3-2-1-12-99 · Riigikohus

3-2-1-12-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 2. veebruaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull vaatas läbi

kirjalikus menetluses 18. jaanuaril 1999. a

Leif Hedlundi kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

28. augusti 1998. a otsuse Leif Hedlundi hagis AS Balbi vastu aktsionäride üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli Leif Hedlund AS Balbi nelja C-aktsia omanik. Hageja palus aktsiaseltsi

põhimääruse §-de 27 ja 31, AS Balbi põhikirja p 22 lõik 1 ja 3, p 26, p 28 ja p 31, põhiseaduse § 19

ning TsÜS §-de 65, 66 lg 1, 2 ja 3 alusel tunnistada kehtetuks AS Balbi 26. mail 1995. a toimunud

üldkoosoleku otsuse põhikirja punkti 9 muutmise kohta ning ÄS § 235 lg 2, § 237 lg 4, § 294 lg 4 ja

§ 354 ning AS Balbi põhikirja p 13, p 17 ja p 36 lõik 2 alusel tunnistada kehtetuks AS Balbi

20. detsembri 1996. a üldkoosoleku otsuse C-eelisaktsiate tühistamise kohta. AS Balbi aktsionäride

26. mai 1995. a üldkoosoleku otsusega jäeti põhikirjast välja aktsiaseltsi kohustus osta aktsionärilt

tema soovil tagasi C-eelisaktsiad. Aktsiaseltsi 20. detsembri 1996. a erakorralisel

üldkoosolekulmuudeti uuesti põhikirja ja kaotati C-aktsiad. Hageja väidetel ei teatatud talle

üldkoosoleku toimumisest 26. mail 1995. a ja põhikirja muutmisest sai ta teada alles 20. detsembril

1996. a. Esimesena nimetatud otsus on õigustühine ja algusest peale kehtetu. Aktsiaseltsi

20. detsembri 1996. a üldkoosoleku kokkukutsumise teated ei vastanud ÄS §-de 294 lg 4 ja 354

sätestatule. Hageja esindaja hääletas muudatuse vastu ja koosolekult puudus AS Ireclo A.K. esindaja,

kellele kuulub 21 C-aktsiat, ning ÄS § 296 alusel ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu

võtma.

Tallinna Linnakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata. Kohus leidis, et tõendamist ei leidnud

asjaolu, et hagejat ei kutsutud 26. mai 1995. a üldkoosolekule. Samuti oli põhikirjaga kooskõlas

aktsiate ostu-müügi tingimuste muutmine. Kohus leidis, et vaidlustatud otsus ei olnud oma sisult

ühepoolne tehingu tingimuste muutmine. Aktsia liigiga seotud õigusi muutva otsuse poolt pidid

hääletama aktsionärid, kelle aktsiate liigiga seotud õigusi muudeti (ÄS § 235 lg 2). 20. detsembri

1996. a korralise üldkoosoleku protokolli kohaselt hääletas otsusele vastu hageja esindaja. Otsuse

vaidlustamiseks oli aega ÄS § 302 tulenevalt kolm kuud. Seega oli mõlema nõude osas hagi selleks

ajaks aegunud. Hageja 20. märtsil 1997. a esitatud avaldus, mis talle tagastati, ei peatanud ega

katkestanud aegumistähtaja kulgu TsÜS § 120 või 121 ettenähtud tagajärgedega.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonikohtu otsuse motiivide kohaselt

kohus, tulles asja arutamisel õigele järeldusele, et hagi esitati mõlema nõude osas pärast

aegumistähtaja möödumist, kohaldas huvitatud poole palvel aegumist. Niisugune järeldus välistab

teiste põhjenduste olulisuse. Ringkonnakohus leidis, et aegumistähtaja kulu katkestabvaid menetlusse

võetud hagiavalduse esitamine.

Kassatsioonkaebuse esitas Leif Hedlund, kes palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi

uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassaator leiab, et ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt hagi aegumistähtaja kulu katkestab vaid

menetlusse võetud hagiavalduse esitamine, on väär, kuna TsÜS § 121 lg 1 p 1 räägib hageja poolt

hagi kohtusse esitamisest, mitte kohtupoolsest toimingust.

Ringkonnakohus ei andnud mingit õiguslikku hinnangut apellandi olulisele väitele, et kostja

aktsionäride 26. mai 1995. a üldkoosolek ei olnud õigustatud otsuseid vastu võtma. Kassaator leiab,

et see viis asja ebaõigele lahendamisele.

Kassaator on seisukohal, et tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud kohustusest anda hinnang

kõikidele asjas kogutud tõenditele ja kõikidele poolte esile toodud asjaoludele, on kohtud mööda

hiilinud, põhjendades seda hagi rahuldamata jätmisega aegumise tõttu.

Vastustaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja leiab, et aegumist kohaldati kooskõlas

õiguskindluse põhimõttega, mille kohaselt äriühingu kõrgeima juhtimisorgani otsuseid ei saa

kehtetuks tunnistada pärast aegumistähtaja möödumist. Seadus näeb imperatiivselt ette hagi

rahuldamata jätmise, seega ei pea kohus muid asjaolusid otsuses lahendama.

Vastustaja leiab, et 20. märtsil 1997. a esitatud avaldus ei toonud kaasa aegumistähtaja kulu

katkemist. Samuti leiab vastustaja, et ringkonnakohus andis hinnangu apellatsioonkaebuse

motiividele, leides, et kaebuse väited ei ole linnakohtu otsuse tühistamise aluseks.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada TsMS § 363 p 1 alusel materiaalõiguse normi olulise

rikkumise tõttu.

Kuna aeguda saab vaid tõeline nõue, siis on väär ringkonnakohtu seisukoht, et hagi aegumise korral

pole kohtuotsuses oluline muude põhjenduste esitamine. Selleks, et kohaldada kostja nõudel hagi

aegumist, pidi kohus tuvastama hageja õiguste rikkumise. Tegelikult ei pidanud linnakohus

tuvastatuks, et hageja jäeti kutsumata 26. mai 1995. a kohtuistungile. Sellega nõustus

ringkonnakohus. Kuna nõue oli kohtu arvates põhjendamata, siis tuli hagi sel alusel rahuldamata

jätta. Need motiivid olid esitatud juba apellatsioonkaebuses.

Õigeks ei saa pidada ka ringkonnakohtu seisukohta, mille kohaselt hagi aegumise tähtaja kulgemise

katkestab vaid menetlusse võetud hagiavalduse esitamine. Hagi aegumise tähtaja kulgemise

katkemist reguleerib TsÜS § 121, mille lg 1 p 1 kohaselt katkeb hagi aegumine hagi esitamisega.

Hagi esitamine ja hagiavalduse vastuvõtmine on kaks iseseisvat mõistet tsiviilkohtumenetluses. Just

hagi esitamisega seostatakse aegumistähtaja kulgemise katkemine. Kohus on kindlaks teinud, et Leif

Hedlund esitas hagi posti kaudu 20. märtsil 1997. a. Kohus leidis, et Leif Hedlundi avaldus ei vasta

TsKS §-de 82 ja 146 nõuetele, sest esitamata olid hagiavaldusele allakirjutanu volitusi ja riigilõivu

tasumist tõendavad dokumendid, mistõttu keeldus hagiavalduse menetlusse võtmisest, märkides, et

see ei takista pärast puuduste kõrvaldamist hagiavaldusega samas asjas kohtusse pöörduda. TsKS

§ 148 on loogiliselt seotud TsKS §-ga 222, mille punkt 3 sätestab ühe avalduse läbivaatamata jätmise

alusena juhtumi, kui avalduse on isiku nimel esitanud isik, kellel ei ole volitusi asja ajamiseks. TsÜS

§ 121 lg 2 kohaselt algab katkenud aegumistähtaja kulgemine uuesti kohtus hagi läbi vaatamata

jätmisel. Avaldus jäetakse läbi vaatamata siis, kui kohtunik ei ole märganud hagiavalduse puudusi ja

on selle ekslikult menetlusse võtnud. Seepärast ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet järgides

põhjendatud vahetegemine avaldajate vahel,lähtudes sellest, kas vigane hagiavaldus tagastatakse

kohe või jäetakse hiljem läbi vaatamata. Järelikult katkeb hagi aegumine seoses hagi esitamisega ja

kuni aegumistähtaja katkemiseni möödunud aega TsÜS § 121 lg 3 kohaselt aegumistähtaja hulka ei

arvata.

Pidades hagi aegunuks, ei ole kohus võtnud seisukohta ka 20. detsembril 1996. a toimunud

aktsionäride üldkoosoleku otsuse seaduslikkuse kohta. Eelnimetatud põhjustel tuli kohtul ka selles

osas seisukoht võtta.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. augusti 1998. a otsus ja saata asi

samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Leonid Jakersonile 28. septembril 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja J. Odar

Liikmed: H. Jõks, Kull