3-1-1-32-99 · Riigikohus

3-1-1-32-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 6. aprillil 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Rätsep ning liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

T. K. süüdistuses KrK § 186 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa T. K. kaitsja vandeadvokaat Leonid Olovjani"nikov ja riigiprokurör Marge Püss.

T. K. anti kohtu alla süüdistuses KrK § 186 järgi selles, et 1994. a mais esitas ta oma töökohta M. R.-i

teadvalt võltsitud riigikeeleoskuse tunnistuse 11. mail 1994. a eesti keele eksami sooritamise ning D-

kategooria omandamise kohta, s.o dokumendi eesmärgiga omandada õigus jätkata tööd.

Tallinna Linnakohtu 31. detsembri 1998. a otsusega mõisteti T. K. talle esitatud süüdistuses õigeks

kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Kohtuotsuse kohaselt puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis lükkaksid ümber kohtualuse väited selle kohta,

et ta sooritas keeleeksami legaalse eksamikomisjoni ees ning, et selle komisjoni poolt väljastati tunnistus,

mille õigsuses tal kahtlusi polnud. Samas luges kohus tõendatuks, et süüdistuses toodud ajal tegutsesid Eestis

ka illegaalsed keeleeksami komisjonid.

Tallinna Linnakohtu 31. detsembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna linnaprokurör

Tamara "abarova, kes taotles kohtuotsuse tühistamist, T. K. süüdimõistmist KrK § 186 järgi ja karistamist

rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses.

Appelant leidis, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Prokuröri

arvates oli kohtualune teadlik, et tema nimele väljastatud keeleoskuse tunnistus oli võltsitud ning ta esitas

selle M. R. direktorile eesmärgiga omandada õigus töötada selles koolis õpetajana. Protesti kohaselt on

kohtualuse ütlused eesti keele eksami sooritamise tehiolude kohta paljasõnalised ning antud eesmärgiga

vabaneda kriminaalvastutusest.

Apellatsioonprotesti peale esitas T. K. vastuväited, milles leidis, et protestis toodud väited ei saa olla tema

õigeksmõistmise tühistamise aluseks ning seoses sellega palus jätta protesti rahuldamata ning linnakohtu

otsuse muutmata.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a otsusega Tallinna Linnakohtu otsus

tühistati, T. K. tunnistati süüdi KrK § 186 järgi ning teda karistati rahatrahviga 150 päevamäära ulatuses, s.o

1500 krooni. Apellatsioonprotest rahuldati.

Kriminaalkolleegium nõustus apellatsioonprotestis toodud motiividega T. K. süüküsimuse kohta.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a otsuse peale esitas süüdimõistetu T. K.

kaitsja vandeadvokaat L. Olovjani"nikov kassatsioonkaebuse. Kassaator taotleb ringkonnakohtu otsuse

tühistamist kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu ning linnakohtu õigeksmõistva otsuse jõusse jätmist.

Kaitsja leiab, et ringkonnakohtu otsus on vastuolus Riigikohtu 12. jaanuari 1999. a otsusega J. K.

süüdistusasjas KrK § 186 järgi, mille kohaselt peab kohus tõendama otsese tahtluse olemasolu selle kohta, et

süüdlane omandas mingisuguseid õigusi ja vabanes kohustustest ning seda, et süüdlane oli teadlik, et tema

poolt kasutatud dokument oli võltsitud. Kassaatori arvates pole ringkonnakohus motiveerinud, milles seisnes

õiguste omandamine selleks, et jätkata tööd eeltoodud koolis.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste

seletused, milles kaitsja taotles kassatsioonkaebuse rahuldamist ja prokurör taotles kaebuse rahuldamata

jätmist,

l e i d i s:

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

seega puudub alus selle tühistamiseks.

1. KrK §-s 186 nähakse muuhulgas ette vastutus ametliku dokumendi võltsimise eest kasutamise eesmärgil,

samuti teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda

kohustustest. Ülaltoodust nähtub, et seadus ei eelda võltsitud ametliku dokumendi kasutamise teel õiguste

omandamist või kohustustest vabanemist, vaid tegude toimepanemist sellel eesmärgil. Riigikohtu

kriminaalkolleegium rõhutab, et ei tohi ära segada võltsitud ametliku dokumendi kasutamist kui tegevust

(objektiivne tunnus) ja kasutamise eesmärki kui kuriteo subjektiivse külje koosseisulist tunnust.

Seega ei ole asjakohane kaitsja väide, et ringkonnakohus üldse ei uurinud süüdimõistetu poolt mingite

õiguste omandamist võltsitud ametliku dokumendi kasutamise teel.

2. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib, et J. K. ja T. K. süüdistusasjade tehiolud ei ole sedavõrd sarnased,

et J. K. asjas tehtud otsuse järeldusi saaks kasutada T. K. süüküsimuse otsustamisel.

3. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub ringkonnakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei

vaja tõendamist, et D-kategooria tasemel keeleeksami sooritanud isik ei ole mõne aasta jooksul võimeline

eesti keelt unustama sellisel määral, et seda üldse ei valda. Viimast asjaolu on

T. K. aga ise kinnitanud. Järelikult oli ta teadlik, et tema nimele välja antud Töötaja riigikeeleoskuse

tunnistus nr 049954 on võltsitud. Teadvalt võltsitud ametliku dokumendi esitamisega M. R. direktorile

eesmärgiga omandada sellega kaasaskäivaid õigusi, pani ta toime kuriteo KrK § 186 järgi.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 17. veebruari 1999. a otsus T. K. süüdistusasjas

KrK § 186 järgi jätta muutmata.

2. Kaitsja Leonid Olovjani"nikovi kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustub 6. aprillil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Rätsep

Liikmed: Ott Järvesaar, Peeter Vaher