3-2-1-37-99 · Riigikohus

3-2-1-37-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 31. märtsil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus eesistuja J. Odar, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik vaatas

kirjalikus menetluses 1. märtsil 1999. a läbi

AS Natural kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri

1998. a otsuse AS Mets & Puu hagis AS Natural vastu põhivõla 882 744 krooni 5 sendi ja 232

384 krooni 65 sendi viivise saamiseks.

Hagiavalduse kohaselt pidi AS Mets & Puu 31. märtsil 1995. a sõlmitud lepingu järgi müüma AS-le

Natural okaspuupalki hinnaga 700 krooni tm, haavapalki hinnaga 350 krooni tm, lepapalki hinnaga

250 krooni tm ja laastu hinnaga 92 krooni m3. Ostja kohustus puidu eest maksma arvetel märgitud

tähtaegade jooksul ja maksmisega viivitamise korral pidi kostja maksma viivist 2,5% iga viivitatud

päeva eest. Hageja andis palgid üle vastavalt lepingule, kuid kostja jättis vastuvõetud palkide eest

maksmata 882 744 krooni ja 5 senti. Hageja palus välja mõista nimetatud summa ja lisaks

maksmisega viivitamise eest 232 384 krooni 65 senti.

Järva Maakohus rahuldas 13. veebruari 1998. a otsusega hagi osaliselt. AS-lt Natural mõisteti välja

AS Mets & Puu kasuks põhivõlg 882 744 krooni 5 senti. Kohus leidis, et viivise nõue ei kuulu

rahuldamisele, sest lepingu p 5 käsitleb tähtaja ületanud maksetelt intresside, mitte viivise saamist.

Kohus ei arvestanud kostja vastuväiteid suhetest teiste tehingute ja kokkulepete järgi, sest vaidluse

aluseks on 31. märtsil 1995. a sõlmitud lepingu täitmine. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hageja

tõendanud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidega 10.-16. juuli 1995. a nr 6, 7.-23. juuli

1995. a nr 7, august 1995. a nr 8 ja saatelehtedega oktoober - november 1995. a nr 1 ja november

1995. a nr 2 palkide üleandmise kostjale. Pooled täitsid 31. märtsi 1995. a lepingut vaatamata palkide

tegeliku hinna mittevastavusele lepingus märgitud hindadele. Pooltel oli huvi ja tahe lepingut täita.

Seda tõendab nende kokkulepe palkide hinna osas ja hilisem võla tasumise maksegraafik, mida kostja

ka täitma asus.

AS Mets & Puu ning AS Natural esitasid kohtuotsusele apellatsioonkaebuse. Tallinna

Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 1998. a otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja

kaebused rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuste väited ei saa olla

lõppjärelduses õige kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis tähelepanuta poolte teised võlasuhted 1995. aastal. Nõude

tõenduseks esitatud arved, saatelehed ja aktid kinnitavad samuti 31. märtsi 1995. a lepingust

erinevate tingimustega kokkulepete olemasolu. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited, et 31. märtsi

1995. a ostu-müügileping ja esitatud kirjalikud tõendid ei ole omavahel seostatavad. Samuti tegi

kohus valed järeldused tunnistajate ütlustest, pidades poolte esindajate suulisi kokkuleppeid kirjalikus

vormis tehtud tehingu muutmiseks. Arved esitati vastavalt varem suuliselt kokku lepitud

tingimustele. Hageja on tõendanud eelnevalt kokku lepitud kvaliteedi ja hinnaga palkide üleandmise-

vastuvõtmise, kuid kostja ei ole tõendanud palkide eest raha maksmist. Tasumata on 882 744 krooni 5

senti ja selle summa on maakohus kostjalt õigesti välja mõistnud.

Ringkonnakohus asus seisukohale, et seadusest erineva suurusega viivise nõudmiseks pidid pooled

eelnevalt kirjalikult kokku leppima. Kuna kohaldamisele ei kuulu 31. märtsi 1995. a leping, siis ei ole

vaja lepingu p 5 tõlgendada.

Kassatsioonkaebuse esitas AS Natural, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta hagi

rahuldamata. Kostja leidis, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 231 lg 4. Täiesti valedele

motiividele rajatud otsus ei saa olla lõppjäreldustes õige. Kostja esitas apellatsioonkaebuse nii otsuse

põhjendava osa kui ka otsuse resolutsiooni peale. Ringkonnakohus jättis vaidlustatavas otsuses

põhjendava osa seaduslikkuse üle seisukoha võtmata. Samas on ringkonnakohus enamiku

apellatsioonkaebuse motiive leidnud olevat põhjendatud.

Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 319 lg 1 nõudeid. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni

korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi

kaevati. Hageja esitas hagi üksnes ja ainult 31. märtsi 1995. a lepingu alusel nelja arve väidetavalt

maksmata jätmise tõttu. Ringkonnakohus on võtnud aluseks poolte kõikvõimalikud suhted.

Hagiavaldusele lisatud arved ning nendel märgitud puit ei olnud ega saanudki olla seotud 31. märtsi

1995. a lepinguga, sest lisatud arvetel oli lepingust erinev hind. Ringkonnakohus on otsuses oluliselt

ületanud 22. mail 1996. a hagis esitatud nõude piire. Kohus on ära unustanud, mida ja millisel alusel

hageja hagis nõudis ehk hagi aluse ja eseme. Kui poolte vahel olidki väidetavad teised kokkulepped,

ei saanud hagi rahuldamisel juhinduda 31. märtsi 1995. a lepingust. Hageja ei muutnud menetluse

käigus hagi aluseks olnud asjaolusid.

Vastustaja leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse muutmiseks.

Põhjendamatu on kassaatori viide TsMS § 231 lg-le 4, sest kassatsiooni korras vaadatakse läbi üksnes

teise astme kohtu lahend. Kassaatori poolt muude suhete üle vaidluse püstitamine nõuab

vastavasisulise hagi esitamist.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse

normi olulise rikkumise tõttu.

Põhjendatud on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus ei ole maakohtu otsuse põhjenduste

suhtes otsust teinud. Samas on väär kassatsioonkaebuse viide TsMS § 231 lg-le 4, mis sätestab

nõuded esimese astme kohtu otsuse põhjendavale osale. Nõuded ringkonnakohtu otsuse sisule

sätestab TsMS § 330. Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja maakohtu otsuse tervikuna.

Apellatsioonikohus on aga võtnud kohtuotsuses seisukoha ainult maakohtu otsuse resolutsiooni

kohta, jättes seisukoha võtmata otsuse kohta tervikuna.

Õige on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 319 lg 1 nõudeid.

Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsiooni korras esimese astme kohtu

lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale edasi kaevati. AS Mets & Puu esitas

hagi 31. märtsi 1995. a lepingust tulenevalt nelja arve alusel raha sissenõudmiseks. Seega nõudis

hageja kostjalt kohustuse täitmist selle lepingu alusel. Kostja vaidles hagile vastu. Esimese astme

kohus tuvastas, et pooled täitsid 31. märtsi 1995. a lepingut, vaatamata palkide tegeliku hinna

mittevastavusele lepingus kokkulepitud hinnale ning kostja võttis palgid vastu, kuid jättis nende eest

osaliselt maksmata. Kuna kostja ei tõendanud arvete maksmist, kohus rahuldas hagi. AS Natural

vaidlustas maakohtu otsuse põhjusel, et hagi aluseks olev 31. märtsi 1995. a leping nägi ette kindla

kvaliteediga palgi müümise ja seda lepingut ei ole pooled muutnud. Apellatsioonikohus jättis

tähelepanuta, et poolte vahel olevad teised tehingud ja kokkulepped ei olnud hagi ega AS Natural

apellatsioonkaebuse põhjenduste aluseks.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. oktoobri 1998. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Tagastada AS-le Natural 30. novembril 1998. a makstud kautsjon 8827 (kaheksa tuhat

kaheksasada kakskümmend seitse) krooni ja 40 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik