3-2-1-27-99 · Riigikohus

3-2-1-27-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 10. märtsil 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa vaatas

8. veebruaril 1999. a kirjalikus menetluses läbi

Allan Tederi kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri

1998. a otsuse Allan Tederi avalduses põlvemise ja pärimislepingu tegemise juriidilise fakti

tuvastamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsuse kohaselt palus avaldaja ORAS § 8 lg 6 järgi

tuvastada Alma Tederi põlvnemise Johan Pehkist ning juriidilise fakti, et Johan Pehki ja Alma Tederi

vahel sõlmiti pärimisleping. Põlvemise ja pärimislepingu tuvastamine on vajalik selleks, et Valga

Maavalitsus saaks avaldaja ja huvitatud isikud tunnistada omandireformi õigustatud subjektideks.

Kuna otsuse tegemiseks vajalikud dokumendid on hävinud, on ainus võimalus tuvastada otsuse

aluseks vajatavad juriidilised faktid kohtu teel.

7. jaanuaril 1894. a sündis Ann Siimul tütar Alma. Kuna Ann Siim ei olnud lapse isa Johan Pehkiga

abielus, kanti tütar Rõngu Eesti Evangeelse Luteri Koguduse kirikuraamatusse ema

perekonnanimega. EELK Rõngu koguduse kirikukirjade väljavõtte järgi abiellusid Ann Siim ja Johan

Pehk 1889. a. Valga Maakonnavalitsuse Perekonnaseisuameti teatise järgi aga 12. märtsil 1899. a.

Oletatavasti kihlusid noored 1889. a ja abielu registreeriti 1899. a. Seega on alust arvata, et laps

sündis kihluse ajal. Meetrikaraamatusse on jäänud tegemata kanne selle kohta, et pärast lapse sündi

vanemad abiellusid. Alma Siim kasvas ainsa tütrena ning jäi vanemate juurde elama ka täisealisena.

1926. a abiellus Alma Siim August Tederiga. Elama jäädi samasse Mäe-Rootsi tallu. 1931. a osteti

senine renditalu välja ja kinnistati Mäe-Rootsi A-54 nime all. Alma ja August Tederil sündis

2. septembril 1928. a tütar Helgi Teder, kes suri 13. märtsil 1984. a. Helgi Tederil sündisid lapsed

Allan Teder, Gunnar Teder ja Maie Teder, kes on end kogu aeg pidanud Johan Pehki

lapselapselasteks.

Paar aastat enne surma tegi taluomanik Johan Pehk talu Alma Tederi nimele. Tollel ajal kehtinud BES

§-de 2481-2500 järgi loeti üheks testamendi vormiks pärimislepingut, mis vormistati vallaasutuses.

Pärimist tõendab ka asjaolu, et pärast Johan Pehki surma asus talu pidama Alma Teder, st ta võttis

pärandi vastu.

Tartu Maakohtu 30. märtsi 1998. a otsusega jäeti A. Tederi avaldus juriidilise fakti tuvastamiseks

rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium tühistas maakohtu otsuse osas, millega põlvnemise fakti

tuvastamise avaldus jäeti rahuldamata. Selles osas lõpetas kohus menetluse TsKS § 217 p 1 alusel

kuna asi ei kuulu tsiviilkohtumenetluse korras kohtu pädevusse. Otsuse põhjenduse kohaselt toimub

hagita menetlus põlvnemise tuvastamiseks isikust pärast tema surma siis, kui hagejal ei ole teisiti

võimalik seda fakti tõendavat dokumenti saada. Hageja esitas ringkonnakohtule EELK Rõngu

koguduse diakoni poolt allakirjutatud ja pitsatiga dokumendi koguduse 1913-1922. a hõlmava

meetrikaraamatu kande väljavõtte kohta, mille kohaselt Pehk Johanil ja Pehk Anil on tütar

PehkAlma.

Vastavalt TsMS §-le 278 lg 2 saab avalduse täisealise põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud,

esitada üksnes isik, kes enda põlvnemise tuvastamist taotleb. Avaldaja ei taotlenud mitte enda, vaid

oma vanaema põlvnemise tuvastamist.

Kassatsioonkaebuses palus Allan Teder tühistada ringkonnakohtu otsuse menetluse lõpetamise osas ja

saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluse lõpetamine

ringkonnakohtu poolt ei vasta TsKS §-le 1 lg 1 p 3, mille kohaselt kohus lahendab ka teisi seadusega

kohtu pädevusse antud asju. ORAS § 8 lg 6 on erisäte PkS § 42 lg 1 suhtes ning laiendab nende

isikute ringi, kel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist omandireformi käigus vara tagastamiseks.

Kassaator väitel on põlvnemise tuvastamise kohtuotsus vajalik, et teha muudatus Alma Tederi

sünniaktis selle kohta, et ta põlvnes Johan Pehkist.

Maie Teder ja Gunnar Teder on nõus kassatsioonkaebuses esitatud väidetega.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus kuulub tühistamisele TsMS § 363 p 1 alusel

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.

Väär on ringkonnakohtu seisukoht, et ka omandireformi käigus vara tagastamiseks saab avalduse

täisealise isiku põlvnemise tuvastamiseks isast, kes on surnud, esitada üksnes isik, kes enda

põlvnemise tuvastamist taotleb. 8. oktoobril 1997. a võttis Riigikogu vastu Eesti Vabariigi

omandireformi aluste seaduse § 8 täiendamise seaduse, mis jõustus 6. novembril 1997. a. Osundatud

seadusega täiendati ORAS § 8 lõikega 6 järgmises sõnastuses: "Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 või

4 alusel omandireformi õigustatud subjektiks tunnistamist taotleva isiku vanema või vanavanema

põlvnemine isast, kes oli õigusvastaselt võõrandatud vara endine omanik, ei ole varem kindlaks

tehtud, võib see isik taotledakohtult põlvnemise tuvastamist perekonnaseaduses sätestatud alustel".

Eeltoodu on erisätteks ja laiendab isikute ringi, kellel on õigus nõuda põlvnemise tuvastamist, kui see

on vajalik omandireformi käigus vara tagastamiseks. Seega tuvastab kohus omandireformi käigus

vara tagastamiseks ka vanavanema põlvnemist, kui seda pole varem kindlaks tehtud.

Väljavõtet meetrikaraamatust pole kohtule esitatud. Ringkonnakohtule esitatud EELK Rõngu

koguduse diakoni poolt allakirjutatud kirjalikud dokumendid vajavad TsMS § 249 lg 3 järgimiseks

kohtu poolt kontrollimist. Nii nimetatud kirjalikud dokumendid kui ka I astme kohtule esitatud

perekonnaseisuameti teatised põhinevad EELK Rõngu kiriku meetrikaraamatul, kuid neis sisalduvad

andmed on erinevad.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 1998. a otsus tühistada osas, millega

lõpetati menetlus põlvnemise fakti tuvastamises ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks

ringkonnakohtule. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Allan Tederile 5. novembril 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, L. Laarmaa