3-2-1-134-98 · Riigikohus

3-2-1-134-98

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tartus 23. detsembril 1998. a

Riigikohtu tsiviilkolleegium koosseisus: eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks ja A. Kull, hageja esindaja

vandeadvokaat M. Lusti ja kostja esindaja vandeadvokaat B. Jakobsoni osavõtul, vaatas läbi avalikul

kohtuistungil 7. detsembril 1998. a

Jekaterina Andrejeva kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi

19. juuni 1998. a otsuse Jekaterina Andrejeva hagis Nade"da Ossipova vastu testamendi

osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ja pärandi sundosa nõudes.

Tallinna Linnakohtule esitatud hagis palus Jekaterina Andrejeva tunnistada TsK § 536 lg 1, 3 ja § 540

alusel osaliselt kehtetuks 30. oktoobri 1996. a Gennadi Andrejevi poolt koostatud testament ja

tunnistada hageja omandiõigust Tallinnas Spordi 7-15 asuva korteri 2/3 mõttelisele osale

maksumusega 127 733 krooni. Hagiavalduse kohaselt suri hageja isa Gennadi Andrejev

29. novembril 1996. a. Temast jäi pärandavarana järgi korter Tallinnas Spordi 7-15 maksumusega 10

770 krooni. Eelistungil hageja suurendas hagihinda ning leidis, et vastavalt Kuninga Kinnisvara

hindamisaktile on korteri väärtus 191 600 krooni. Testamendi järgi jättis G. Andrejev kogu oma vara

Nade"da Ossipovale. Hageja leiab, et ta kuulub nende seadusjärgsete pärijate hulka, keda pärandist

ilma jätta ei saa. Hagejal on III astme kuulmise langus, mistõttu tal on raskusi igapäevases elus

toimetulekuga ja töökoha leidmisega. Isa eluajal elas ta koos isaga ja oli tema ülalpidamisel.

Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Kohtuotsuse motiivide kohaselt näeb TsK § 536 lg 3 ette, et

seadusjärgsete pärijate hulka kuuluvad töövõimetud isikud, kes olid pärandaja ülalpidamisel kuni

tema surmani mitte vähem kui aasta. Pärandaja töövõimetute ülalpeetavate hulka loetakse I, II ja III

grupi invaliidid, sõltumata sellest, kas neile on määratud invaliidsuspension. Hageja esitas hagi kahel

alusel: ta on töövõimetu ja ta oli sellal pärandaja ülalpeetav. Kohtule esitatud vaegurluse ekspertiisi

komisjoni (VEK) tõendi kohaselt on J. Andrejevale antud kolmas invaliidsusgrupp. Invaliiduse

põhjuseks on märgitud vaegurlus lapseeast. Isa surma ajal ei olnud tal veel invaliidsusgruppi.

Leningradi Oblasti Juki Kuulmishäiretega Laste Internaatkooli lõpetamise järel 1991. a juunis asus ta

tööle AS-s Norma masinõmblejana, kus ta töötas kuni 31. märtsini 1996. a, mil ta koondati. Kohus

asus seisukohale, et vaatamata kuulmishäirele, ei olnud hageja pärandaja eluajal töövõimetu.

Ringkonnakohus jättis linnakohtu otsuse muutmata. TsK § 540 näeb ette, et õigus sundosale pärandis

on pärandaja alaealistel ja töövõimetutel lastel. J. Andrejeva oli isa surma ajal täisealine ja ta ei olnud

töövõimetu. Ringkonnakohus asus seisukohale, et töövõimetu on isik, keda VEK on tunnistanud

invaliidiks ja kellele on määratud invaliidsusgrupp. Isa surma ajal talle invaliidsusgruppi määratud ei

olnud. Samuti leidis tunnistajate ütlustega tõendamist, et N. Ossipova ja G. Andrejev olid faktilistes

abielulistes suhetes vähemalt kaks aastat enne viimase surma. Ringkonnakohus tuvastas, et

J. Andrejeva ei elanud isaga koos ja ei olnud ühe aasta jooksul enne G. Andrejevi surma tema

ülalpidamisel.

