3-1-3-7-99 · Riigikohus
Legislator summary
AI generatedMenetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa A.N. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati
Legislator headnote
AI generated3-1-3-7-99 · Riigikohus: kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati
Full text
3-1-3-7-99
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
Tartus 13. aprillil 1999
Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott
Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvigade parandamise korras läbi kriminaalasja
A.N. süüdistuses KrK § 100 järgi.
Menetlusosalistena võtsid kriminaalasja läbivaatamisest osa A.N. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja
riigiprokurör Marge Püss.
A.N. mõisteti Pärnu Maakohtu 3. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 100 järgi ja teda karistati
vabadusekaotusega 9 aastaks. Sellele karistusele liideti eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse
ärakandmata osa ning lõplikuks karistuseks mitme kohtuotsuse järgi mõisteti talle 9 aastat 7 kuud ja 6 päeva
vabadusekaotust kinnises vanglas.
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt sai A.N. kohtuotsuse koopia kätte 28. detsembril 1998. a. Sooviga
vaidlustada enda süüdimõistmine Pärnu Linnakohtu poolt, esitas A.N. 3. jaanuaril 1999. a s.o kuuendal
päeval pärast kohtuotsuse ärakirja kättesaamist apellatsioonkaebuse, mis registreeriti kinnipidamiskoha
administratsiooni poolt 4. jaanuaril 1999. a. Lisaks A.N-le vaidlustas kohtuotsuse ka tema kaitsja advokaat
Margus Tammekivi.
A.N. apellatsioonkaebus registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus 7. jaanuaril 1999. a pärast seda, kui tema
kaitsja apellatsiooni alusel oli kriminaalasi juba kuulamisele määratud. A.N. apellatsioonile on
ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi esimees kirjutanud resolutsiooni "Jätta läbi vaatamata. Esitatud tähtaja
möödudes."
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a otsusega jäeti Pärnu Linnakohtu
3. detsembri 1998. a otsus sisuliselt muutmata ning kaitsja M. Tammekivi apellatsioonkaebus rahuldamata.
Riigiprokurör Jaan Naaber esitas avalduse kohtuvea parandamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a otsuses, milles ta taotleb kriminaalasja saatmist samale kohtule
uueks arutamiseks. Avaldaja leiab, et A.N. poolt esitatud apellatsioonkaebus jäeti põhjendamatult
läbivaatamata. Prokuröri arvates on ringkonnakohus ebaõigesti lugenud kohtualuse apellatsioonkaebuse
mittetähtaegselt esitatuks ning kaebuse käiguta jätmine on kriminaalmenetluse normide oluline rikkumine
AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära A.N. kaitsja ning
prokuröri, kes mõlemad taotlesid ringkonnakohtu otsuse tühistamist,
l e i d i s :
Avaldus kohtuvea parandamiseks kuulub rahuldamisele, kuna A.N. esitas apellatsioonkaebuse tähtaegselt.
Asjaolu, et see toimus hiljem, kui kümme päeva kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, ei oma
tähtsust, kuna apellant juhindus AKKS § 6 lg-st 2. Seega realiseeris A.N. põhiseaduses deklareeritud õigust -
kaevata tema kohta tehtud kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. Lahendamaks küsimust
apellatsioonitähtaja järgimisest peab ringkonnakohus kontrollima, millal apellatsioonitähtaeg kulgema
hakkas. Käesoleval juhul seda ei tehtud ja see viis A.N. kaitseõiguse rikkumisele.
Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine tuleks
vormistada kohtuniku määrusega. See tagaks kaebeõiguse ning võimaldaks kriminaalasja igakülgset ja
objektiivset läbivaatamist nagu seda nõutakse KrMK §-s 19. Kuna sellesisulist määrust, mis oleks eraldi
kaevatav, käesolevas kriminaalasjas tehtud ei ole, väljendub A.N. õiguste rikkumine vahetult ringkonnakohtu
28. jaanuari 1999. a otsuses ja nimelt selles, et kohus on rikkunud AKKS §-s 19 ja § 20 lg-s 1 sätestatud
nõudeid sellega, et pole ühe apellandi seaduslikult esitatud apellatsiooni kohtuistungil arutanud ning
kohtuotsuses selle apellatsiooni kohta motiveeritud seisukohta võtnud. Riigikohtu kriminaalkolleegium
tunnistab vastavuses AKKS § 39 lg 4 mõttega sellise rikkumise oluliseks kriminaalmenetluse rikkumiseks,
mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu
kriminaalkolleegium
o t s u s t a s :
Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 28. jaanuari 1999. a kohtuotsus A.N.
süüdistusasjas KrK § 100 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises
kohtukoosseisus.
Avaldus kohtuvea parandamiseks rahuldada.
Mõista A.N-lt riigieelarve tuludesse 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu katteks.
Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.
Eesistuja: Eerik Kergandberg
Liikmed: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar