3-1-1-23-99 · Riigikohus

3-1-1-23-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. märtsil 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

A. F. ja O. K.

süüdistuses KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa A. F. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch, O. K. kaitsja vandeadvokaat Niina

Agarjova ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

A. F., O. K. ja R. B. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi selles, et nad

8. novembril 1996. a kella 10.10 paiku Rakveres X tn Ca hoovis, varjates oma nägu silmini tõstetud kraega ja

pähe pandud parukaga, millega takistasid isiku tuvastamist, suunasid väljasirutatud käes olnud püstoli AS R.

R. ökonomistile M. P.-le ning ähvardasid M. P. ja tema kõrval seisnud pearaamatupidajat T. K.-d vahetult

nende elule ja tervisele ohtliku vägivallaga. Samas rebisid nad M. P. käest diplomaatkohvri koos 156285

krooniga ning tema käekoti koos selles olnud esemete, raha ja dokumentidega. Röövimisega tekitati kokku

varaline kahju 160825 krooni. Koos röövitud varaga hoovist välja joostes tulistasid nad püstolist ühe korra

õhku ning ähvardasid neid taga ajama asunud Taivo Kuivat vahetult tema elule ja tervisele ohtliku

vägivallaga.

O. K. anti kohtu alla süüdistatuna veel KrK § 207 lg 1 järgi selles, et ta 7. novembril 1996. a ja 8. novembril

1996. a kandis Tallinnas, Harju ja Lääne-Viru Maakonnas ilma relvaloata laskekõlblikku püstolit TT nr BRO

01191 koos 5 padruniga, rikkudes sellega Relvaseaduse § 39.

Lääne-Viru Maakohtu 3. septembri 1998. a otsusega kvalifitseeriti eeltoodud röövimine kõigi kohtualuste

osas ümber KrK § 140 lg 3 p 1 järgi. O. K. ja A. F. karistati vabadusekaotusega kolmeks aastaks kinnises

vanglas. Süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi mõisteti O. K. õigeks. Sama otsusega mõisteti süüdi R. B., kelle

osas kassatsioonkaebust esitatud ei ole.

Kohus leidis, et T. K.-d ei saa selles kriminaalasjas käsitleda kannatanuna KrMK § 40 lg 1 mõttes, sest pole

tõendatud kuritegeliku ründe sooritamine tema vastu ning lisaks sellele ei tekitatud talle moraalset, füüsilist

ega varalist kahju. Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis tuli kohus järeldusele, et

eelnev kokkulepe vägivalla kasutamiseks kohtualustel puudus. Kohus leidis, et G. Z., kes on ülaltoodud

röövimise eest juba süüdi mõistetud, väljus kokkuleppe raamidest ning relva olemasolust ja selle

kasutamisest tema poolt antud kriminaalasja kohtualused teadlikud ei olnud.

Lääne-Viru Maakohtu 3. septembri 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse R. B. ja

apellatsioonprotesti Lääne-Viru prokurör S. Pass.

Esitatud protestis taotleti maakohtu otsuse tühistamist ning O. K., A. F. ja R. B. süüdi mõistmist KrK § 141

lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi. Prokurör taotles neid karistada kas sanktsiooni piires või alla alammäära KrK § 39

sätete kohaldamisega. Prokurör ei nõustunud oma protestis kohtu järeldusega, et kohtualuste eelnev

kokkulepe ei sisaldanud vägivalla rakendamist röövimise ajal ning et T. K. pole antud asjas kannatanu KrMK

§ 40 mõttes.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsusega Lääne-Viru Maakohtu

3. septembri 1998. a otsus osaliselt tühistati.

O. K., A. F. ja R. B. tunnistati süüdi KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi ning neid karistati vastavalt kuue-

aastase vabadusekaotusega, viie-aastase vabadusekaotusega ja kolme-aastase vabadusekaotusega kinnises

vanglas.

Kriminaalkolleegium leidis, et maakohtu otsuses sisalduvad järeldused ei ole vastavuses kriminaalasja

faktiliste asjaoludega. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on tõendatud, et kõik kuriteost osavõtjad olid

teadlikud püstoli olemasolust ning seega pole maakohtu seisukoht G. Z. täideviija ekstsessi kohta õige. Veel

leidis ringkonnakohus, et püstoli vahetu suunamine kannatanutele on käsitatav ähvardusena kasutada nende

suhtes vägivalda ning püstolilask tehti põgenemise hõlbustamiseks, mis võimaldaks kuriteo lõpule viia.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused

süüdimõistetud O. K. ja A. F.

Mõlemad kassaatorid taotlevad ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning Lääne-Viru Maakohtu otsuse

jõussejätmist. O. K. leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on rikkunud KrMK § 50 ja § 274 lg 3

sätteid ning lisaks sellele on kohtuotsus motiveerimata.

A. F. kassatsioonkaebuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele selles sisalduvate järelduste

mittevastavuse tõttu faktilistele asjaoludele ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu.

Kassaator leiab, et pole põhjendatud tema süüdimõistmine üksnes G. Z. eeluurimisel ja kohtuistungil antud

ütluste põhjal. Samas ei nõustu A. F. T. K. kannatanuks tunnistamisega ning G. Z. tegevuse

mittekäsitlemisega täideviija ekstsessina.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid

kassatsioonkaebuste rahuldamist ja prokuröri, kes taotles ringkonnakohtu otsuse muutmata jätmist,

l e i d i s:

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsus on vastuoluline ja küllaldaselt

motiveerimata, mistõttu kuulub tühistamisele. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest selle kirjeldav-

motiveerivas osas on jõutud järeldusele, et röövimise toimepanemisel kasutas püstolit O. K., kuid samal ajal

süüdistuses KrK § 207 lg 1 järgi, s. o ebaseaduslikus tulirelva ja laskemoona kandmises on O. K. õigeks

mõistetud. Jääb arusaamatuks, kes süüdimõistetutest kasutas relva röövimise käigus ja seetõttu ei saa

lahendada ka küsimust, kas relva kasutaja tegutses kooskõlas eelneva kokkuleppega või oli tegemist

täideviija ekstsessiga.

Ringkonnakohus ei ole oma otsuses motiveerinud, miks ta ei pea usaldusväärseks R. B. ja T. K. ütlusi selle

kohta, et relv oli kallaletungi ajal G. Z., mitte aga O. K. käes. Sellega on rikutud KrMK § 274 p-s 3

sätestatud nõuet, et kohtuotsuses näidatakse motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt ühtedele

tõenditele ning loeb mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas leiduvad tõendid. Kui kohtuotsusest ei saa

üheselt teada, kelle käes oli röövimise ajal relv,on rikutud kohtualuste kaitseõigust ja selline otsus ei ole

seaduslik.

Kuigi Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi otsust ei ole vaidlustatud R. B. suhtes, kuulub

ringkonnakohtu otsus AKKS § 49 lg 4 alusel tühistamisele ka tema suhtes, sest samad menetlusnormide

rikkumised esinevad kõigi süüdimõistetute osas.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja 2, § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 26. novembri 1998. a otsus A. F., O. K. ja R. B.

süüdistusasjas KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3 ja 41 järgi.

2. Saata kriminaalasi uueks arutamiseks Viru Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

3. A. F. ja O. K. kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista A. F.-lt 1274.40 krooni ja O. K.-lt 1274.40 krooni kaitsjatasu riigieelarve tuludesse.

Otsus jõustub 02. märtsil 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Jüri Ilvest

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher