3-3-1-13-99 · Riigikohus

3-3-1-13-99

MÄÄRUS

Tartus 5. aprillil 1999

J. Brokko esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine kohtukulude väljamõistmise asjas

Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Hele-Kai Remmel ja Harri Salmann

vaatas 25. märtsil 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi Jüri Brokko esindaja vandeadvokaat Andres

Pasti kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 1999. a. otsuse

peale haldusasjas nr. II-3/23/99.

Protsessiosalistena võtsid istungist osa Jüri Brokko esindaja vandeadvokaat Andres Past ja Kohila

Vallavalitsuse esindaja advokaat Alar Eiche. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend.

Kohila Vallavalitsuse 5. mai 1998. a. korralduse nr. 542 "Maa ostueesõigusega erastamine"

punktiga 1 jäeti Jüri Brokko avaldus endise Kägu talu maa erastamise kohta rahuldamata, välja

arvatud maa, mis oli antud kasutamiseks Rapla Rajooni RSN TK 28. novembri 1989. a. otsusega

nr. 352. Korralduse punktiga 2 lubati J. Brokkol ostueesõigusega erastada talle kuuluvate hoonete

juures asuv endise Tammemäe talu maa lahustükk Mälivere külas. Korralduse punktiga 3 määrati

maakasutuse sihtotstarbeks elamumaa, punktiga 4 kinnitati erastatava maaüksuse

suuruseks1,9998 ha, punktiga 5 kinnitati maa maksustamishinnad ja punktiga 6 määrati, et erastataval

maaüksusel kehtivad Eesti Vabariigi õigusaktidega kehtestatud piirangud ja kohtustused.

22. juunil 1998. a. esitas J. Brokko esindaja vandeadvokaat Andres Past Rapla Maakohtu

halduskohtunikule kaebuse, paludes tunnistada Kohila Vallavalitsuse 5. mai 1998. a. korraldus nr. 542

täielikult seadusevastaseks, teha vallavalitsusele ettepanek vaadata uuesti läbi J. Brokko 17. juuni

1997. a. avaldus tema elamu ja nende ehitiste juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamiseks ning

välja mõista Kohila Vallavalitsuselt J. Brokko kasuks kohtukulud - riigilõiv ja tasu advokaadi

õigusabi eest.

22. septembril 1998. a. tulid kohtuistungile J. Brokko ja tema esindaja, teisi protsessiosalisi ei

ilmunud. Kohila Vallavalitsus oli saatnud kohtule 15. septembril 1998. a. taotluse asja arutamise

edasilükkamiseks, sooviga teha järelepärimine õiguskantslerile ja leida jurist, kes vormistaks kohtule

kirjaliku vastuse. Kohtunik lükkas asja arutamise edasi 27. oktoobrile 1998. a.

27. oktoobri 1998. a. kohtuistungil teatas Kohila Vallavalitsuse esindaja advokaat Alar Eiche, et ta

esitas 20. oktoobril 1998. a. kohtule vastuse. Selles vastuses teatatakse, et Kohila Vallavalitsus

tühistas 19. oktoobril 1998. a. korraldusega nr. 1453 vabatahtlikult vaidlustatud korralduse nr. 542,

ent mitte kaebuses toodud motiividel. Samas vastuses taotleti kohtult HKS § 19 lg 4 alusel haldusasja

menetluse lõpetamist, sest vaidlustatud õigusakt oli kohtueelse lahendamise korras tühistatud.

J. Brokko esindaja leidis, et kuna vaidlustatud õigusakt on tühistatud, taotleb J. Brokko HKS § 19

lg 4 alusel menetluse lõpetamist ja kõigi HKS §-s 69 nimetatud kohtukulude väljamõistmist

vallavalitsuselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 alusel. Kohtule esitati lisaks riigilõivu 100

krooni tasumise kviitungile ka kviitung advokaadibüroo Andres Past arve nr. AP-113 tasumise kohta

26. oktoobril 1998. a. advokaadi õigusabi eest 17 700 krooni.

Rapla Maakohtu halduskohtuniku 27. oktoobri 1998. a. määrusega lõpetati haldusasja menetlus HKS

§ 19 lg 4 alusel, sest vaidlustatud korraldus oli enne kohtuistungit tühistatud, kaebuse esitaja ei

taotlenud kaebuse arutamist kohtus ja loobus kaebusest. Taotluse kohtukulude väljamõistmiseks jättis

kohus rahuldamata. Kohtumääruses märgiti, et halduskohtunik juhindub kohtukulude väljamõistmisel

HKS §-st 69 lg 1. Selle kohaselt mõistab kohus, kui ta rahuldab kaebuse, kaebuse esitaja palvel

kohtukulud vastustajalt välja. HKS § 17 kehtestab haldusasja kohtuistungil läbivaatamise korra ja

lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kohtuistungil tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud

korras, arvestades Halduskohtumenetluse seadustikuga sätestatud erisusi. HKS § 69 lg 1 kehtestabki

kohtukulude väljamõistmisel sellise erisuse. Kohus leidis, et kohtukulude väljamõistmiseks

vallavalitsuselt puudub alus.

J. Brokko esindaja esitas erikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, paludes tühistada kohtumäärus osas,

millega jäeti kohtukulude taotlus rahuldamata. Ülejäänud osas määrust ei vaidlustatud. Erikaebuses

leiti, et kohus on õigesti viidanud HKS §-le 17 lg 2, kuid leidnud ekslikult, et HKS § 69 lg 1

kehtestab kohtukulude väljamõistmisel erisuse tsiviilkohtupidamise seadustikust. Erikaebuse kohaselt

kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele mitte ainult kaebuse rahuldamise korral, vaid ka siis, kui

menetlus lõpetatakse seoses vaidlustatud haldusakti tühistamisega kohtueelse lahendamise korras.

HKS ei reguleeri kohtukulude jagamist juhtudel, kui kohus lõpetab menetluse HKS §-s 19 lg 4

nimetatud alustel, s.h. kui kohtueelse lahendamise korras on õigusakt tühistatud. Kui hageja loobub

hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib

kohus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62 lg 2 kohaselt hageja nõudel menetluse lõpetamise

määrusega kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. HKS ei sisalda erisusi, mis muudaks TsMS §-s 62

lg 2 sätestatut ja seega tuleb ka halduskohtul juhinduda kaebuste läbivaatamisel sellest sättest.

Tähtsust ei oma seejuures asjaolud, mis põhjusel vallavalitsus tühistas vaidlustatud korralduse. Selle

seadusevastased motiivid olid esitatud J. Brokko esindaja kaebuses halduskohtule. Erikaebuses paluti

ringkonnakohtul teha uus määrus ja mõista välja Kohila Vallavalitsuselt J. Brokko kasuks kohtukulud

17 800 krooni.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 1999. a. määruses leiti, et erikaebuses

esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ja jäeti erikaebus rahuldamata. HKS

§ 17 sätestab asja läbivaatamise korra halduskohtus ega ole seostatav kohtukulude väljamõistmisega.

Kohtukulude jagamise kord on sätestatud HKS §-s 69, kus on ammendavalt loetletud kohtukulude

väljamõistmise alused ja kord. HKS § 69 lg 1 kohaselt mõistab kohus kaebuse esitaja kasuks välja

kõik tema poolt kantud kohtukulud üksnes juhul, kui kohus kaebuse rahuldab. Halduskohtumenetluse

seadustik ei näe ette vastustajalt kohtukulude väljamõistmist asja menetluse lõpetamisel HKS §-s 19

lg 4 loetletud alustel. Kuna kohtukulude jagamise kord on reguleeritud Halduskohtumenetluse

seadustikus, siis ei kuulu TsMS § 62 lg 2 kohaldamisele.

J. Brokko esindaja vandeadvokaat A. Past esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määruse ning teha uus määrus, millega mõista välja Kohila

Vallavalitsuselt J. Brokko kasuks kohtukulud: riigilõiv 100 krooni ja tasu advokaadi õigusabi eest

17 700 krooni. Kassaator leiab, et halduskohtuniku ja ringkonnakohtu toodud seisukohad on ekslikud.

HKS ei reguleeri kohtukulude tasumist juhul, kui kohus lõpetab menetluse HKS §-s 19 lg 4 loetletud

juhtudel, s.h. kui vaidlustatud õigusakt on kohtueelse lahendamise korras tühistatud. TsMS § 62 lg 2

kohaselt on kohtul õigus välja mõista kohtukulud ka juhul, kui kostja täidab hageja nõudmised

vabatahtlikult. TsMS § 62 lg 2 sätestab, et juhul, kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on

pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse

lõpetamise määrusega kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. HKS ei sisalda erisusi, mis

muudaks TsMS §-s 62 lg 2 esitatut ja seega tuleb halduskohtul sellest juhinduda. J. Brokko taotles

kohtus HKS § 19 lg 4 alusel haldusasja menetluse lõpetamist, kuna kohtueelse lahendamise korras oli

vaidlustatud õigusakt tühistatud, ja kohtukulude hüvitamist. Kohus pidanuks haldusasja menetluse

lõpetamisel välja mõistma Kohila Vallavalitsuselt HKS §-s 69 nimetatud kohtukulud TsMS § 62 lg 2

alusel. Vallavalitsuse vaidlustatud korraldus tühistati seoses kaebuse esitamisega halduskohtule.

J. Brokko tasus kohtukulud enne, kui sai teada tema õigusi rikkuva korralduse tühistamisest. Oleks

õiglane, kui talle hüvitatakse tema poolt kantud kohtukulud.

Kohila Vallavalitsuse esindaja advokaat A. Eiche kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele leitakse, et

kassatsioonkaebus on põhjendamatu ja palutakse jätta see rahuldamata. Tegelike asjaolude ja seaduse

moonutatud tõlgenduse kaudu taotletakse seaduse väärat kohaldamist. Vallavalitsus tühistas

korralduse omal algatusel, ent mitte kaebuses toodud asjaoludel, vaid teistel põhjustel. 27. oktoobri

1998. a. kohtuistungil loobus J. Brokko esindaja kaebusest. Kaebajal oli väidetavalt rikutud õiguste

tunnustamist võimalik saavutada kohtuotsuse kaudu, kuid kaebaja loobus asja arutamisest

kohtumenetluse käigus. Kohus ei ole tuvastanud, et vaidlustatud korraldus oleks rikkunud kaebaja

huve ja kaebaja ei ole kohtumäärust selles osas vaidlustanud. Kohtud on kohtukulude

mitteväljamõistmisel toiminud kooskõlas HKS §-dega 69 lg 1, 17 lg 2 ja 19 lg 4. Juhindumine TsMS

§-st 62 lg 2 on ebaõige ja vastuolus Halduskohtumenetluse seadustiku osutatud sätetega. Seadust ei

saa tõlgendada selles sisalduvatele mõistetele teise sisu andmisega. HKS § 69 lg 1 seostab

kohtukulude väljamõistmise kaebuse rahuldamisega, kuid kuna selle haldusasja menetlemisel ei

rahuldatud kaebust, tuleb jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

Tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium

leidis:

HKS § 69 lg 1 alusel mõistab kohus kaebuse rahuldamise korral kaebaja kasuks välja kõik tema poolt

kantud kohtukulud. Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul,

kui vastustaja on vaidlustatud õigusakti vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal. Antud asjas on

vastustaja vaidlustatud õigusakti tühistanud pärast kaebuse esitamist kohtule, kuid enne asja sisulist

arutamist kohtuistungil, ja kaebaja on seepärast loobunud kaebusest.

TsMS § 62 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist

täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel menetluse lõpetamise määrusega

kostjalt välja mõista hageja kohtukulud. Analoogia alusel TsMS §-ga 62 lg 2 on võimalik Kohila

Vallavalitsuselt välja mõista kohtukulud J. Brokko kasuks, vaatamata vaidlustatud korralduse

tühistamisele kohtumenetluse ajal. Sellisele seisukohale asus Riigikohtu halduskolleegium ka

5. veebruari 1999. a. määruses haldusasjas nr. 3-3-1-2-99.

Seega saab halduskohus HKS § 19 lg 4 alusel määrusega menetluse lõpetada ja kohtukulud kaebaja

kasuks välja mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal.

Eeltoodud põhjustel tuleb kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt ja tühistada Tallinna

Ringkonnakohtu halduskolleegiumi määrus antud asjas. Riigikohtu halduskolleegiumil ei ole

võimalik välja mõista kohtukulusid, vaid asi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.

Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium

määrab:

Rahuldada Jüri Brokko esindaja vandeadvokaat Andres Pasti kassatsioonkaebus osaliselt.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 11. jaanuari 1999. a. määrus

haldusasjas nr. II-3/23/99 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises

koosseisus.

Tagastada advokaadibüroole Andres Past kassatsioonikautsjon 625 (kuussada kakskümmend

viis) krooni.

Määrus jõustub 5. aprillil 1999 teatavaks tegemisest.

Tõnu Anton, Hele-Kai Remmel, Harri Salmann