3-1-3-4-99 · Riigikohus

3-1-3-4-99 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 9. veebruaril 1999. a. Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Jüri Rätsep vaatas avalikul kohtuistungil kohtuvea parandamise korras läbi kriminaalasja A.A. süüdistuses KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi. Menetlusosalistena võtsid kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Marge Püss ja A.A. kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel. Tartu Linnakohtu 15. juuni 1998. a otsusega tunnistati A.A. süüdi KrK § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning teda karistati vabadusekaotusega üheks aastaks kinnises vanglas. Linnakohus mõistis A.A. süüdi selles, et ta 18. septembril 1996. a kella 11.10 ajal Tartus T tn x asuva koolimaja juures olles alkoholijoobes, varastas avalikult M.S. 1200 krooni maksva jalgratta "Saljut", mis oli ketiga lukustatud ja kinnitatud maas oleva veetoru külge. Seega kvalifitseeris linnakohus A.A. tegevust kui võõra vara avalikku vargust isiku poolt, kes on tähendatud KrK § 140 lg 2 p-s 3 ning mis oli seotud vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamisega. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 1998. a otsusega tühistati eelnimetatud linnakohtu otsus A.A. kassatsioonkaebuse alusel ja tehti uus otsus, mõistes ta süüdi KrK § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p-de 3 ja 4 järgi ning karistades teda rahatrahviga . Ühtlasi tühistati tõkend " vahi all pidamine ja vabastati A.A. vahi alt. Kriminaalkolleegium kvalifitseeris kohtualuse tegevuse võõra vara avaliku varguse katsena, jättes kvalifitseerivaks koosseisuliseks asjaoluks vara asukohta pääsemist takistanud tõkke või lukustuse kõrvaldamise. Apellatsioonikohus rõhutas seda seisukohta põhjendades, et kannatanu oli oma jalgratta kaitseks lisaks selle esiratta lukustamisele kasutanud täiendava tõkkena veel lukustusketi ühendamist maas lebava vihmaveetoruga, mis kolleegiumi hinnangul on käsitletav jalgratta äraviimise kaitseks spetsiaalselt kohaldatud lisatõkkena ning antud juhul kohtualune kõrvaldas selle tõkke selliselt, et vedas vihmaveetoru koos rattaga kaasa. Viimatikäsitletud kvalifitseeriva tunnuse vaidlustamiseks on kohtuvea parandamise avalduse esitanud Riigiprokuratuuri prokurör Tatjana Vassilevskaja. Avaldaja on seisukohal, et jalgratta asukoht kooliõues ei olnud eemaldatud muust maailmast ja kuigi kannatanu tegi enda poolt takistusi vara lihtsustatud varguseks, ei saa seda lugeda kvalifitseerivaks asjaoluks KrK § 140 lg 2 p 4 mõttes. Riigikohtu kriminaalkolleegium, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu kaitsja seletused, millega toetati avalduse rahuldamist, l e i d i s : Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium on sisukohaselt hinnanud meetmeid, mida kannatanu pidas kaitsevahenditeks jalgrattavarga vastu. Omanik paigutas oma jalgratta X nimelise Gümnaasiumi tarastatud territooriumil siseõuele õpperuumide akende alla ja ratta topeltlukustusega fikseeris selle asukoha. Rakendatudkaitsevõtteid oli omanik õigustatud pidama piisavaiks varale juurdepääsu takistamise mõttes. KrK § 140 lg 2 p-s 4 sätestatud kvalifitseeritud kuriteokoosseisu ohtlikkus erineb samas paragrahvis toodud lihtkoosseisust seetõttu, et omanik on võtnud tarvitusele abinõusid oma vara kaitseks ja süüdlane A.A. tegevus seisneb vara äraviimises asukohast, kuhu vara oli lukustusega fikseeritud. Kuna tal omaniku poolt vara allesoleku tagamiseks kasutatud kaitsevahendeid (lukustust) tema tahtest olenemata põhjustel ja kooliõpilaste sekkumise tõttu kõrvaldada ei õnnestunud, on kohtud õigesti kvalifitseerinud tema tegevuse võõra vara avaliku varguse katsena viitega kvalifitseerivatele tunnustele, mis ta kuriteolist käitumist iseloomustasid. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AKKS § 63 p-st 1 ja § 65 lg-st 3 Riigikohtu kriminaalkolleegium

o t s u s t a s : 1. Jätta Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. novembri 1998. a ja Tartu Linnakohtu 15. juuni 1998. a kohtuotsused A.A. suhtes muutmata. 2. Prokuröri avaldus kohtuvea parandamiseks jätta rahuldamata. 3. Välja mõista A.A-lt riigieelarve tuludesse kaitsjatasu 531 (viissada kolmkümmend üks) krooni. Kohtuotsus jõustub 9. veebruaril 1999. a ning ei kuulu edasikaebamisele. Eesistuja: Jüri Ilvest Liikmed: Lea Kalm, Jüri Rätsep