3-1-1-20-99 · Riigikohus

3-1-1-20-99 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 23. veebruaril 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Ott Järvesaar liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja J. E. süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja M. R. süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4 ning § 186 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander Glikman ja Mart Sikut, J. E. kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt anti J. E. süüdistuses KrK § 76 lg 3 p 2 järgi ja M. R. süüdistuses 76 lg 3 p 2 ja § 17 lg 4 järgi kohtu alla süüdistatuna selles, et J. E. grupis koos M. R.-ga toimetas ebaseaduslikult üle Tallinna Lennujaamas asuva Eesti Vabariigi tollipiiri tollikontrolli eest varjatuna 2,506 kg kokaiini ning M. R. grupis koos J. E.-ga organiseeris seda tegevust järgmiselt: 1998. a veebruaris värbas M. R. J. E. narkootikumide kulleriks ning nad leppisid kokku, et E. toimetab Venetsueelast salakaubana Eestisse narkootilist ainet, mille eest M. R. tasub talle 50000 krooni. M. R. poolt määratud kuupäeval, s. o 8. märtsil 1998. a, lendas J. E. Venetsueelasse, kus 13. märtsil sai Valencias kriminaalasjas tuvastamata isikult kohvri, millesse oli peidetud 2,506 kg kokaiini. Lennu Venetsueelasse ja tagasi ning narkootikumide üleandmise Venetsueelas organiseeris M. R., kes ühtlasi andis ka J. E.-le reisiraha ning maksis lennupiletite eest. 20. märtsil 1998. a toimetas J. E. Tallinna Lennujaamas nimetatud kohvri koos sellesse peidetud 2,506 kg kokaiiniga ebaseaduslikult ja tollikontrolli eest varjatuna üle Eesti Vabariigi tollipiiri. Lennujaama ees võttis J. E. takso, et sõita Susi hotelli juurde, kus pidi kohvri koos kokaiiniga M. R.-le üle andma. Tallinna Lennujaama ees peeti J. E. Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt kinni. M. R. anti kohtu alla süüdistatuna KrK § 186 järgi selles, et ta olles saanud tuvastamata asjaoludel enda valdusse X Eesti kodaniku passi nr xxxxxxxx, v. a Kodakondsuse- ja Migratsiooniameti Viljandimaa osakonna poolt 15. augustil 1994. a ja millele oli kleebitud tema enda foto, kasutas seda passi 3. septembril 1996. a järgmiselt. Esinedes Xna esitas ta Eesti Autoklubisse avalduse turistikaardi (Carnet de Touriste) saamiseks, et lihtsustada Saksamaa viisa saamist. 3. septembril 1996. a sai ta nimetatud kaardi Eesti Autoklubist kätte ning täitis selle X nimel. Seejärel, kasutades X passi ning klubist saadud turistikaarti, esitas ta Saksamaa Suursaatkonda taotluse viisa saamiseks. Lisaks sellele anti J. E. kohtu alla süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 15 lg 2 järgi ning M. R. süüdistuses KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 17 lg 4 ja § 15 lg 2 järgi. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsusega mõisteti J. E. süüdi ja teda karistati KrK § 76 lg 2 järgi vabadusekaotusega neljaks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi vabadusekaotusega kaheks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks mõisteti neli aastat ja kuus kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Sama otsusega tunnistati M. R. süüdi ja teda karistati KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi vabadusekaotusega kolmeks kuuks, § 76 lg 2 § 17 lg 4 järgi vabadusekaotusega viieks aastaks ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi vabadusekaotusega kolmeks aastaks. KrK § 40 lg 1 alusel mõisteti M. R. lõplikuks karistuseks vabadusekaotus viieks aastaks poolkinnises vanglas.

Hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leidis linnakohus, et M. R. tegevus passi võltsimises on käsitletav dokumendi hilisema kasutamise eesmärgil selle võltsimisele kaasaaitamisena ning talle esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi. Kohtualustele KrK § 76 lg 3 p 2 järgi esitatud süüdistuse ümberkvalifitseerimist põhjendas linnakohus sellega, et antud kuriteo toimepanemisel ei olnud tegemist isikute grupiga KrK § 76 lg 3 p 2 mõttes. Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsuse peale esitasid apellatsioonkaebused kohtualune J. E. ja tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp ning kohtualuse M. R. kaitsjad vandeadvokaadid Aleksander Glikman ja Mart Sikut. Apellatsioonprotesti esitas Tallinna Prokuratuuri prokurör Indrek Paukštis. Esitatud apellatsioonprotestis paluti linnakohtu otsus osaliselt tühistada, tunnistada J. E. süüdi KrK § 2102 lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 järgi ning M. R. süüdi tunnistada KrK § 2102 lg 2 p 4 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 ning KrK § 186 järgi. Kohtualuse M. R. kaitsjate apellatsioonkaebuses paluti tühistada Tallinna Linnakohtu otsus M. R. süüdimõistmises KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4 ning KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi ning KrK § 40 alusel lõpliku karistuse mõistmises. Apellandid palusid M. R. talle eeluurimisel KrK § 76 lg 3 p 2 ja § 17 lg 4; KrK § 2102 lg 2 p 2, 4 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi süüksarvatud kuritegudes õigeks mõista põhjendusel, et kohtuotsuses sisalduvad kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. Kohtualuse J. E. kaitsja apellatsioonkaebuses taotleti J. E. õigeksmõistmist KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi ning talle KrK § 76 lg 2 ja § 15 lg 2 järgi mõistetud karistuse kergendamist. Kohtualuse J. E. apellatsioonkaebuses paluti mõistetud karistuse kergendamist ning KrK § 47 sätete kohaldamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a otsusega tühistati Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a otsus osaliselt. J. E. mõisteti süüdistuses KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 järgi õigeks. Samas tühistati tema suhtes KrK § 40 lg 1 sätete kohaldamine. M. R. mõisteti süüdi KrK § 186 järgi ning õigeks süüdistuses KrK § 2102 lg 1 ja § 15 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi. Kriminaalkolleegium leidis, et J. E. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 ja M. R. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi on põhjendatud ning seaduslik. Samas ei nõustunud ringkonnakohus kohtualuste süüdimõistmisega narkootilise aine ebaseadusliku veo katses Tallinna Lennujaamast hotellini Susi, põhjendusel, et kohtu käsutuses pole tõendeid, mis annaks aluse kohtualuste käitumise kvalifitseerimiseks KrK § 2102 järgi. Ka ei nõustunud ringkonnakohus M. R. kuriteo ümberkvalifitseerimisega KrK § 186 ja § 17 lg 6 järgi, kuna kohtu arvates on M. R. käitumine käsitletav võltsitud passi kasutamisena KrK § 186 mõttes. Kohtualustele mõistetud karistusi ringkonnakohus ei muutnud. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused J. E. ja tema kaitsja T. Alp ning M. R. ja tema kaitsjad vandeadvokaadid A. Glikman ja M. Sikut. J. E. ja tema kaitsja kassatsioonkaebustes vaidlustatakse E. süüdimõistmine KrK § 76 lg 2 järgi kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise ja põhjendamatult karmi karistuse mõistmise tõttu. M. R. kassatsioonkaebuses palutakse ringkonnakohtu otsus tühistada ning mõista ta süüdistuses KrK § 76 lg 2 ja § 17 lg 4 järgi õigeks põhjendusel, et tema osavõtt sellest kuriteost on tõendamata. M. R. kaitsjate kassatsioonkaebuse kohaselt kuulub ringkonnakohtu otsus tühistamisele kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise ning kriminaalseaduse ebaõige kohaldamise tõttu. Kassaatorid leiavad, et ringkonnakohus on süüdimõistva otsuse tegemisel rikkunud KrMK § 50 lg 2, § 19 lg 1, 2 ning AKKS § 29 lg 4 sätteid ning sellest tulenevalt ei vasta kohtu järeldused M. R. osavõtu kohta

kokaiini salakaubana veost faktilistele asjaoludele. Veel leiavad kassaatorid, et M. R. süüdimõistmisel KrK § 186 järgi on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud kriminaalseadust. Kaitsjate arvates on linnakohus selle kuriteo õigesti kvalifitseerinud passi võltsimisele kaasaaitamisena. Lisaks eeltoodule leiavad kaitsjad, et ringkonnakohus, mõistes M. R. ühes kuriteo episoodis õigeks, kuid jättes lõpliku karistuse muutmata, on kriminaalseadust ebaõigesti kohaldanud. Kassaatorid on arvamusel, et süüdistuse mahu vähendamine peab kaasa tooma ka lõpliku karistuse kergendamise. Peale selle ei ole nad nõus sellega, et ringkonnakohus jättis muutmata linnakohtu poolt M. R.-le KrK § 76 lg 2 järgi mõistetud maksimaalmääralise karistuse. Kaitsjate arvates on siinkohal tegemist KrK § 36 tulenevate karistuse mõistmise üldpõhimõtete rikkumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära kaitsjad, kes taotlesid kassatsioonkaebuste rahuldamist ning prokuröri, kes palus jätta ringkonnakohtu otsus muutmata,

