3-1-1-16-99 · 3-1-1-16-99 · Riigikohus

3-1-1-16-99 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 16. veebruaril 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Peeter Vaher ning liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil kassatsiooni korras läbi kriminaalasja V. U. süüdistuses KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2 ning § 203 lg 1 järgi. Kohtuistungist võtsid menetlusosalistena osa süüdimõistetu V. U.-i kaitsja vandeadvokaat Anton Frosch ja Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss. V. U. tunnistati Narva Linnakohtu 24. aprilli 1998. a otsusega süüdi KrK § 139 lg 2 p-de 1, 2 ja 3; § 197 lg 2 ning § 203 lg 1 järgi ja teda karistati KrK § 40 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest vabadusekaotusega kaheks aastaks. Sellele karistusele liideti KrK § 40 lg 3 alusel Narva Linnakohtu 30. oktoobri 1997. a ja 26. veebruari 1998. a otsustega mõistetud kandmata karistused. Lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumi järgi mõisteti vabadusekaotus kaheks aastaks ja kolmeks kuuks poolkinnises vanglas. Karistuse aja alguseks loeti 12. juuni 1997. a. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi M. B., R. M., A. F., A. M. ja S. M., kelle osas kassatsioonkaebust ega "protesti esitatud ei ole. Narva Linnakohtu 24. aprilli 1998. a otsuse peale esitas apellatsioonprotesti abiprokurör Marina Zagorets, kes vaidlustas muuhulgas ka V. U.-le KrK § 40 lg 3 alusel karistuse mõistmist, põhjendusega, et V. U. oli uue kohtuotsuse tegemise ajaks talle 30. oktoobri 1997. a otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Samuti juhtis apellant tähelepanu asjaolule, et Narva Linnakohtu 26. veebruari 1998. a otsusega tunnistati süüdi J. U. mitte aga V. U. Prokurör taotles V. U.-le lõplikuks karistuseks KrK § 40 lg 1 alusel kaheaastase vabadusekaotuse mõistmist. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsusega tühistati Narva Linnakohtu 24. aprilli 1998. a otsus muuhulgas ka V. U.-le KrK § 40 lg 3 alusel mõistetud karistuse osas. KrK § 45 alusel arvati kahe-aastase karistustähtaja hulka V. U.-i poolt eelvangistuses viibitud aeg - s. o ajavahemik 12. juunist 1997. a kuni 20. oktoobrini 1998. a. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt jäi V. U. 21. oktoobri 1998. a seisuga " seega arvates ringkonnakohtu otsuse tegemise päevast veel kanda karistust üks aasta seitse kuud ja kakskümmend üks päeva. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsuse peale esitas kassatsioonprotesti riigiprokuröri asetäitja riigiprokuröri ülesannetes Jaan Naaber ja kassatsioonkaebuse süüdimõistetu V. U. Kassatsioonprotestis taotletakse seda, et tühistataks ringkonnakohtu otsus V. U. poolt kandmata karistusaja osas ning loetaks tema kandmata karistuseks seisuga 21. oktoober 1998. a seitse kuud ja kakskümmend üks päeva vabadusekaotust. Prokuröri protestisleitakse, et ringkonnakohus on ilma prokuröri vastava taotluseta raskendanud põhjendamatult V. U.i olukorda - on alusetult pikendanud V. U.-i karistustähtaega, lugedes selle kandmise aja lõpuks 12. juuni 2000. a. Kassaator märgib, et apellatsioonprotestis on ekslikult jäetud vaidlustamata Narva Linnakohtu otsuses V. U.-le märgitud karistuse kandmise aja algus. Nimelt oleks karistusaja alguseks pidanud olema 12. juuni 1997. a asemel 12. juuli 1997. a - seega päev mil V. U. tegelikult peeti kinni kahtlustatavana. Seega oli ringkonnakohtul õigus mõista V. U.-le kahe-aastane vabadusekaotus, mille lõpptähtaeg on 12. juuni 1999. a. V. U. leiab oma kassatsioonkaebuses, et ringkonnakohus on ekslikult aasta võrra pikendanud tema poolt kandmisele kuuluvat karistust ja taotleb vea parandamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seletused, milles toetati kassatsioonprotestis sisalduvat taotlust, l e i d i s :

Nii kassatsioonkaebus kui ka -protest on põhjendatud ja need tuleb rahuldada. Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on ilmselt ekslikult pikendanud aasta võrra V. U.-i poolt kandmisele kuuluvat karistusaega. Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustub kassatsioonprotestis märgituga ka selles, et kuigi V. U.-i puhul oleks pidanud vahi alla pidamise tähtaega hakkama tegelikult arvestama 12. juuli 1997. a, mitte aga 12. juuni 1997. a seisuga, kuid kuna seda ei ole vaidlustatud apellatsioonprotestis, puudub vaidlustamise võimalus ka kassatsiooni korras. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 3, § 64 p-st 3 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium o t s u s t a s : 1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 21. oktoobri 1998. a otsuse neljas punkt, millega määrati kindlaks V. U.-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus. 2. Lugeda KrK § 45 alusel V. U.-le mõistetud kaheaastase vabadusekaotusliku karistuse hulka tema poolt kohtueelse uurimise ajal vahi all viibitud aeg ning määrata arvates 21. oktoobrist 1998. a V. U.-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud ja 21 päeva (seitse kuud ja kakskümmend üks päeva) vabadusekaotust poolkinnises vanglas. 3. Kassatsioonkaebus ja "protest rahuldada. 4. Mõista välja V. U.-lt kohtukuluna riigituludesse kaitsjatasu summas 849 kr 60 s ( kaheksasada nelikümmend üheksa krooni ja kuuskümmend senti). Kohtuotsus jõustub 16. veebruaril 1999. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Peeter Vaher Liikmed Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg