3-2-1-4-99 · Riigikohus

3-2-1-4-99

M Ä Ä R U S

Tartus 7. jaanuaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, kassaatori I.

Bjakini osavõtul ja tõlk L. Lombi juuresolekul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 7. detsembril

1998. a

Igor Bjakini erikaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu 22. mai 1998. a määruse

apellatsioonmenetluse uuendamise taotluse rahuldamata jätmises Igor Bjakini hagis Eesti

Vabariigi vastu moraalse kahju hüvitamiseks ja viiviste väljamõistmiseks.

Igor Bjakin esitas Ida-Viru Maakohtule hagi, milles palus välja mõista Vabariigi Valitsuselt ja

Rahandusministeeriumilt moraalse kahju hüvitamiseks 10 000 krooni. Hiljem täiendas hageja

korduvalt hagi ja palus välja mõista ka viivised kohtuprotsessi kestvuse eest. Kohtuistungil suurendas

ta moraalse kahjutasu nõuet 1 500 000 kroonini. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt mõisteti talle

haldusarest HÕS § 162 lg 1 järgi viis ööpäeva põhjendusel, et ta väljendus ebatsensuurselt ja solvas

Narva 2. Politseijaoskonna konstaableid. Ida-Viru Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Viru Ringkonnakohtu kohtunikud taandasid end.

Tartu Ringkonnakohus jättis 11. märtsil 1998. a apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kuna apellant,

olles teadlik kohtuistungi toimumisest, ei ilmunud kohtuistungile ega teatanud ka mitteilmumise

põhjust.

22. mail 1998. a jättis Tartu Ringkonnakohus kirjalikus menetluses I. Bjakini taotluse

apellatsioonimenetluse uuendamiseks rahuldamata. Kohus leidis, et kolmekuuline välismaal

viibimine ei ole seaduslik takistus, millest ei olnud võimalik kohtule õigeaegselt teatada.

Kohus saatis I. Bjakinile kutse tema viimasesse elukohta, mille ta oli teatanud ringkonnakohtule ning

sellega loeti TsKS § 30 lg 2 alusel kutse kätte antuks.

Erikaebuses taotles kassaator ringkonnakohtu määruse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei saanud I.

Bjakin kohtukutset ega olnud teadlik istungi toimumisest, kuna viibis Rootsis interneeritute laagris.

Oma aadressi ei saanud ta teatada, sest kartis tagakiusamist ametivõimude poolt. Samuti väidab

kassaator, et teda takistas kohtusse tulemast Eesti ametivõimude ning sealhulgas kohtu sihiteadlik

tegevus.

Vastustaja Eesti Vabariik leidis, et I. Bjakinil ei olnud 10. märtsi 1998. a kohtuistungilt puudumiseks

seaduslikku takistust, millest tal ei olnud võimalik õigeaegselt kohtule teatada ning ringkonnakohus

on oma 22. mai 1998. a määrusega õigesti jätnud rahuldamata I. Bjakini taotluse

apellatsioonimenetluse uuendamiseks.

Kolleegiumi istungil jäi I. Bjakin erikaebuses esitatud väidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel protsessiõiguse normi

olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohtu määruse kohaselt väljastati kohtukutse I. Bjakinile

tema näidatud aadressil 4. veebruaril 1998. a. Ringkonnakohtu toimikusse lisatud Eesti Posti teatisest

nähtuvalt on posti kättetoimetav isik jätnud I. Bjakinile teate kohtukutse kohta 5. ja 12. veebruaril

1998. a. Toimiku andmetel lahkus I. Bjakin Eestist 16. veebruaril 1998. a.

TsKS § 27 lg 4 sätestas, et kui posti kättetoimetav isik ei saa kätte asjas väljakutsutud isikut tema elu-

või töökohas, antakse kutse allkirja vastu kätte piirkonna politseiametnikule, maal ka vallavalitsusele.

Kuna seda nõuet kohtukutse kätteandmisel ei järgitud, siis ei võinud kohus TsKS § 30 lg 2 alusel

lugeda kutset kätteantuks.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

m ä ä r a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 22. mai 1998. a määrus ja saata asi samale

ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

Erikaebus rahuldada.

Tagastada Igor Bjakinile 3. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed A. Kull, J. Luik