l e i d i s : Enamik kõikide kassaatorite seisukohtadest tuginevad väitele, et kriminaalasjas pole tõsikindlalt tõendatud, kas J. E. teadis, mida sisaldas tema poolt üle tollipiiri toodud kohver ning kas M. R. oli selle teo organiseerija. Kassaatorid leiavad, et faktilised asjaolud on tuvastatud tõendite hindamist käsitlevate kriminaalmenetluse seaduse sätete olulise rikkumisega ning tulenevalt sellest taotlevad teistsugust õiguslikku hinnangut kogu süüdimõistetute tegevusele selles kuriteoepisoodis. J. E. ja tema kaitsja lisavad, et mõistetud karistus on põhjendamatult karm. Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitab siinkohal veelkord, et tõendite hindamise küsimused kuuluvad kassatsioonikohtu pädevusse vaid niivõrd, kuivõrd on võimalik lahendada küsimust kas ringkonnakohus juhindus tõendite hindamisel kriminaalmenetluse põhiprintsiipidest ning tõendite hindamist käsitlevatest konkreetsetest seadusesätetest. Käesolevas kriminaalasjas on nii linnakohus kui ka ringkonnakohus hinnanud kõiki neile esitatud tõendeid kogumis. Kriminaalmenetlus lubab kahtlustataval, süüdistataval ja kohtualusel valida mistahes kaitsetaktika, sh anda valeütlusi või keelduda ütluste andmisest. Samas on seadusandja KrMK §-s 50 sätestanud, et kohus hindab tõendeid juhindudes küll seadusest, kuid ka oma siseveendumuse kohaselt. Nii Tallinna Linnakohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus on otsustes põhjendanud oma siseveendumust, miks peetakse õigeks paljudest J. E. ütlustest, mis tuvastatult sisaldavad ka valeütlusi, võtta kohtuotsuse aluseks just 27. märtsil 1998. a antud ütlused. Neid ütlusi on kohus kontrollinud teiste asjas kogutud tõendite kaudu ning just nende tõenditega on kohus põhistanud süüdimõistvat kohtuotsust, sest just need tõendid kujundasid kohtu siseveendumuse. Riigikohtus pole tuvastatud, et kohtulikul uurimisel oleks mõni esitatud tõend jäetud tähelepanuta, et mõningaid tõendeid poleks teiste esitatud tõenditega kõrvutatud või kõiki tõendeid kogumis hinnatud. Seega on toimunud kriminaalasja tehiolude igakülgne, täielik ja objektiivne uurimine, nagu seda nõuab KrMK § 19 lg 1. Kuna J. E. peeti kinni pärast lennujaama hoonest väljumist, siis oli ta täielikult realiseerinud KrK § 76 lg 2 dispositsiooni - toimetanud narkootilise aine ebaseaduslikult üle tollipiiri. Üldtuntud asjaolu, et tollipiir kulgeb Tallinna lennujaama hoones, mitte aga väljaspool seda, teeb võimatuks käsitleda J. E. käitumist kuriteokatsena, nagu seda taotletakse advokaat T. Alp´i kassatsioonkaebuses. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub täies ulatuses Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga, et isegi juhul, kui Eesti Autoklubis ja Saksamaa Liitvabariigi saatkonnas käis M. R. nimel võltsitud passiga keegi teine isik, tuleb M. R. tegevust - võltsitud passi edastamist sellele isikule, esitamiseks saatkonda viisa saamiseks - hinnata lõpuleviidud kuriteona, mis on kvalifitseeritav KrK § 186 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et kohtud on piisavalt motiveerinud nii karistusliigi kui ka -määra valikut. Rõhutades, et narkootikumide salakaubaveo näol on tegemist väga suure ohtlikkusega kuriteoga, on kohtud põhjendatult kohaldanud kõrgeid karistusmäärasid. Samal ajal leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et M. R.-le karistuse mõistmine ei ole toimunud täies vastavuses KrK §-ga 36. Tallinna Linnakohtu otsusega

on tuvastatud, et tema kohta esitatud iseloomustav materjal on positiivne, vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Sellistel asjaoludel ei pea Riigikohtu kriminaalkolleegium õigeks karistuse mõistmist sanktsiooni ülemmääras. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 4 ja § 65 lg-st 3, Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s : Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 24. novembri 1998. a kohtuotsus ja Tallinna Linnakohtu 25. septembri 1998. a kohtuotsus M. R.-le KrK § 76 lg 2 ja 17 lg 4 järgi mõistetud karistuse ja KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku karistuse osas. Mõista M. R.-le KrK § 76 lg 2 ja 17 lg 4 järgi karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. KrK § 40 lg 1 alusel mõista M. R.-le lõplikuks karistuseks 4 (neli) aastat ja 6 (kuus) kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata. J. E. ja tema kaitsja Toomas Alp`i kassatsioonkaebused jätta rahuldamata. M. R. ja tema kaitsjate Mart Sikuti ja Aleksander Glikmani kassatsioonkaebused rahuldada osaliselt. Mõista J. E.-lt välja 743 krooni ja 40 senti kohtukulu kaitsjatasu näol riigieelarve tuludesse. Kohtuotsus jõustub 23. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele.

Eesistuja: Ott Järvesaar Liikmed: Jüri Ilvest Eerik Kergandberg