3-1-1-30-99 · Riigikohus

3-1-1-30-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 30. märtsil 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Eerik Kergandberg ja

Peeter Vaher vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

Aleksander Moskaljov"i süüdistuses KrK § 2074 ja õigeksmõistmises KrK § 202 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A. Moskaljovi kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja riigiprokurör Marge

Püss.

Tallinna Linnakohtu 1. detsembri 1998. a otsusega mõisteti A. Moskaljov süüdi KrK § 2074 ja KrK

§ 202 järgi ning teda karistati kummagi kuriteo eest vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK

§ 40 lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47

sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi kolme-aastase katseajaga.

A. Moskaljov mõisteti KrK § 2074 järgi süüdi selles, et ta 1993. a omandas kindlakstegemata isikult

Harku külas asuvas garaa"is lõhkeseadeldise koos juhtmete ja detonaatoriga. Kuni 6. augustini

1998. a hoidis ta eeltoodud esemeid enda korteris aadressil Tallinn Pelguranna 47-28.

6. augustil 1998. a kella 13.00 paiku andis A. Moskaljov selle lõhkeseadeldise üle alaealisele Roman

"irnõhile. 7. augustil 1998. a kell 00.30 Tallinnas Pelguranna 21 asuva maja hoovis lõhkas Roman

"irnõh koos A. Ma"ini ja V. Razumoviga selle lõhkeseadeldisega sõiduauto VAZ 2101 riikliku

numbrimärgiga 636 AEH, tekitades auto valdajale Igor Terzjanile materiaalse kahju 8000 krooni.

Süüdistuses KrK § 202 järgi mõisteti A. Moskaljov süüdi selles, et ta tõmbas kuritegevusele kaasa

alaealised R. "irnõhi, A. Ma"ini ja V. Razumovi.

Tallinna Linnakohtu 1. detsembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti Tallinna

linnaprokurör Z. Morozova. Nõustudes A. Moskaljovi süüdimõistmisega KrK § 2074 järgi, taotles ta

kohtualusele selle kuriteo eest mõistetud karistuse karmistamist. Prokurör ei nõustunud

A. Moskaljovi süüdimõistmisega KrK § 202 järgi ning taotles tema õigeksmõistmist kuriteokoosseisu

puudumise tõttu. Samuti ei nõustunud prokurör linnakohtu järeldusega, mille kohaselt A. Moskaljov

oli teadlik sellest, et andis alaealisele üle just lõhkeseadeldise ning tõmbas sellega teda kaasa KrK §-s

2074 ettenähtud kuriteo toimepanemisele. Prokuröri arvates ei arvestanud linnakohus asjaolu, et

lõhkeseadeldise üleandmine on iseenesest KrK § 2074 üks koosseisu tunnuseid, mille esinemisel võib

üldse kriminaalvastutus järgneda.

Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a otsusega tühistati Tallinna

Linnakohtu eeltoodud otsus A. Moskaljovi süüdimõistmises ja karistamises KrK § 202 järgi ning

karistuste liitmises KrK § 40 alusel. A. Moskaljovi karistuseks KrK § 2074 järgi mõisteti 2 aastat

vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 47 sätetele vabastati ta karistuse kandmisest tingimisi 3 aastase

katseajaga. Süüdistuses KrK § 202 järgi mõisteti A. Moskaljov õigeks, kuid mitte

apellatsioonprotestis toodud motiividel.

Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsuse kohaselt nähtub kriminaalasja materjalidest, et

R. "irnõh ei olnud sel päeval, mil A. Moskaljov andis talle lõhkeseadeldise üle, kriminaalvastutuse

eas ning see asjaolu välistab A. Moskaljovi süüdimõistmise KrK § 202 järgi.

Selle otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan

Naaber, kes vaidlustas A. Moskaljovi õigeksmõistmise motiivid süüdistuses KrK § 202 järgi.

Kassatsioonprotestis taotletakse A. Moskaljov süüdistuses KrK § 202 järgi õigeks mõista

apellatsioonprotestis näidatud motiividel. Prokurör leiab, et kuriteole, mille koosseisuline element on

lõhkeseadeldise üleandmine, ei saa KrK § 202 mõttes kaasa tõmmata isikut, kellele lõhkeseadeldis

üle antakse. Samas ei nõustu kassaator sellega, et linnakohus on otsuse tegemisel muutnud KrK § 202

järgi esitatud süüdistuse faabulat ning täpsustanud, millise kuriteo toime panemisele R. "irnõhhi

kaasa tõmmati.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära kaitsja, kes

taotles ringkonnakohtu otsus muutmata jätmist ja prokuröri, kes toetas kassatsioonprotesti selles

toodud motiividel,

l e i d i s

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 17. augustil 1998. a esitati A. Moskaljovile süüdistus KrK

§ 2074 järgi. Süüdistatavana vastutusele võtmise määruse kirjeldava osa lõpus on lause "Peale selle

pani Aleksandr Moskaljov toime EV KrK prg. 202 ettenähtud kuriteo, kuna tõmbas alaealisi kaasa

kuritegevusele." Samasugune formulatsioon on kantud ka süüdistuskokkuvõttesse, seda ei ole

muudetud ega täiendatud ka kohtu alla andmisel ega kriminaalasja arutamisel esimese astme kohtus.

Tallinna Linnakohtu 1. detsembri 1998. a kohtuotsuses on aga loetud tuvastatuks, et A. Moskaljov on

antud kohtu alla süüdistatuna selles, et ta ".... lõhkeseadeldise ....6.08.1998. a kella 13 paiku andis üle

alaealisele, Roman "irnõhile...."

Riigikohtu kriminaalkolleegium juhib siinkohal tähelepanu, et sellist süüdistust ei ole

A. Moskaljovile kunagi esitatud ning teda pole ka sellises süüdistuses kohtu alla antud.

Süüdistatavana vastutusele võtmise määruses ja järgnevates sellesisulistes menetlusdokumentides on

ignoreeritud KrMK § 121 lg 2 nõudeid, mis on viinud kohtualuse õiguse - teada, millise süüdistuse

põhjal tema kriminaalasja kohtus arutatakse - rikkumisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

seisukohal, et tegu on sellise protsessuaalse minetusega, mis vastavalt AKKS § 39 lg-le 4 tuleb

tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.

Tallinna Ringkonnakohus on apellatsioonprotesti arutades tulnud õigele järeldusele, et

A. Moskaljov tuleb süüdistuses KrK § 202 järgi õigeks mõista, kuid on selle põhistamisel asjata

asunud tõlgendama materiaalõiguse norme. Kuna A. Moskaljovi käitumises KrK §-s 202 ettenähtud

kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumist on arutatud talle ilma seaduses ettenähtud korras

süüdistust esitamata, tulnuks ta õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 2 js 3 ning § 65 lg-st 3, Riigikohtu

kriminaalkolleegium

o t s u s t a s :

Jätta Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 22. jaanuari 1999. a kohtuotsuse motiveerivast

osast välja lõik, mis algab sõnadega "KrK § 202..." ja lõpeb sõnadega "... kriminaalvastutuse eas.".

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

Kassatsioonprotest rahuldada osaliselt,

Kohtuotsus jõustub 30. märtsil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Jüri Ilvest

Liikmed: Eerik Kergandberg, Peeter Vaher