3-3-1-40-98 · Riigikohus

3-3-1-40-98 M Ä Ä R U S Eesti Vabariigi nimel Tartus 22. jaanuaril 1999 EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse esindaja kassatsioonkaebuse läbivaatamine ORAS § 12 lg 8 kohaldamise asjas Riigikohtu halduskolleegium koosseisus Tõnu Anton (eesistuja), Jüri Põld ja Hele-Kai Remmel vaatas 21. jaanuaril 1999. a. avalikul kohtuistungil läbi EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse esindaja vandeadvokaat Aadu Lubergi kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsuse peale haldusasjas nr. II-3/305/98. Protsessiosalistena võtsid istungist osa EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse esindajad Ado Seire ja vandeadvokaat Aadu Luberg. Juures oli halduskolleegiumi sekretär Tiiu Varend. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Järva maakonnakomisjoni 15. detsembri 1994. a. otsusega nr. 100-32 tunnistati EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus omandireformi õigustatud subjektiks Kareda vallas endise Peetri kirikumõisa A-9 maa ja õigusvastaselt võõrandatud hoonete ( kirik, kirikla, leerimaja, köstrimaja ja kõrvalhooned) suhtes. Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. protokollilise otsuse 1. lõiguga nõustuti Rahandusministeeriumi ettepanekuga jätta rahuldamata Kareda Vallavalitsuse taotlus mitte tagastada õigustatud subjektile Omandireformi aluste seaduse § 12 lg 3 p. 5 alusel õigusvastaselt võõrandatud Järvamaal Kareda vallas Peetri külas asuvaid Peetri Põhikooli hoonetena kasutatavaid endise EELK Järva-Peetri koguduse pastoraadihoonet ja sauna. Sama otsuse 2. lõiguga kohustati Rahandusministeeriumi tegema Kareda Vallavalitsusele ettepanek tellida Peetri Põhikooli hoonete endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta ekspertiis, sest hoonele on 1966. a. tehtud kapitaalremont ja juurdeehitus, ning seejärel ekspertiisi hinnangu alusel tagastada ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa. Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korralduse nr. 57 punktiga 2 otsustati lähtudes eksperthinnangust mitte tagastada EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudusele 1940. a. võõrandatud pastoraadihoonet. 2. mail 1998. a. esitas EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus Järva Maakohtu halduskohtunikule kaebuse, milles palus tunnistada Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korralduse nr. 57 p. 2 täielikult seadusevastaseks. Kaebuses leiti, et pastoraadihoone on säilinud endisel individualiseeritaval kujul ja kuulub tagastamisele. 1966. a. ehitati pastoraadihoone kõrvale Peetri Põhikooli hoone, mis hiljem ühendati pastoraadiga koridori juurdeehitamise teel. Pastoraadihoone ja Peetri Põhikool ei ole ühise katuse all. Nende kahe hoone käsitamine ühtse tervikuna on ekslik. Järva Maakohtu halduskohtuniku 22. septembri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. 3-10/1998 jäeti EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et Omandireformi aluste seaduse § 9 lg 1 järgi on omandireformi õigustatud subjektideks Eesti Vabariigis kuni 1940. a. 16. juunini tegutsenud usuühingud, kui nende põhikirjaline tegevus ei ole katkenud. ORAS § 9 lg 2

sätestab, et usuühingu õigust olla omandireformi õigustatud subjektiks saab tunnistada ainult kohus. Tallinna Linnakohtu 1. septembri 1992. a. otsusega tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik. Kaebuse esitajat ei ole kohtuotsusega omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud. Seetõttu on ÕVVTK Järva maakonnakomisjoni otsus EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse tunnistamise kohta omandireformi õigustatud subjektiks seadusevastane. Kuna kaebuse esitajat ei ole seaduses ettenähtud korras omandireformi õigustatud subjektiks tunnistatud, siis vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda tema õigusi. Sellest tulenevalt ei pea kohus kontrollima vaidlustatud akti seaduslikkust. EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus esitas halduskohtuniku selle otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus tühistada apelleeritud otsuse ja teha uus otsus ning tunnistada Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korraldus nr. 57 täielikult seadusevastaseks. Apellant leidis, et halduskohtunik ületas kaebuse piire ja hindas sellise haldusakti seaduslikkust, mida polnud kaebuses vaidlustatud. Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant eksperthinnangu täies mahus. Apellant palus määrata ehitustehnilise ekspertiisi, et kindlaks teha, kas kiriklat on võimalik ehituslikult vaadelda Peetri Põhikooli hoonest eraldi seisva hoonena ning milline on antud juhtumil ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurus. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsusega haldusasjas nr. II- 3/305/98 rahuldati osaliselt apellatsioonkaebus, muudeti Järva Maakohtu halduskohtuniku 22. septembri 1998. a. otsust ning jäeti rahuldamata EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse kaebus Kareda Vallavalitsuse 8. aprilli 1998. a. korralduse nr. 57 punkti 2 seadusevastaseks tunnistamiseks halduskolleegiumi otsuses toodud põhjendustel. Ringkonnakohtu otsuse alusel on ebaõige halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud korraldus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Ringkonnakohus märkis, et vaidlustatud korraldusega on "kogudusele kui õigustatud subjektile vara tagastamisest keeldutud ning tegemaks kindlaks, kas keeldumisega on rikutud koguduse õigusi, tuleb kontrollida akti sisulist vastavust seadusele". Ringkonnakohus asus seisukohale, et tekkinud vaidlust endise kirikla ja 1966. a. ehitatud juurdeehituse käsitamisena ühe või kahe iseseisva objektina on võimalik lahendada ORAS § 12 lg 8 p. 2 tõlgendamise teel ja kohtule esitatud eksperthinnangu ning inventariseerimistoimiku materjalide alusel. Inventariseerimistoimikus olevatest joonistest nähtub, et endisel kiriklal ja juurdeehitusel on üks ühine sein, milles asub mõlema osa vaheline uks. Uus osa on projekteeritud koolimaja juurdeehitusena ning on sellena 1966. a. ekspluatatsiooni võetud. Ringkonnakohus leidis, et ekspert on "õigesti käsitlenud koolimaja vana ja uut osa ühe ehitisena, sest juurdeehitust ei ekspluateerita ega saagi ekspluateerida iseseisvalt ning seega ei saa ehitise osi käsitleda iseseisvatena". Ringkonnakohus leidis, et apellandi esindaja on Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. protokollilisele otsusele andnud vale tähenduse. Nimetatud otsusega üksnes keelduti rahuldamast kohaliku omavalitsuse taotlust pastoraadihoone ja sauna tagastamata jätmise kohta. Kareda Vallavalitsusele ei olnud siduv selles protokollilises otsuses sisalduv soovitus "ekspertiisi hinnangu alusel tagastada ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa" kogudusele, sest tulenevalt ORAS §-st 12 lg 5 otsustab vara tagastamise kohalik vallavalitsus.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsuse peale esitas EELK Järva- Peetri Püha Peetruse koguduse esindaja vandeadvokaat Aadu Luberg kassatsioonkaebuse. Kassaator palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassaator ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et Kareda Vallavalitsusele ei olnud siduv Vabariigi Valitsuse protokollilises otsuses sisalduv soovitus "ekspertiisi hinnangu alusel tagastada ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa" kogudusele. Kassaator märgib kassatsioonkaebuses, et Vabariigi Valitsuse protokollilises otsuses "toodud otsustus jätta rahuldamata Pastoraadi ja sauna mittetagastamise taotlus" on Kareda Vallavalitsusele mitte soovitusliku, vaid kohustusliku iseloomuga nii kaevatava apellatsioonikohtu otsuse loogikast kui ka ORAS § 12 lg 3 p. 5 tulenevalt". Kassaator leiab, et Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määruse nr. 36 punkt 27 sätestab, et ekspertiisi tellimisest vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta teatab vallavõi linnavalitsus õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada eksperdile tõendeid ja dokumente. Eksperthinnangu kinnitab vallavõi linnavalitsus. Kohtutoimikus olev eksperthinnang on Kareda Vallavalitsuse korraldusega kinnitamata. Apellatsioonikohus ei saanud otsustamisel eksperthinnangut arvestada eriteadmisel põhineva eksperdi arvamusena. Kassaator väidab, et Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkti 3 kohaselt on ehitise hindamise eesmärgiks välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Ringkonnakohtu otsuses aluseks võetud eksperthinnangus on ekspert järeldanud, et "praeguse koolimaja vanem - endine kirikla - ja uuem osa moodustavad õppetöö seisukohalt ühe kompleksi, s.t. neil on ühine põhifunktsioon". Kassaator leiab, et ekspert on sellise järeldusega väljunud ehitusalaste eriteadmiste raamest. Eksperthinnangus lahendas ekspert kohtu pädevusse kuuluvaid õiguslikke küsimusi, leides, et "kirikla ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul". Kassaator väidab, et kirikla ja 1966. a. valminud koolimaja näol on tegemist kahe eraldi ehitisega. Need on ehitatud eri aegadel ja neid seob omavahel galerii. Ehituslikult on võimalik neid hooneid eraldada. Kassaator ei nõustu apellatsioonikohtu seisukohaga, et juurdeehitust ei ekspluateerita ega saagi ekspluateerida iseseisvalt. Kassaator leiab, et ehitusalastel eriteadmistel põhinev ja kehtivate õigusaktidega kooskõlas olev eksperdi arvamus kirikla endisel individualiseeritaval kujul säilimise kohta omab käesolevas kohtumenetluses olulist tähtsust seadusliku lahendi tegemiseks, mistõttu peab ekspertiis olema määratud ja teostatud vastavuses kehtivate õigusaktidega. Kirjalikus vastuses kassatsioonkaebusele ei nõustu Kareda Vallavalitsus kassatsioonkaebuses toodud väidetega ja palub jätta kaebus rahuldamata. Tutvunud esitatud materjalidega ja ära kuulanud protsessiosalised, Riigikohtu halduskolleegium l e i d i s : 1. Ekslik on kassaatori väide, et Kareda Vallavalitsusele on täitmiseks kohustuslik Vabariigi Valitsuse 2. detsembri 1997. a. protokolliline otsus tagastada ekspertiisi tulemuste alusel ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa. Vabariigi Valitsusel ei olnud õigust kohustada vallavalitsust ekspertiisi tulemuste alusel tagastama

ehitise säilinud väärtusele vastavat mõttelist osa. ORAS § 12 lg 5 kohaselt otsustab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja korraldab vara tagastamist vallavõi linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 29 kehtestab, et vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel tuleb kontrollida, kas ei esine asjaolusid, mis ORAS § 12 lõike 3 punktide 3 kuni 5, 7 ja 8 ning lõike 6 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist. ORAS § 12 lg 3 p. 5 järgi ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul otsustab Vabariigi Valitsus tagastamata jätta sõjalise, korrakaitse-, kultuurivõi sotsiaalobjekti või riikliku kaitse all oleva objekti, samuti riigi või kohaliku omavalitsusüksuse valduses oleva haldushoone. Antud asjas jättis Vabariigi Valitsus rahuldamata Kareda Vallavalitsuse taotluse mitte tagastada Peetri Põhikooli hoonetena kasutatavaid endise EELK Järva-Peetri koguduse pastoraadihoonet ja sauna. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra p. 31 sätestab, et kui Vabariigi Valitsus on jätnud kohaliku omavalitsuse volikogu ettepaneku rahuldamata, jätkab vallavõi linnavalitsus vara tagastamise menetlust. Vallavõi linnavalitsus peab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel kontrollima ka neid asjaolusid, mis välistavad vara tagastamise ORAS § 12 lg 3 p. 2 järgi. Selle sätte kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Vara loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui vara kuju, väärtus ja suurus ei ole oluliselt muutunud. Kui vara ei ole individualiseeritaval kujul säilinud, teeb vallavõi linnavalitsus Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkti 28 kohaselt vara tagastamisest keeldumise korralduse, viidates Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktile 2 ning lõike 8 sellekohasele punktile. 2. Õige on kassaatori väide, et antud asjas pole ringkonnakohus kindlaks teinud, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste või uuenduste tõttu kasvanud. ORAS § 12 lg 8 p. 1 kohaselt loetakse ehitis endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui ehitise väärtus ei ole kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituse tõttu kasvanud rohkem kui 1/4 võrra. Sama paragrahvi ja lõike punkti 2 kohaselt ei loeta ehitist endisel individualiseeritud kujul säilinuks, kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituse tõttu kasvanud vähemalt 3/4 võrra. ORAS § 12 lg 9 sätestab, et kui ehitise väärtus on kapitaalremondi või ümber-, peale-, allavõi juurdeehituse tõttu oluliselt suurenenud ja puudub sama paragrahvi 8. lõike punktides 1 ja 2 sätestatud alus ehitise tervikuna tagastamiseks või tagastamata jätmiseks, tagastatakse ehitise säilinud väärtusele vastav mõtteline osa. Järva Maakohtu halduskohtuniku 22. septembri 1998. a. otsusega jäeti Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse kaebus rahuldamata, sest halduskohtunik tuvastas, et vaidlustatud korraldus ei riku ega saagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsusega jäeti halduskohtuniku otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse

põhjendavat osa. Ringkonnakohus leidis, et Kareda Vallavalitsuse kaevatud korraldus on kooskõlas ORAS §-ga 12 lg 8 p. 2, sest õigusvastaselt võõrandatud pastoraadihoone ei ole säilinud endisel individualiseeritaval kujul. See ringkonnakohtu väide on paljasõnaline. Ringkonnakohus küll tuvastas, et pastoraadihoonele (endine kirikla) on 1966. a. tehtud juurdeehitus, kuid ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, millisel määral on pastoraadihoone väärtus juurdeehituse tõttu ORAS § 12 lg 8 mõttes kasvanud. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitatud Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra punkt 27 sätestab, et kui vallavõi linnavalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, tellib ta Keskkonnaministeeriumi juures tegutseva ametkondadevahelise metoodilise ekspertkomisjoni poolt atesteeritud eksperdilt eksperthinnangu ehitise individualiseeritaval kujul säilimise kohta vastavalt Omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 8 punktidele 1 ja 2 ning lõigetele 9 ja 10. ORAS § 12 lg 11 kohaselt kehtestab ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 25. novembri 1997. a. määrusega kinnitatud Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punkti 3 kohaselt on ehitise hindamise eesmärgiks välja selgitada, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud. Sama õigusakti punkt 15 sätestab, et eksperdiarvamus koosneb järgmistest osadest: 1) lähteülesanne ja lähteandmed, 2) ehitise ehitustehniline uuring, 3) ehitise hindamine koos vastavate arvutustega ja 4) järeldused arvutustulemuste kohta, näidates, millisel määral on ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud, ning olenevalt paranduste/uuenduste ulatusest ka ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurus. Ringkonnakohtu otsuses viidatud 10. märtsi 1998. a. eksperthinnangus on märgitud Peetri Põhikooli vana osa (endine kirikla)jääkväärtus ja paranduste/uuenduste väärtus. Eksperthinnangus ei ole märgitud, millisel määral on selle ehitise jääkväärtus paranduste/uuenduste tõttu kasvanud, samuti pole välja toodud ehitise säilinud jääkväärtuse ja paranduste/uuenduste jääkväärtuse mõtteliste osade suurust. Seega ei vasta nimetatud eksperthinnang Ehitise endisel individualiseeritaval kujul säilimise hindamise korra ja metoodika punktides 3 ja 15 sätestatud nõuetele. Nendele asjaoludele ei ole ringkonnakohus tähelepanu pööranud. Kuna ringkonnakohus ei teinud kindlaks, millisel määral on õigusvastaselt võõrandatud ehitise (endise kirikla) väärtus kasvanud, kohaldas ta ORAS § 12 lg 3 p. 2 ja lg 8 vääralt. TsMS § 330 lg 4 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Kasseeritud kohtuotsuses pole ringkonnakohus motiveerinud, miks ei ole õigusvastaselt võõrandatud ehitis säilinud endisel individualiseeritaval kujul ORAS § 12 lg 3 p. 2 ja lg 8 p. 2 mõttes. Sellega rikkus ringkonnakohus HKS § 38 lg 3 ja TsMS § 330 lg 4 sätteid. Eeltoodud põhjustel tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus igakülgselt ja põhjalikult

kontrollima apellatsioonkaebuses märgitud väidet, et endine kirikla kui õigusvastaselt võõrandatud vara on säilinud endisel individualiseeritaval kujul. Ringkonnakohus ei või tähelepanuta jätta asjaolu, et EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudus vaidlustas apellatsioonkaebuses 10. veebruari 1998. a. eksperthinnangu täielikult. Neil põhjustel kuulub kassatsioonkaebus rahuldamisele. Juhindudes HKS §-dest 57 p. 2 ja 68 lg 3, Riigikohtu halduskolleegium o t s u s t a b : Rahuldada EELK Järva-Peetri Püha Peetruse koguduse kassatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 26. oktoobri 1998. a. otsus haldusasjas nr. II-3/305/98 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule teises koosseisus. Tagastada EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kogudusele kassatsioonikautsjon 550 (viissada viiskümmend) krooni. Määrus jõustub 1. veebruaril 1999. a. teatavaks tegemisest. Tõnu Anton, Jüri Põld, Hele-Kai Remmel