleks eraldi

kaevatav, käesolevas kriminaalasjas tehtud ei ole, väljendub A.N. õiguste rikkumine vahetult ringkonnakohtu

28. jaanuari 1999. a otsuses ja nimelt selles, et kohus on rikkunud AKKS §-s 19 ja § 20 lg-s 1 sätestatud

nõudeid sellega, et pole ühe apellandi seaduslikult esitatud apellatsiooni kohtuistungil arutanud ning

kohtuotsuses selle apellatsiooni kohta motiveeritud seisukohta võtnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium

tunnistab vastavuses AKKS § 39 lg 4 mõttega sellise rikkumise oluliseks kriminaalmenetluse rikkumiseks,

mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a kohtuotsus A.N.

süüdistusasjas KrK § 100 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises

kohtukoosseisus.

Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.

Mõista A.N-lt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.

Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar