3-2-2-1-99 · Riigikohus

3-2-2-1-99

M Ä Ä R U S

Tartus 6. jaanuaril 1999. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik, M. Ojaveeri

esindaja vandeadvokaat A. Saare ja L. Raag`i osavõtul, vaatas läbi avalikul kohtuistungil

7. detsembril 1998. a

Milvi Ojaveeri teistmisavalduse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri

1995. a otsuse Leili Raagi hagis Milvi Ojaveeri vastu testamendi kehtetuks tunnistamiseks ja

pärandvara saamiseks.

Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi otsusega on tuvastatud, et 12. mail 1992. a tegi Mihhail

Ojaveer testamendi, millega pärandas talle Tartus Kolde 7 kuuluva elamu Leili Raagile. 20. oktoobril

1992. a tegi ta uue testamendi, millega pärandas oma vara Milvi Ojaveerile. Mihhail Ojaveer suri

11. detsembril 1992. a. Tartu Linnakohtule esitatud hagiavalduses palus L. Raag tühistada

M. Ojaveeri poolt 20. oktoobril 1992. a koostatud testamendi, sest M. Ojaveer ei saanud testamendi

koostamise ajal aru oma tegudest ega suutnud neid juhtida.

Linnakohus rahuldas hagi ning tühistas M. Ojaveeri poolt 20. oktoobril 1992. a koostatud testamendi.

Ringkonnakohus jättis Milvi Ojaveeri apellatsioonkaebuse rahuldamata ja linnakohtu otsuse

muutmata. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt onlinnakohus asjas olevatele tõenditele andnud

õige hinnangu ja tuvastanud, et M. Ojaveer oli testamendi tegemise ajal 20. oktoobril 1992. a

otsusevõimetu.

Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis oma 30. novembri 1995. a otsusega rahuldamata Milvi Ojaveeri

kassatsioonkaebuse ja muutmata apellatsioonikohtu otsuse.

Teistmisavalduses taotleb avaldaja tsiviilasja uut läbivaatamist uute asjaolude ilmnemisel. Tartu

Linnaarhiivist 10. märtsil 1998. a väljastatud testamendi koopiast selgus, et 12. mail 1992. a pärandas

Mihhail Ojaveer majavalduse Leili Raadile. Seega puudus Leili Raagil õigus hageda linnakohtus

avaldajale tehtud testamendi kehtetuks tunnistamist. Samuti märgib avaldaja, et siiani ei ole välja

nõutud kohtu poolt L. Raagi kasuks tehtud testamenti.

Vastustaja vaidleb teistmisavaldusele vastu. Testamendis oleva trükivea perekonnanimes parandas

notar Marika Vardja. Selle parandatud koopia alusel on linnakohtu otsus täidetud. Milvi Ojaveer on

nõustunud asja arutamise lõpetamisega I astme kohtus ilma hageja kasuks tehtud testamenti välja

nõudmata ja pole apellatsioonkaebuses väitnud, et testamenti välja nõudmata rikkus linnakohus

protsessiõiguse normi. Riigikohtu 30. detsembri 1995. a otsuse kohaselt ei ole Milvi Ojaveer

testamendi koostamist varem kahtluse alla pannud ega nõudnud selle kohtule esitamist.

Kolleegiumi istungil jäi M. Ojaveeri esindaja teistmisavalduse väidete juurde ja lisas, et

perekonnanimi testamendis pole parandatud notariaaltoimingute tegemise korra p-s 28 ettenähtud

korras.

Leili Raag selgitas, et Tartu Linnaarhiivist sai testamendi ärakirja, millel oli perekonnanimeks Raad.

Sellega läks notar Maarika Vardja juurde, kes parandas perekonnanime Raagiks. Eelnev oli vajalik

pärimisõiguse tunnistuse saamiseks. Leili Raag esitas Tartu Linnaarhiivist väljastatud testamendi

ärakirja, mille esialgses tekstis "pärandan mina oma ristitütrele Leili Raadile" on perekonnanimi

parandatud notar M. Vardja poolt Raagiks. Samuti esitas ta 28. märtsil 1996.a väljastatud

testamendijärgse pärimisõiguse tunnistuse, mille aluseks on märgitud 12. mai 1992. a testament.

Kolleegium leidis, et alus kohtuotsuse teistmiseks puudub.

TsMS § 366 lg 1 ja 2 kohaselt võib uute asjaolude ilmsikstulekul jõustunud kohtuotsuseid uuesti läbi

vaadata, kui olulised asjaolud olid kohtulahendi tegemise ajal olemas, kuid ei olnud ega võinud olla

avaldajale teada. Leili Raagi hagi alusesse kuulus asjaolu, et M. Ojaveer oli 12. mai 1992. a

testamendiga pärandanud oma vara temale. Kuigi kostja esindaja taotles kohtumenetluse ajal selle

testamendi väljanõudmist, nõustus kostja asja arutamise lõpetamisega ilma nimetatud testamenti välja

nõudmata ja apellatsioonkaebuses märkis" et 12. mail 1992.a tegi Mihhail Ojaveer testamendi Leili

Raagile". Eeltoodust tulenevalt pidi asjaolu, et testamendi esialgses tekstis oli ristitütre Leili

perekonnanimeks märgitud Raagi asemel Raad, olema avaldajale teada asja lahendamise ajal ja see ei

ole kohtuotsuse teistmise aluseks.

Juhindudes TsMS §-st 371, kolleegium

m ä ä r a s:

Milvi Ojaveeri avaldus Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. septembri 1995. a otsuse

teistmiseks jätta rahuldamata.

Eesistuja H. Jõks

Liikmed L. Laarmaa, J. Luik