3-2-1-26-99 · Riigikohus

3-2-1-26-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 17. veebruaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa, kassaatori

esindaja vandeadvokaat A. Glikmani ja A. Polubojartsevi osavõtul, tõlk L. Lombi juuresolekul,

vaatas läbi avalikul kohtuistungil 8. veebruaril 1999. a

Diana Kovtuni kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

15. oktoobri 1998. a otsuse Diana Kovtuni hagis Andrei Polubojartsevi vastu 151 074 krooni

saamiseks.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et Diana Kovtun laenas 17. veebruaril 1997. a

Andrei Polubojartsevile neljaks kuuks 10 000 USD. Laenu ja kokkulepitud intresside tagastamise

tähtpäev oli 17. juuni 1997. a, kuid kostja jättis raha tagastamata. Seepärast palus hageja TsK § 276

alusel kostjalt välja mõista 138 600 krooni põhivõlga ja 12 474 krooni arvestusega laenusummalt 1%

kuus. Hagi esitamise päeva 13. novembri 1997. a seisuga oli USA dollari kurss Eesti krooni suhtes 1

USD " 13, 86 krooni. Kohtuistungil loobus hageja 12 474 krooni nõudmisest ja palus välja mõista 10

000 USD kohtuistungi toimumise päeva kursi järgi.

Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja 141 064 krooni põhivõlga ja 4931

krooni 90 senti riigilõivu. Laenulepingu järgi annab laenutaja laenaja omandusse raha või

liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse

koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama (TsK § 272 lg 1).

Kohtule esitatud võlakirja alusel sai kostja hagejalt 10 000 USD neljaks kuuks. Kohus ei arvestanud

kostja poolt esitatud tõendit, mille kohaselt ta on hagejale tasunud 7193 krooni, 250 krooni ja 4309

USD.

Ringkonnakohus muutis linnakohtu otsust ning rahuldas osaliselt apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonikohtu hinnangul leidis asja kohtulikul arutamisel tõendamist nii apellandile raha

laenamine kui ka võla osaline tagasimaksmine. Apellandile 10 000 USD suuruse summa laenamist

kinnitasid poolte seletused ja võlakiri 17. veebruarist 1997. a. Ringkonnakohus leidis, et tõendatud on

laenutajale vaidlusaluse võlakohustise täitmiseks 68 227 krooni ja 50 sendi maksmine ning seega on

tal laenajalt veel õigus saada 72 836 krooni 50 senti.

Kassatsioonkaebuse esitas Diana Kovtun, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse protsessiõiguse

normide olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus luges kostja esitatud tõenditega laenulepingust tuleneva laenaja kohustuse osaliselt

lõppenuks täitmisega. Need tõendid ei vasta TsK §-s 233 lg 2 sätestatule, mille kohaselt kreeditor,

võttes vastu täitmise, on kohustatud võlgniku nõudmisel talle andma allkirja täitmise või osalise

täitmise vastuvõtmise kohta. Kassaator leiab, et asjas esitatud tõenditega ei saa tõendada

laenulepingust tuleneva kohustuse osalist täitmist.

Ringkonnakohus ei ole järginud TsMS §-s 95 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid, sest hagi

aluseks oleva võlakohustuse osaline täitmine rajaneb üksnes kostja seletusel. TsMS § 91 lg 1 alusel

peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja

tõendas võlakirjaga, et on 10 000 USD kostjale üle andnud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks

laenuks saadud raha samas summas tagastanud laenulepingust tuleneva kohustuse tõttu.

Vastustaja kassatsioonkaebusele kirjalikult vastanud ei ole.

Kolleegiumi istungil toetas kassaatori esindaja kassatsioonkaebust ja vastustaja ei pidanud kaebust

põhjendatuks.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS

§ 363 p 2 alusel.

TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited. Kostja ei vaidlustanud seda, et ta sai hagejalt 17. veebruaril 1997. a 10 000 USD

laenuks ja pidi võla tasuma 17. juuniks 1997. a. Samas väitis kostja, et on võlausaldajale võla

tasunud. Selle tõenduseks esitas ta kohtule hageja kirjaliku kinnituse, mille kohaselt hageja on temalt

saanud kolm erinevat rahasummat. Hageja ei eitanud nende summade saamist, kuid eitas seda, et

tegemist oli 17. veebruari 1997. a võla tasumisega. Niisuguses olukorras ei ole seadusega kooskõlas

ringkonnakohtu otsuse seisukoht, mille järgi hageja pidi tõendama, et tegu oli mingi teise

võlakohustusega. Kuna kostja esitatud kirjalikust tõendist ei nähtu, et kostja tasus vaidluse all olnud

võlga, siis jäi võla tasumise tõendamise kohustus endiselt kostjale. Kostja saanuks seda teha üksnes

TsK § 233 lg 3 märgitud tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 1998. a otsus ja saata asi

uueks läbivaatamiseks samale kohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Diana Kovtunile 27. oktoobril 1998. a tasutud kautsjon 682 (kuussada

kaheksakümmend kaks) krooni 30 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: A. Kull, L. Laarmaa