Kassatsioonkaebuse esitas J. Andrejeva, kes palub tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale kohtule. Kassaator leiab, et kohus on vääralt tõlgendanud materiaalõiguse

normi ja oluliselt rikkunud protsessiõigusenormi.

Kassaator esitas hagi kahel alusel: ta oli töövõimetu ja ülalpeetav. Ringkonnakohus ei viita ühelegi

allikale kinnitamaks oma seisukohta, et töövõimetu on isik, keda VEK on tunnistanud invaliidiks.

Kassaator leiab, et õigusteooria kohaselt kuuluvad töövõimetute hulka invaliidid, olenemata sellest,

kas neile on määratud invaliidsuspension või mitte. Asjas omab tähtust see, et kassaatori invaliidsuse

põhjuseks on vaegurlus lapseeast ning invaliidsus oli määratud tähtajatult.

Põhjendatud ei ole ringkonnakohtu seisukoht, et tõendamist ei leidnud kassaatori ülalpidamine isa

poolt. TsK § 540 ei näe ette, kui pika aja vältel ja millisel ülalpidamisel peab isik olema.

Ringkonnakohus ei andnud õiguslikku hinnangut hageja väidetele isapoolse ülalpidamise ja kooselu

kohta.

Vastustaja N. Ossipova leidis, et ringkonnakohtu otsus on kooskõlas seaduse ja kogutud tõenditega

ning selle tühistamiseks puudub alus.

Kolleegiumi istungil jäi J. Andrejeva esindaja kaebuses esitatud seisukohtade juurde.

Vastustaja esindaja pidas ringkonnakohtu otsust õigeks.

Kolleegium leidis, et kohtuotsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu

TsMK § 363 p 1 alusel.

TsK § 536 lg 3 ei ole selle vaidluse lahendamisel kohaldatav ega puutu asjasse, sest selle paragrahvi

alusel arvati seadusjärgsete pärijate hulka isikud, kes ei ole sama paragrahvi kohaselt surnu

seadusjärgsed pärijad suguluse või abielu kaudu, kuid olid töövõimetutena pärandaja ülalpidamisel

kuni tema surmani mitte vähem kui üks aasta.

Ringkonnakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et J. Andrejeva ei olnud isa surma ajal

töövõimetu, kuna talle määrati invaliidsusgrupp 11. novembril 1997. a, mil pärandaja surmast oli

möödunud üle 11 kuu. Ringkonnakohus ei ole andnud õiget hinnangut asjaolule, et J. Andrejeva on

VEK-i otsusega tunnistatud kuulmisvaeguriks lapseeast. Riiklike elatusrahade seaduse § 9 ja Eesti

Vabariigi pensioniseaduse § 14 järgi tuvastab invaliidsuse, selle tekke aja ja põhjused arstliku

ekspertiisi komisjon, kes määrab ka invaliidsusgrupi. TsK § 540 mõtte kohaselt ei ole oluline, et alles

VEK`i 11. novembri 1997. a tõendis on fikseeritud J. Andrejeva III grupi invaliidsus, sest samas on

märgitud, et vaegurlus pärineb lapseeast. Need asjaolud olid tuvastatud alama astme kohtutes, kuid

kohtud on nendele asjaoludele andnud ebaõige õigusliku hinnangu.

Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium

o t s u s t a s:

Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 19. juuni 1998. a otsus tühistada ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Kassatsioonkaebus rahuldada.

Tagastada Jekaterina Andrejevale 14. juulil 1998. a tasutud kautsjon 1277 (üks tuhat kakssada

seitsekümmend seitse) krooni 35 senti.

Eesistuja J. Odar

Liikmed H. Jõks, Kull