3-1-1-35-99 · Riigikohus

3-1-1-35-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 13. aprillil 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Eerik Kergandberg ja liikmed Jüri Ilvest ning Ott

Järvesaar vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

D. T. süüdistuses KrK § 139 lg 3 p 1 ja § 185 lg 2 järgi.

Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu D. T. kaitsja vandeadvokaat Jüri Aland ja

riigiprokurör Marge Püss.

I Süüdistuskokkuvõtte kohaselt oli D. T.-le kohtueelsel uurimisel esitatud süüdistus:

1. KrK § 139 lg 3 p 1 järgi selles, et ta ajavahemikul 17. augustist kuni 19. augustini 1996. a tungis koos

A. G.-ga ukse lõhkumise teel kolmel korral sisse korterisse aadressil Tallinn Järveotsa tee 7-7, kust

varastas salaja Dea Saarele kuulunud vara, koguväärtusega 72579 krooni.

2. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 järgi selles, et ta:

1. tungis 11. oktoobril 1996. a koos A. G.-ga ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil

Tallinna X1, kust varastas salaja G. M.-le kuulunud vara koguväärtusega 12500 krooni;

2. tungis 24. oktoobril 1996. a koos A. G.-ga ukseluku lõhkumise teel sisse korterisse aadressil

Tallinn X2, kust varastas salaja M. U.-le kuulunud vara koguväärtusega 15750 krooni;

3. tungis 4. novembril 1996. a koos A. G.-ga ja kriminaalasja menetlemisel tuvastamata isikuga

ukselukkude lõhkumise teel korterisse aadressil Tallinn X3, kust varastas P. P.-le kuulunud vara

koguväärtusega 29481 krooni;

4. tungis 23. detsembril 1997. a tungis ta koos V. I.-ga muukrauaga välisukse avamise teel

korterisse aadressil Tallinn P. 4, kust varastasid salaja V. B.-le kuulunud vara koguväärtusega

31800 krooni.

3. KrK § 185 lg 2 järgi mitmesuguste ametlike isiklike dokumentide riisumiste eest.

II Erinevalt süüdistuskokkuvõttes sisalduvast kvalifikatsioonist anti D. T. Tallinna Linnakohtu 7. juuli

1998. a määrusega kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 1 p 1; § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi.

III Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega tunnistati D. T. süüdi ja teda karistati KrK § 139 lg 3

p 1 järgi 4-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 185 lg 2 järgi 6-kuulise vabadusekaotusega. KrK § 40 lg 1

alusel loeti tema lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vabadusekaotust poolkinnises

vanglas. Sama otsusega tunnistati süüdi ka V. I. Linnakohtu ülalnimetatud otsusega mõisteti D. T.-lt ja V. I.-lt

V. B. kasuks välja 22200 krooni. Ülejäänud tsiviilhagid - D. S.-i kasuks 61570 krooni, M. U. kasuks 9090

krooni, E. P. kasuks 1000 krooni P. P. kasuks 29281 krooni ning G. M.-i kasuks 9500 krooni - mõisteti välja

ainult D. T.-lt.

IV. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsusega jäeti D. T.

apellatsioonkaebus, milles ta vaidlustas enda süüditunnistamise talle süüksarvatud vargustes, rahuldamata.

V. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 1999. a otsuse peale esitas D. T.

kassatsioonkaebuse, milles ta aga vaidlustab sisuliselt esimese astme kohtu otsust tsiviilhagi osas. Nimelt

leiab kassaator, et kuna Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega tuvastatu kohaselt panid nad

vargused toime koos A. G., siis tuleks tsiviilhagi täies ulatuses mõista välja solidaarselt neilt mõlemalt.

VI. Riigikohtu istungil esitatud seletuses toetas kaitsja D. T. kassatsioonkaebuses sisalduvat taotlust.

Prokurör leidis, et kuna tegemist ei ole kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega, siis tuleks

vaidlustatud kohtuotsus jätta muutmata ja tsiviilhagi jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused,

l e i d i s :

1. Süüdistuskokkuvõtte kohaselt süüdistati D. T. KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 139 lg 3 p 1 ning § 185 lg 2

järgi. Kohtu alla andmise määruse kohaselt anti D. T. kohtu alla süüdistuses KrK § 139 lg 1 p 1; § 139 lg 2 p-

de 1, 2 ja 3 ning § 185 lg 2 järgi. Seega anti D. T. kohtu alla süüdistuskokkuvõttega võrreldes kergemas

süüdistuses " süüdistus KrK § 139 lg 3 p 1 järgi oli asendunud süüdistusega KrK § 139 lg 1 p 1 järgi.

2. Vastavalt KrMK § 185 lg-le 2 tuleb juhtudel, mil kohtunik ei nõustu süüdistuskokkuvõtte järeldustega ja

peab vajalikuks muuta kriminaalõiguslikku kvalifikatsiooni, viia läbi kohtu korraldav istung.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt aga muutis kohtunik kvalifikatsiooni ilma korraldavat istungit läbi

viimata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal, et kirjeldatud viisil kuriteo kvalifikatsiooni

muutmine kujutab endast KrMK §-s 185 sätestatu rikkumist ja on käsitatav AKKS § 39 lg 4 mõttes

kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena.

3. Kriminaalmenetluse seaduse ülalkirjeldatud oluline rikkumine tõi kaasa ka kriminaalmenetluse seaduse

järgmise rikkumise. Kuigi D. T. oli antud kohtu alla KrK § 139 lg 1 p 1 järgi, tunnistati ta Tallinna

Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 3 p 1 järgi " seega kohtu alla andmisega

võrreldes raskemas süüdistuses. Selliselt toimides on kohus rikkunud KrMK §-s 215 sätestatud põhimõtet -

on kriminaalasja kohtulikul arutamisel omal initsiatiivil ilma prokuröri sellekohase taotluseta raskendanud

kohtualuse süüdistust. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et ka see kriminaalmenetluse seaduse

rikkumine on käsitatav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes.

4. Kooskõlas TsK §-s 459 sätestatuga tuleb lugeda põhjendatuks süüdimõistetu D. T. poolt

kassatsioonkaebuses väidetav, et nende kuritegudega tekitatud kahju, mille ühise toimepanemise eest on

Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega süüdi tunnistatud nii D. T. kui ka A. G., tuleb välja mõista

mõlemalt süüdimõistetult solidaarselt. Siinjuures tuleb aga kriminaalasja uuel arutamisel arvestada seda, et

Tallinna Linnakohtu 30. juuni 1997. a otsusega on A. G.-lt samuti välja mõistetud summasid, mis Tallinna

Linnakohtu 9. detsembri 1998. a otsusega mõisteti välja D. T.-lt.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 9. detsembri 1998. a ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

4. veebruari 1999. a otsused D. T. ja V. I. süüdistusasjas ning saata kriminaalasi uueks kohtulikuks

arutamiseks Tallinna Linnakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist.

2. D. T. kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Mõista välja D. T.-lt riigituludesse kaitsjatasuna kohtukulu 849.60 EEK (kaheksasada nelikümmend

üheksa krooni ja 60 senti).

Kohtuotsus jõustub 13. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Eerik Kergandberg

Liikmed: Jüri Ilvest, Ott Järvesaar