3-1-1-22-99 · Riigikohus

3-1-1-22-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. veebruaril 1999. a.

Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar ning liikmed Jüri Rätsep ja Peeter Vaher

vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja

I. M. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 101 p 2;

§ 142 lg 2 p-de 3, 4; § 141 lg 2 p-de 1, 4 ja § 207 lg 3 p 1 järgi.

Kohtuistungist võtsid osa I. M.-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss.

Narva Linnakohtu 7. oktoobri 1998. a otsusega mõisteti I. M. süüdi ja teda karistati KrK § 207 lg 3 p 1 järgi

kahe-aastase vabaduskaotusega; KrK § 141 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi kuue-aastase vabadusekaotusega; KrK

§ 142 lg 2 p-de 3, 4 järgi kahe-aastase vabadusekaotusega ning KrK § 101 p 2 ja § 15 lg 2 järgi kaheksa-

aastase vabadusekaotusega. Lugedes KrK § 40 lg 1 alusel kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti

lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest kaheksa aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Karistuse

kandmise tähtaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg, s. o 8. augustist kuni 4. septembrini 1997. a. (28

päeva) ning 20. novembrist 1997. a kuni7. oktoobrini 1998. a. (10 kuud ja 18 päeva). Karistuse kandmise

tähtaja alguseks loeti 20. november 1997. a. Sama otsusega mõisteti süüdi Juris Leman, kuid tema

kassatsioonkaebust esitanud ei ole.

Kohtualuse I. M.-i ja tema kaitsja, J. Lemani ja tema kaitsja ning kannatanu apellatsioonkaebuste alusel

vaadati kriminaalasi apellatsiooni korras läbi Viru Ringkonnakohtus.

Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1998. a otsusega Narva Linnakohtu 7. oktoobri

1998. a otsus tühistati muuhulgas I. M.-le mõistetud karistuse kandmise aja alguse osas. Lisaks sellele jäeti I.

M.-i süüdistusest välja tema süüdimõistmine KrK § 141 lg 2 p 3 järgi.

KrK § 45 alusel arvestati I. M.-i karistuse hulka eelvangistuses viibitud ajavahemikud 8. augustist 1997 kuni

4. septembrini 1997. a (28 päeva) ning 4. novembrist 1997. a kuni 8. detsembrini 1998. a (1 aasta ja 27

päeva), s. o kokku üks aasta üks kuu ja 15 päeva. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi J. M. 9. detsembri

1998. a seisuga kanda vabadusekaotust kuus aastat kümme kuud ja 15 päeva. Karistuse kandmise aja

alguseks loeti 9. detsember 1998. a.

Kriminaalasja materjalide põhjal tegi kriminaalkolleegium kindlaks, et I. M. peeti kahtlustatavana kinni

11. novembril 1997. a ning sellest ajast viibib ta vahi all. Seetõttu on linnakohus ekslikult lugenud karistuse

kandmise aja alguseks 20. novembri 1997. a.

Esitatud kassatsioonkaebuses vaidlustab I. M. enda süüdimõistmise kõikides talle süüksarvatud kuritegudes

ning palub kergemat karistust.

Lisaks sellele vaidlustab I. M. Viru Ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa, millega on kohus valesti

arvestanud tema poolt lõplikult kandmisele kuuluva vabadusekaotusliku karistuse tähtaega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud kaitsja, kes

toetas kassatsioonkaebust ning prokuröri, kes vaidlustas kandmisele kuuluva karistuse tähtaja, kuid muus

osas taotles kohtuotsuse muutmata jätmist,

l e i d i s:

Kassatsioonkaebus ei sisalda kassaatori poolt varem esitatud apellatsioonkaebusega võrreldes mingeid

sisuliselt uusi õiguslikke argumente. Kassaatori poolt apellatsioonkaebuses esitatut on Viru Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 1998. a otsuses põhjalikult analüüsitud ja Riigikohtu kriminaalkolleegium

nõustub ringkonnakohtu järeldustega kriminaalasja õiguslike küsimuste lahendamisel.

Samas on Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium ebaõigesti kohaldanud KrK § 45 sätteid kuna on

eksinud I. M.-i eelvangistuses viibitud aja arvutamisel. Seetõttu tuleb kohtuotsust muuta I. M.-i

eelvangistusaja ja ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja osas.

Ringkonnakohtu 8. detsembri 1998. a otsuses on õigesti märgitud, et vastavalt KrK §-le 45 tuleb arvestada I.

M.-i karistuse hulka eelvangistusaeg 8. august 1997. a kuni 4. september 1997. a ja 11. november 1997. a

kuni 8. detsember 1998. a. Kohus on aga eksinud eelvangistuses viibitud päevade aritmeetilisel liitmisel.

Kokku on I. M. viibinud vahi all üks aasta üks kuu ja kakskümmend kuus päeva, mitte üks aasta üks kuu ja

viisteist päeva nagu märgitud kohtuotsuses. Eeltoodust lähtudes jääb I. M.-il lõplikult ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks alates 9. detsembrist 1998. a kuus aastat kümme kuud ja neli päeva.

Juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 1, § 65 lg-st 3 ja KrK §-st 45, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumis 8. detsembri 1998. a otsus I. M.-le

eelvangistusaja karistuse tähtaja hulka arvamise ja lõplikult ärakandmisele kuuluva karistuse tähtaja

osas, lugedes temale lõplikult ärakandmisele kuuluvaks karistuseks alates 9. detsembrist 1998. a kuus

aastat kümme kuud ja neli päeva.

2. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

3. I. M.-i kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Välja mõista I. M.-lt kaitsjatasu 849.60 krooni riigieelarve tuludesse.

Kohtuotsus jõustub 23. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja Ott Järvesaar

Liikmed Jüri Rätsep, Peeter Vaher