3-2-1-1-99 · Riigikohus

3-2-1-1-99

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 7. jaanuaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed A. Kull ja J. Luik, AS Värska Vesi

esindaja vandeadvokaat R. Teeveeru osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 23. novembril

1998. a

AS Tartu Õlletehase kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

30. juuni 1998. a otsuse Tartu Õlletehase vastulauses Tartu Linnakohtu kohtunikuabi

14. augusti 1997. a kandeotsuse tühistamiseks.

Tartu Linnakohtu 14. augusti 1997. a kandeotsuse alusel kanti äriregistrisse AS Värska Vesi. AS Tartu

Õlletehas esitas kandeotsuse peale vastulause, mille kohaselt aktsiaseltsi kandmine äriregistrisse on

vastuolus ÄS §-ga 52, kuna ärinime Värska Vesi kasutamiseks puudub kaubamärgi valdaja nõusolek.

Kaubamärgitunnistuse nr 15569 alusel, mille kehtivuse tähtaega on pikendatud 20. detsembrini

2007. a, kuulub kombineeritud kaubamärk VÄRSKA AS-le Tartu Õlletehas. Nimetatud kaubamärgi

sõnaline osa VÄRSKA on ainsana kaubamärgi tähise kõikidest kirjetest kaitse all. Kuigi Riigi

Patendiamet oli 30. juuni 1997. a otsusega tunnistanud kaubamärgi koosseisus oleva sõna VÄRSKA

mittekaitstavaks osaks, esitas AS Tartu Õlletehas 26. augustil 1997. a sellele otsusele kaebuse

Majandusministeeriumi Tööstusomandi Apellatsioonikomisjonile.

Tartu Linnakohtu registriosakonna kohtunikuabi jättis vastulause rahuldamata ning esitas selle

läbivaatamiseks kohtunikule. Tartu Linnakohtu registriosakonna kohtunik jättis 25. novembri 1997. a

otsusega kohtunikuabi otsuse muutmata.

Tartu Ringkonnakohtu 30. juuni 1998. a otsusega kohtuniku otsus tühistati protsessiõiguse normi

ebaõige tõlgendamise tõttu. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega jättis rahuldamata AS-i Tartu

Õlletehas nõude ärinime osas kandeotsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste järgi oli vaidlustatud kohtunikuabi kandeotsuse tegemise ajaks

14. augustil 1997. a Patendiameti 30. juuni 1997. a otsusega määratud, et kombineeritud kaubamärgi

nr 15569 koosseisus olev sõna VÄRSKA ei ole kaitstav ning kaubamärgivaldajal ei ole ainuõigust

kombineeritud kaubamärgi kogu teksti kasutamisele. Seega ei ole õige AS Tartu Õlletehas põhiväide,

et sõna VÄRSKA oli ka kandeotsuse tegemise ajal kombineeritud kaubamärgis kaitstav osa, mille

kasutamiseks pidi tulenevalt ÄS § 12 lg-st 3 olema kaubamärgi omaniku nõusolek. Pealegi on

käesolevaks ajaks AS Tartu Õlletehase kaebus patendiameti 30. juuni 1997. a otsusele

apellatsioonikomisjoni 6. veebruari 1998. a otsusega jäetud rahuldamata. Tähtsust ei oma, et

kandeotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud Patendiameti 30. juuni 1997. a otsuse vaidlustamise

kahekuuline tähtaeg ja et AS Tartu Õlletehas tegelikult vaidlustaski patendiameti otsuse, sest

kaubamärgiseaduse (KMS) §-st 13 ei tulene, et patendiameti otsuse jõustumine oleneks selle

vaidlustamisest apellatsioonikomisjonis.

Kassatsioonkaebuses palus AS Tartu Õlletehas tühistada ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse

normide väära kohaldamisetõttu ja uue otsusega vastulause kandeotsusele rahuldada. Kassaator leidis,

et Patendiameti otsus ei loo õiguslikke tagajärgi enne vastava kande tegemist Eesti Vabariigi riiklikku

kauba- ja teenindusmärkide registris. Seni ei ole AS Tartu Õlletehas kombineeritud kaubamärgi

VÄRSKA õiguskaitse osas registris ühtki muutust registreeritud. Kolmandatele isikutele saavad

siduvad olla üksnes Eesti Vabariigi riiklikku kauba- ja teenindusmärkide registrisse kantud andmed.

Vastustaja vaidles kassatsioonkaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et sõna VÄRSKA

kasutamine ärinimes võis toimuda ilma kaubamärgi omaniku nõusolekuta. Patendiameti otsus, mis

jõustub selle tegemise päeval, omab õiguslikku tähendust seni, kuni seda pole tühistatud või

seadusevastaseks tunnistatud.

Kolleegiumi istungil jäi vastustaja kirjalikus vastuses esitatud vastuväidete juurde.

Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu

tühistada.

KMS § 5 lg 1 järgi võivad füüsilised ja juriidilised isikud Eesti Vabariigis saada oma kaubamärgile

õiguskaitse samas seaduses ettenähtud alusel ja korras. Kaubamärgi kehtivuse ning sellega ka

kaubamärgivaldaja õiguste kaitse ajalised piirid määrab kindlaks KMS § 17 lg 1, sätestades, et õigus

kaubamärgile kehtib registreerimistaotluse saabumise kuupäevast kuni 10 aasta möödumiseni

registrisse kandmise kuupäevast. Enne nimetatud tähtaja möödumist lõpeb kaubamärgi kehtivus KMS

§ 24 alusel kehtetuks tunnistamisel ja registrist kustutamisel. Nimetatud seaduse sama paragrahvi 1.

lõike (30. juunil 1997. a kehtinud redaktsioonis) mõtte järgi võis Patendiamet asjast huvitatud isiku

taotlusel tunnistada registreerimise kehtetuks kaubamärgi registreerimisel KMS §-de 7 ja 8 nõuete

rikkumise tõttu.

Riigikohtu tsiviilkolleegiumei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlustatud kohtunikuabi

14. augusti 1997. a kandeotsuse ajal ei olnud kombineeritud kaubamärgi koosseisus olev sõna

VÄRSKA kaitstav tulenevalt Riigi Patendiameti 30. juuni 1997. a otsusest.

Vastavalt KMS § 17 lg-le 1 kehtib õigus kaubamärgile registreerimistaotluse saabumise kuupäevast

kuni 10 aasta möödumiseni registrisse kandmise kuupäevast. Et tagada registri andmete

usaldusväärsus, lõpeb kaubamärgi registreerimise kehtetuks tunnistamisel KMS §-de 7 ja 8 nõuete

rikkumise tõttu kaubamärgi õiguskaitse kauba- ja teenindusmärkide registris vastava kande tegemisel.

Seega ei vastanud 14. augusti 1997. a kandeotsus ärinime osas seaduse nõuetele, kuna sõna VÄRSKA

oli ka kandeotsuse tegemise ajal kombineeritud kaubamärgis kaitstav osa, mille kasutamiseks pidi

tulenevalt ÄS § 12 lg-st 3 olema kaubamärgi omaniku nõusolek.

AS Värska Vesi kassatsiooniastmes kantud advokaadikulu 4779 (neli tuhat seitsesada

seitsekümmend) krooni AS-lt Tartu Õlletehas väljamõistmise taotluse lahendab ringkonnakohus

otsuse tegemisel.

Juhindudes TsMS § 362 p-st 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. juuni 1998. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Advokaadibüroole Raidla ja Partnerid 29. juulil 1998. a tasutud kautsjon 200

(kakssada) krooni.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed: A. Kull, J. Luik